Alliksaarel oli üks armas lause: "Unelmad puhkevad kujutuina, et paarituda suvalise kujuga, läita lõpmatuid kujutelmi ja sujuvalt minema ujuda" Ja nüüd, hetkeks, kujutage ette hetke, mil kogu see lõpmatu hulk kujutelmi klaasina klirinal põrandale katki kukub. Ma hoian end võimalikult kaugel sellest kõigest aga jää on hakanud murduma ning esimene paharet oma töö minu juures juba teinud... Hoidke mu kätt siis, kui asjad untsu lähevad ning on vaja uut kesta kasvatama hakata.
Sai mõnusalt depressiivne jura. Ignoreerige, unustage või veel parem lähtu pealkirjast.
No comments:
Post a Comment