No nii, salatitest pidin rääkima. Mina siis olin üks neist lastest, kes värsket salatit üldse ei tunnistanud. Ma võisin küll pärast kartuli ja liha söömist porgandit või marineeritud kurki peale närida, kuid mitte mingil juhul ei käinud nad ühte taldrikusse ega korraga söömiseks. Kui päris aus olla, siis ma eelistan endiselt küpsetatud köögivilju söögi juurde ja värskeid puuvilju magustoiduks. Aga elu õpetab ka kõige pirtsakamaid. Mingil hetkel suutsin ka mina selgeks õppida, et värsket salatit peetakse tervislikuks ning seda peaks mingil määral sööma. Samas need salatid, mis kohvikutes pandi, olid täiesti jäledalt maitsestatud (mingite õlide, hapete ja maitseainetega olid ära peidetud kõik naturaalsed maitsed, sada maitset kokku segatud ja üldse...). Kui ma ise teen, siis ma üldjuhul ei pane mitte ühtegi salatikastet ega maitseainet. Aga söödavaks on osutunud variandid:

1) porgand, ananass

2) porgand

3) hiinakapas, kurk, mais (ja redis)

4) lehtsalat koos kurgi, maisi ja/või redisega

5) tomat

6) lehtsalat ja tomat

7) tomat ja kurk <- ainus salatikastmega salat minu majas (hapukoor ja sool)

8) marineeritud kurk

9) marineeritud kõrvits

Aga neid marineeritud asju ma endiselt prae kõrvale ei pane - liiga intensiivne maitse võtab toidult midagi maha. Seevastu kurki ja redist olen ma nõus pea iga toidu juurde sööma ning kurgi-tomati-hapukoore varianti ka. Muide, miks küll inimesed panevad näiteks linaõli või sojakastet või (oh õudust ja ropendamist) lausa majoneesisarnast ollust salatitele? Redisel, kurgil ja tomatil on ju useseisvalt hea maitse, milleks seda tappa?

Samas arenen ka mina isegi salatite osas. Mann on mulle õpetanud, et rukola salat sünnib süüa koos sidrunimahla ja pipraga (ja seemneleiva seemneseguga)... kuigi ma ise jätaks ikkagi sidrunimahla ja pipra ära... ma arvan... ja tegelikult maitseb mulle vist klassikaline lehtsalat veits rohkem... maitsestamata kujul loomulikult.

Seega, areng või mitte, eelistan ma endiselt süüa ära kartuli ja liha ning mingil suvalisel hetkel võib ju kurki, tomatit või redist niisama närida. (salatipuudeline) ... Ja siis ma sain emme ja issi käest alati kohvikus pragada, et ma prae kõrvalt salati söömata jätsin. Aga mina ei ole ju süüdi, et nad tahavad kõik hea segi peksta (ntx. õun ja porgand on mõlemad head, kuid riivitult ja kokkusegatult on see lihtsalt üks hapukas löga, millel porgandi hea maitse on tapetud) ja selle siis veel mingi maitsetapjaga üle valada (äädikas, sidrun, linaõli, sojakaste....)

Seevastu ma lausa jumaldan kodumaiseltki kasvatatavaid puuvilju ning mõningaid välismaiseidki ja marju ja ikka nii, et võtad, hammustad ja tunned konkreetset maitset... mitte sassilööduna mõnes puuviljasalatis, kus nõrgemad maitsed tapsetakse ja tugevamaid üleeksponeeritakse.

Phähh, ei saa minust ikka mäletsejat... liha ja kartul on ikka kordades etem...