Nii, jätkame siis köögiviljadega. Tegelikult olen ma vastikult pirts igasuguste köögiviljade osas. Põhiliselt sobib mulle täpselt ja ainult see, mida ema tegi ja mida ise kasvatada saab sel laiuskraadil ehk siis porgand, kaalikas, kapsas, lillkapsas, punapeet, hernes, uba, mugulsibul, küüslauk (ja nüüd ka kõrvits). See-eest neid eelmainituid ma lausa jumaldan ning neid võiks sisaldada peaaegu iga toit minu laual. Porgandiga on lausa igav - see kõlbab iga toidu sisse, mida saab kartulitest teha. Ja nii ta podisebki tihti koos kartulitega või läheb nendega koos pannile (ettevaatust, riivitud porgand tuleb lisada üsna lõpus ja siis pidevalt segada - kärsatamisoht!). Lisaks veel loomulikult štoovitud porgand või ahjulihaga, guljašis või muul moel naturaalse puljongiga küpsetatud porgand - mmm.... Lisaks veel ahjuvorm, mis on tehtud kalaga - kui sinna porgandit ka panna, saab asja üsna taevalikuks.

"Oled see, mida sööd" - tere, saame tuttavaks, mina olengi kapsas! Aga ma söön teda valdavalt värskelt (kõduprotsessita) ja küpsetatult ehk siis enamasti klassikalised emalt saadud retseptid:

1) štoovitud kapsas (geniaalne pikkpoisi, kotlettide või praeliha juurde)

2) magus-hapu kapsas (taas siga või hakitud siga juurde) - ehk siis sidrunhappe ja suhkruga maitsestatud keedetud variant

3) kapsas hakklihaga - klassika ja igaüks teeb isemoodi -> minu puhul siis kapsas potti, hakkliha peale, hunnik soola ja musta pipart otsa ning keema. Uskumatult hea, aga eriti hea on, kui pipraga ei koonerdata (ehk serveeri kõrvale piima)

4) kapsarullid - uskumatult head, uskumatult palju jamamist. Üldjuhul olen ikka korra või kaks aastas teinud, kuid sel sügisel jäi kuidagi vahele. Peaks mingi ürituse vist korraldama (mängiks kaarte ja sööks?)... ainult enda pärast ei viitsi ju vaeva ette võtta.

5) "valekapsarullid" - ehk praen hakkliha sibulaga, siis viskan pannile hakitud kapsa, kärsatan selle ära, hautan mõnda aega ja teen kastme peale.

<- Kõikide kapsaroogade juurde sobib paremini jahusem kartul, sest see vedelik, mis kapsa küpsetamisel tekib on lihtsalt taevalik ning kastulite pudrustamisel saab seda rohkem tarbida. :)

Kaalikas ja lillkapsas on märksa vähem esindatud - üldjuhul kas mõnes ühepajaroas, kartulipudrus, štoovitult või lihtsalt pruunistatud võiga küpsetatult (aga üks neist välistab teise olemasolu toidus - liiga erinevad maitsed minu jaoks). Ja peeti ma ei oska muud moodi süüa kui ainult keedetult (aga ainsaks maitseks võib lisada küüslauku, muu rikub maitse ära minu jaoks).

Oad on seevastu jälle piiramatute võimaluste maa (aga ainult põlduba, aegoast ma eriti midagi ei arva).

1) niisama soolaga keedetult

2) supiks koos porgandi, singi (ja kruupidega) - uskumatult hea, kuigi minu variant on ikka lõpiks rohkem puder kui supp.

3) salat - konserveeritud punased oad + värske kurk, juust, sink ja hapukoor (majonees sünnib ainult juustu ja küüslauguga süüa)

4) samadest konservubadest kaste - ehk siis hakkliha sibula (soola ja musta pipraga) pannile, oakonserv peale ja voilá! Alla võib serveerida keedetud kartulit või lihtsalt mäe riivitud porgandit. Selle variandi juurde sobib riivitud porgand nagu valatult.

Mugulsibul ja küüslaup on minu jaoks praktiliselt köögiviljana kasutusel - no nad käivad tõesti praktiliselt iga soolase toidu sisse, mida ma teen. Samas kategoorias on ka sool ja must pipar ning üldjuhul ma muid maitseaineid ei tunnista (ok, üksikute kohtade peale ka kõikvõimalikke teisi pipraid - eriti teravaid variante).