Juhtus see, mis juhtuma pidi. Hoolimata sünnipäevaks saadud raamatutest lugesin ma eile õhtul hoopis selle, mis toodi laenuks mu lapsele lugeda. Ma kindlasti kirjutan sellest mingil hetkel pikemalt, kuid mitte enne, kui laps on ka vähemalt esimese läbi lugenud. Jah, ma loen ka need järgmised osad läbi. Miks? Ma veel ei räägi. Mida ma mõtlesin? Ma veel ei räägi. Aga lapsel hakkas igav nähes ema õhtul teda ignoreerimas... (ja siis ta natuke luges hoopis sellest raamatust, mis mulle sünnipäevaks kingiti ja hiljem vaatas olümpia lõpetamist ja siis vist läks magama). Mina lugesin. Läbi hägu tajusin, kuidas ta mu vastu süüdistusmaterjali kogub (keegi pildistas mind arvuti juures lugemas ja diivanil lugemas ja rõdul tossates toast kumava valgusega lugemas...) Kella üheksast õhtul poole viieni hommikul. Läbi sai. Kahjuks ilma välguta telefoniga tehtud pildid ja pisut liiga tumedad...