Thursday, November 24, 2011

Kui jagati unistusi, olin esimesena kohal.
Kui jagati lootust, seisin järjekorra keskel.
Kui jagati unede täitumist, seisin...

Seisin,
..........seisin,
....................seisin veel natuke.
Ja ma sain sealt veel natuke lootust
ning mõne uue unistuse.

Nii ma seisin kesk väljakut:
seljas unistuste seljakott,
käes kilekotiga lootust
ning unede täitumine
......................visati lihtsalt mu peale.

Palju sellest külge jäi?
Palju mahtus mu taskusse?
Ma loodan, et piisavalt.
Ja unistan: pisut enamgi!

Ja ma unistan,
......................unistan,
unistan veidi veel
kuldkollasest päikesest,
soojusest silmis,
kätest mu ümber,
õnnest mu hinges,
lauludest,
............lugudest,
õnnelikest lõppudest,
lastest ja tähtedest,
tuulest ja kõuest,
vihmast ja veest,
soojusest silmis...

Ja ma unistan.
Ja ma loodan...
............natuke vähem.

Ehk maailm jooksis sõlme. Viimase kolme päeva jooksul on liiga palju ebameeldivaid seiku juhtunud. Mul on stress ja hirm ja tekkis tahtmine virtuaalselt halada (reaalselt ma ju seda nagunii ei tee...)


Kas uni toob rahu?
Kas rahu toob une?
Kas uni viib valu?
Jah, valu viib une.


Head und!

1 comment:

Anonymous said...

ei teagi kuidas täpselt siia sattusin, kuid tahtsin öelda, et see postitus kõnetas mind. Ilmselt põhjusega.

Kas kõik on hea?