Nii, liigume edasi. Selle talve (ja ka lõppeva nädalavahetuse) teema on kõrvits. Veel möödunud suvel sõin ma seda vaid salati kujul (keedetud suhkru, äädika, nelgi ja kaneelikoorega). Kõik muud variandid kõrvitsa kasutamisest tekitasid kõhedust (küllap on oma osa sellel kohutaval lägal, mida osa inimesi kõrvitsa-mannasupiks nimetavad <- aga büreesupid ei sünni üldse süüa ning mannat ma ka tervislikel kaalutlustel tarbida ei saa, seega ehk veidi mõistetav). AGA siis maabus minu tillukesse korterisse tosin kõrvitsat kogukaaluga kuskil 120-150kg. Laps ei söönud salatitki, tema jaoks oli kõrvits täiesti söödamatu kraam. Tänaseks sööb ta kõiki roogasid peale salati ja paneeritud kõrvitsa. Aga siia siis mulle maitsema hakanud variandid kõrvitsast.
1) kook (muffinid) piparkoogimaitseainetega
2) kook (muffinid) ohtra šokolaadiga
3) kartuli-kõrvitsa-hakklihavorm
4) risotto kõrvitsa, porgandi ja hernega
5) kõrvitsasai (retsept vajab veel lihvimist)
6) salat - klassikaline
7) moos (oivaline)
8) paneeritud soola, pipra ja jahuga ning viiludena praetud
5 comments:
Mul on kõrvitsa peale suhteliselt sama reaktsioon mis sul - et ainult marineeritud kujul kõlbab. :P Ja kuigi mannapuder või -supp mulle iseenesest meeldib, siis kõrvits rikub minu arvates asja täiesti ära.
Aga hiljuti sain samuti suurepärase kogemuse kõrvitsamuffinitega, kuhu sai sisse veel rohkesti vürtse, fariinisuhkrut ja osa täisterajahu - maitsesid imehästi ja lisaks kõigele teadmine, et söök on pea-aegu tervislik. :)
Mismoodi sa kõrvitsamoosi teed? Ilmselt tuleb sinna mingit muud puu- või köögivilja maitseks lisada?
Ja mismoodi Sa seda kartuli-kõrvitsa-hakklihaasja valmistad?
Maarja: moosi sisse on hea keerata näiteks erinevaid tsitruselisi. Muide, kas ma korra sügisel ei tulnud mitte teie juurde kõrvitsakoogiga? (Mul nagu midagi koidab)
Kadri: laon kõrvitsa ja kartuli vaheliti ning üks-kaks kihti panen sibula, tomati, soola ja pipraga praetud hakkliha ning juustukiht. Peale muna-piimasegu ning 5min enne valmimist juustukiht peale. Kui ma esimest korda tegin, siis laps kahtlustas mind mürgitamises (tegemise ajal oli selline nägu nagu ma segaks arseeni ja tsüaniidi sisse) aga kui proovis (taldrikusse siis veel hapukoor ka peale), siis sõi, kiitis ja küsis teise portsu juurdegi. Põhimõtteliselt võib ka ilma kartulita teha, aga minu jaoks jääks vist lääge ja vesine (kartuliinimene, mis teha).
Võimalik tõesti, et tõid meile kõrvitsakooki, mul oli ununenud... Kindlasti see oli hea. Köögiviljade koogitaignasse paneku osas pole ma tegelikult kunagi väga pelglik olnud, suvikõrvitsat olin varem isegi kasutanud tainale mahlakuse lisamiseks. :)
Kõik söögid, mida Mairi valmistab, on head! Mul tuli praegu just see lihaleib meelde... Ma arvan, et varsti võiks ühe kokkusaamise teha küll. Ja see võiks toimuda ikka päriselt ka varsti.
Post a Comment