Sunday, December 2, 2012

Ma olin nii kaua igasuguste mängude juures head nägu teinud, et viimaks tuli ikka endale tunnistada: tütarlaps, teil on stress - ja nii ma tuba ümber tõstma asusingi. Näähh, sellest võiks täitsa lahe pesa saada, kui ta viimaks korda saab, kuid minu käes võtab koristamine üldjuhul lihtsalt kordades rohkem aega kui teistel. Ma ei tea, kuid ma lihtsalt ei oska seda kunsti. Noh ja lisaks siis veel tõsiasi, et ma reedel 4 pappkarpi ostsin Prismast (ruudulised ja armsad) ja igaks juhuks kohe rohkem ei ostnud, sest ma ei mäletanud ju oma riiulialuse kõrgust ülemäära täpselt. Karbid sobisid kui valatult! Ja täna juurde ostma minnes selgus, et need on vahepeal otsa saanud!?

Hmhh. Kodu on minu kindlus ning järgnevatel nädalatel taas ainus suhtluskeskkond. Olgu ta siis kord aastas korras ja olgu ta siis stressimaandamise korras ka kord aastas natuke korras. Mine tea, äkki muutun ka viimaks iseenda visiooniks ja hakkangi lapiga ringi uhama õhtuti (kui lapse kampsun valmis saab). Kusjuures, ma ei mõista iseennast hetkel selle stressi osas. Ma ei saa päris täpselt aru, kas ma elan tagant järgi välja varasemaid idiootsusi või olen ma lihtsalt uue ees hirmul. Uue ees hirmul olen ma nii ehk naa. Ma olen alati hirmul, kui miski hakkab muutuma, kui peab oma päevakava ümber mõtlema, harjumuspäraseid plaane nihutama. Ma tahan teada, mida oodata. Ma tahan teada, mis tunne on sellises või teistsuguses rütmis elada enne kui ma sinna asun.

Ja siis ma vaatasin faile arvutis ja tundsin kuidas süda tõmbas tibatillukeseks kokku. Praegu pole teie aeg. Praegu pole aega nendega tegeleda. Praegu pole jälle aega! Millal siis on? Ma ei taha... Ja seda ka mitte! Mul on omad hirmud, omad deemonid ja neist ma ei taha isegi rääkida mitte.

Stress - olemas
Elamine - pea peale pööratud, lõpuni koristamata
Raha - statsionaarselt otsas
Aeg - statsionaarselt otsas
Unistused - tundmatusse tulevikku lükatud
Hing - tunneb end jõulueelselt üksildasena, rabeleb elu eest, et saaks tegeleda meeldivaga, kuid ma pidin teda kurvastama

Njahh, kunagi raadiost räägiti, et stressimaandamiseks on kolm olulist punkti:
1. ära suhtle ebameeldivate inimestega (tehtud!)
2. korista elamine ära (ma ausõna ei oska)
3. likvideeri võlad (neid mul õnneks väga ei ole, kuid kindlustunnet pole millimeetrigi jagu)

Olgu, ei kiusa teid, lähen ja tusatsen koristades edasi...

No comments: