Krt. küll, ma vist suren ka lõpuks... No nii loll ei saa ju olla! Ok, saab küll, mina olen elav näide. Ähh, mina ka ei tea enam. No jah, ühest küljest olen ma sõnades muidugi alati kõike tegemas. Õpiks ja möllaks ja saaks targemaks ja...
...noh aga tegelikult tuleb vist taas kord endale peegli ees meelde tuletada, et laiskus, liiati veel mõttelaiskus, ei ole voorus. Kirjavigadest ma parem ei räägigi. Sellest ka mitte... Alaväärsuskompleksid on nii armsad...
Ok, kuna ma oma iseloomuga enam suurt miskit tarka korda saata ei suuda - siis olen loll edasi. Punkt.
1 comment:
hästi sisutihe postitus sai. Võiks ju arvata, et need, kes mind paremini tunnevad, saavad aru aga tegelikult... tegelikult tuli tekst nii hea, et ühel inimesel on olemas info, mille abil midagi välja lugeda, kuid tema siin ei kola - midagi isiklikku lugemise vastu.
Nii siis tulebki tõdeda, et karjuda tahtsin! Ja karjusin tühjusesse, isegi kaja ei saa õigesti tagasi tulla, rääkimata siis inimhäälest või padjast pisara püüdmiseks.
Üksi olemise suurim "boonus": õlgade arv on limiteeritud nullile. Ole ise suur, tark ja osav ja saa endaga hakkama - igas olukorras.
Post a Comment