Puhkus septembris on saatanast. No ei ole lihtsalt mingi eriline puhkus, kui õhtul olles kummitab peas vaid üks mõte: hommikul on pool seitse äratus, pool seitse on äratus... Mine magama! Aga mina tahan üleval istuda. No mitte väga kaua - nii kolmeni, neljani, võibolla viieni ja siis läheks juba ise ning vabatahtlikult magama.

Mis mu puhkuse kasum siis oli: ma olen täielikult magamata, möödaminnes veel mõne kilo juurde söönud, häälepaelu olen kõvasti lihvinud (karjumise abil) ning mõned närvirakud on jälle vähem. Jumal tänatud, et see jama läbi sai. Mitte kunagi (ja ma mõtlen MITTE KUNAGI) ei soovita ma kellelegi puhkust ajaks, mil lapsed koolis käivad.

Kool. Hmm, kool on tegelikkuses elus ikka veel karmim raputus, kui ma aimata oskasin. Need pisikesed kuue-, seitsemeaastased ei ole iial pidanud iseseisvalt tundma kohustust millegi ära tegemiseks. Ega nad siis kohe kooliski seda tundma hakka. Alles paar päeva tagasi oli aabitsas lause: kõikidele lastele meeldib õppida. (Minu meelest küll lausvale aga...) Marie kiirelt hõikas pärast lause lugemist: minu lemmik tegevus! Vaadates mu muigavatesse silmadesse lisas vaikselt: "koolis".

Kui koolis, siis koolis, aga reaalsus on ikkagi paraku see, et kui sa veel korralikult ei loe, siis tuleb seda harjutada iga jummala päev ning andku keegi mulle piisavalt mõistust, oskusi ja rahulikku meelt, et ma suudaksin leida need raamatud, mille abil temal oleks huvitav lugema õppida. Entsüklopeediad sobisid küll ideaalselt selleks ajaks, mil kõige tähtsam oli selgeks saada tähed nind vormida sonad kokku, kuid sellise pikema mõttega tekstidesse armumiseks tuleb kuidagi leida need temale õiged ja sobivad lasteraamatud. Tuleb nügida, togida, meelitada ja motiveerida seni, kuni ühel päeval lugu paraneb. Tuleb tunnistada, et selle kahenädalase minu närvide söömisega oleme me kõvasti edasi jõudnud igate pidi. Käekiri on ilusam, lugemine soravam ja mis kõige tähtsam: ta hakkab vaikselt aru saama, et ega ta nüüd pääse, edasised 12 (15,17 ja tegelikult elu lõpuni) aastat tulebki õppida ning ajastada ja planeerida oma päeva nii, et olulised asjad saaks tehtud ning asjade olulisus on vahel pisut erinev nende meeldivusest. See on nüüd see koht, kus tuleb hakata õpetama kellegi lapsehoidja miss Poppinsi õpetust tööde ja suhkrutükkide kohta. Kui selle õpetuse käppa saab, siis edasi on köömes.