Eile oli siis neljapäev. Njahh, tuleb vist tunnistada tõsiasja, et väide: naised mõtlevad südamega ja mehed ajudega, osutub õigeks. Vähemalt minu puhul. Oh appi! Ma pole juba ammu (ja võib juhtuda, et mitte kunagi) nii jaburalt ja sellest tulenevalt ka nii valesti pakkunud. Vürtsi lisas ka asjaolu, et mängisin kellegagi, keda mulle õhtu alguses tutvustama pidi ning võite nüüd ise mõelda, kas me teadsime teineteise pakkumisstiili. Küll jäi meil lepinguid välja pakkumata, küll sai ülepakutud, siis võtsime vastased enn-pluss-üheta kontrata (!) ja siis panime kontra lepingule, mis läks alt vaid tänu sellele, et väljamängija hakkas kartma ja andis selle alt.
Hoolimata kõigest oli jube lõbus ning alati saab (vähemalt mõne koha peal) süüdistada jaburaid, teravaid jaotusi (stiilis 5-5-3-0; 6-5-1-1; 9-2-1-1). Lahe jaotus oli see 9-2-1-1. Võtsin laualt lehed, vaatasin neid, lugesin ruutud üle. Siis lugesin muud mastid üle, lahutasin selle 13st. Lugesin veel korra ruutud üle ning veel korra proovisin seda 13. kaardi meetodit ning pärast kolmandat ruutude otseloendamist hakkasin lõpuks vist uskuma, mis mul käes on. Ma olin õhtu alguses nii omades mõtetes, et esimesed kümme jaotust kulus puhtalt sisseelamiseks, keskendumiseks ning mõttetutest mõtetest vabanemiseks. Vähemasti ei saa ma süüdistada halba jaotust või võõrast partnerit selles, et ma väljamängu ajal (Ökuli vastu) risti ässa ära unustasin. Õnneks oli leping mingi tobe 2S ja ma mängisin oma mõtetes nelja - välja tuli ikkagi, ületihiga. See on suhteliselt tavaline, et ma kallismasti osamängu mängides kramplikult kümmet tihi tahan saada ning siis hetkeks isegi õnnetu olen, et näähh, üheta läks. Ässad võiks aga ikka meeles püsida. Õnneks kogunes iga jaotusega pisut energiat ning mõte koondus ka üha enam kaartide peale. Lõppeks lahenes kõik ju ometi hästi! (kolmas on hästi) Ise olen väga rahul! Hoolimata tõdemusest, et südamega mõtlemine pole hea karma... aga paraku või õnneks ei saa ma selles osas midagi asjalikku ette võtta. Järeldus: sõltumata oma vaimsest ja füüsislisest seisundist olen ma kindlasti platsis ka järgmisel nädalal ning loodetavasti ka tuleval esmaspäeval. Ainsateks takistusteks võivad saada surm ja kooma (kusjuures kooma on kindlam argument, sest haiglas on liiga hea järelvalve, sealt naljalt minema ei rooma).
No comments:
Post a Comment