Peavaluga pole üldse ilus kaarte mängima minna. Esiteks on rand saatanast! Tõsiselt noh. Sellest polegi võimalik aru saada. Tõsi, täna õnnestus meil korra isegi üks 1C avang mitte ära käkkida, selle koha pealt siis tõeline edasiminek. Aga neid loodusõnnetusi oli ikkagi jube palju. Noh ja mängida ma ka ei oska. Umbes 90% nendest lepingutest, mida mina mängima jään, peaksid koguma tihi või paar rohkem sellest, mis mina suutsin kokku korjata. Aga seda, et ma mängida ei oska olen ma kogu aeg teadnud. Hullem idioodi tunne tekkis mingil hetkel: pea lõhub teist päeva valutada, pakkumine läheb selgelt ja üheselt persse ja väljamängimine on natuke veel sitemas seisus ning kõige krooniks õnnestus meil istuda täpselt keset saali. Ah, et miks see veel paha on? Noh, need kes teavad sõna migreen on ehk tajunud, et valgus on liiga ere ja inimesed võiksid vaiksemalt rääkida... ja siis tuleb keegi sulle täpselt selja taha ja hüüatab täiel häälel üle saali: KES SAAB, SEE LIIGUB JÄRGMISESSE VOORU!

Aga ühte hakkan ma tõesti juba uskuma. Viimaseks jäämine polegi nii lihtne. Täna jälle ei õnnestunud, kuigi ma nii väga üritasin... Aga, ma olen ikka NII loll. (ja arvatavasti suren ka lollina. Tahaks ju öelda, et "väike ja rumal" aga õigem oleks ikkagi "suur ja loll")