Nonii. Viimase 24 tunniga olen ma suutnud rohkem või vähem edukalt läbida faase: "nüüd tuleb see asi läbi lugeda", "nii palju kirjavigu pole võimalik teha", "appi, kui loll tekst", "ise ma sellist asja küll kunagi ei loeks", "öökimiseni juba sellest lugemisest ja kirjavigadel ei paista otsa", "midagi siin nagu ikka oleks aga mida stiil!", "See asi mulle üldse ei meeldi", "see tuleb ümber teha, aga ma ei tea, kuidas!?", 2siia tuleb vahele kirjutada", "see on veel täitsa puudu", "hea küll, hakkame nüüd juurde kirjutama", "trükivead said otsa, stiilivigu ja logisemisi on masendavalt palju", "ei mõtle vigadele, kirjuta need puuduvad ja üle libisetud asjad vahele",...

Ehh, pagana palju mõtteid ühe tillukese teksti kohta. See, et ma ise sellist teksti mitte kunagi raamatukogust ei laenutaks, ei tule muidugi üllatusena. No mulle ei meeldi tibifantasy. Aga tibindus ei ole siiski hingele võõras. Miks peakski inimene võtma lugemiseks mõtteid, mille sarnaseid ta isegi genereerida oskab. Loogiline ju, et lugemisega tahaks kätte saada neid emotsioone, millist originaalaju toota ei oska (kuid mis siiski elamiseks vajalikud on).
Muud nagu polegi.

Ahjaa, hakka või kontrollima, kas mu blogi ikka võimaldab kommenteerimist. Ka testkommentaari kirjutamine oli eile hetkeks juba päevakorras, aga ma ei viitsinud välja logida...