Esmaspäeval Luks küsis mu käest, et kas lapsel on ropud sõnad juba selged? Ikkagi kaks nädalat juba koolis käidud... Nojah, tegelt on ta mul selle koha pealt veits vilets õppija. Tal annaks minugi käest üht-teist õppida.

Aga noh! Istub mul praegu teises toas paras persetäis esimese klassi juntsusid. Ja see sõnavara, mis sealt tuleb on üsna vürtsikas. "Kurat", "puts", "türa" ja "perse" on sõnad, mida kostab teisest toast iga minuti või paari tagant. Poisid räägivad ja tüdrukud enam ei itsitagi. Mida sa ikka itsitad, kui iga päev kuuled. Ilus, puhas eestikeelne tekst. Nemad veel ei vaja võõrkeeli oma jutu vürtsitamiseks.

Kui ma seda loetelu siia kirjutama hakkasin, imestasin, et sõna "sitt" ei ole ma üheski versioonis kuulnud. Huvitav, kas see sõna on nende tekstist juba kadunud või alles ootab oma ammendamatu kasutusala avastamist? Hullult koomiline on kuulata.

Muigega seda südamest tulevat teksti kuulates meenus järsku esimene ropp anektoot minu elus. Ma olin siis juba 9. Kolisime uude kohta ja seal piirkonnas oli lastega seis umbes selline, et 12 poisi kohta kaks tüdrukut. Mängisime sõda, tagusime palli ja rääkisime sosinal lugusid. Aga meie olime vist üldiselt veidi viisaka olemisega. Ma arvan, et alles alates viiendast klassist hakkas pedagoogide poolt tulema kommentaare: noor tütarlaps ei ropenda. See oli siis öeldud sellise eriliselt nördinud häälel. Ja ometi oli minu kõnepruugis pelgalt paar täiesti tavalist ja minu meelest isegi mitte roppu sõna. Noh, minu meelest on muidugi üldse kogu see "ropu sõna" teema veits kahtlase väärtusega. On väljendeid ja sõnu, mis on ühe või teise inimese jaoks loomulikud ja iseeneslikud ning sealjuures ei kõla need üldsegi ropult. Samas on kristliku maailma silmis "süütuid" väljendeid, mille välja hääldamine tundub ülim roppus. Üks selline keeleliselt korrektne väljend on "rasune juus". (Tervitan õde, kes seda väljendit kuuldes märatsema hakkab.) Kunagi, kolm-neli aastat tagasi tuli mingi idioot ülbama mu kallal. No selline hästi sitasti ütlemise tahtmine tekkis. Ja mis ma siis ütlesin? Kabatšok!

Hea küll, aitab jahust. Vahet pole, mis ma kirjutan, nii kui nii mõtleb igaüks oma rikutuse tasemel. (mis asi see veel on?)