Tuesday, March 6, 2007

Elu kisub üha koomilisemaks. No ma tõesti ei oska suslikut lihtsalt elada. Kui tekib hetk, mil kõik on enam vähem ning rahulik, siis teen ma ise mõne pöörase liigutuse, et sõnatuks võtab... Ja jumala kaine peaga! Kusjuures, ma ise olen vaata, et uhke oma liigutuste üle! Koomiline ning kummaline on muidugi aga millal see kedagi tapnud on.

Viimase 24h jooksul olen ma siia kaks pikka postitust teinud. Mõlemad olen paari tunni pärast kustutanud. Liiga mõtlikud olid. Liiga kummalised ning annaksid võimaluse valesti mõista. Valesti mõista saab kõike. Sõnad on vaid sõnad ning igaüks loeb neist välja just seda, mida soovib. Vahet pole, kas mina valan siin pisaraid või säran kõige eredama päikesena. Mulle meeldib pigem särada. Natuke hullumeelselt hoidun viletsatest mõtetest, otsin päikesekiire igasse päeva. Vahel on see keeruline, vahel lihtsam aga kes väitis, et elu lihtne peab olema.

Oli seik, mille peale oleks loogiline olla okkaline ning torkiv, natuke kurb ja vaikne. Just see seik aga tegi olemise heaks. Esiteks sain ma teada, kui hull suudab Mairi olla! Teisalt, minus on jõud! Meeletu jõud, mille ma arvasin kaotanud olevat. Kõik, mis järgnes, tegi mulle üha selgemaks seiga, et olen suurem kui aimata võisin. Lihtsalt naljakas oli kohati. (Mul on ikka veel raske uskuda, et keegi suudabki kaine pea ning selge mõistusega (kui minu puhul üldse mingist selgest mõistusest juttu saab olla) midagi sellist teha, saada pikki näppe ja "ai" ütlemise asemel lõbusalt itsitada.

Teisalt tuli sinna peale teine seik, mis ei tohiks ju üldse mingit tähendust omada. Lihtsalt mõttetu ja tibatilluke. Olen alati selles kohas õlgu kehitanud ning edasi astunud. Aga ju siis oli eile lihtsalt neid emotsioone igal pool ning erinevate inimeste ja seikadega seose nii palju, et krt. võttis hetkeks tõsiseks. (no natuke pikemaks hetkeks aga siiski)

Ja siis ma kirjutasingi teksti, mis oli mõtlik ja küsiv. Natuke vaata, et haletsevalt. Aga ma ei haletse ennast! Ma elan ja lähen edasi. Ma pean saama ja suutma hakkama saada kõige olulisega. Ja ma ka saan! Ärkad hommikul ning naeratad. Olgu või läbi pisarate aga naeratus igal hommikul. Minuga on kõik hästi! Olgugi mu elu pea peale pööratud ning viimase paari kuu jooksul vist tsentrifuugist läbi käinud (aga võibolla sellepärast naeratangi... mingi karuselli efekt?)

No comments: