Räägime bridžist! Oot, kas ma ikka räägin bridžist? Näähh, ma pole päris kindel, kuid midagi sellega seotult siiski. Niisiis tabas mind täna hommikul messengeris Lauri ootamatu küsimus, kas ma lähen nädalavahetuselt Pärnusse naispaarikat mängima. Ja mida mina tegin küsimust lugedes? "Möhh!?" loomulikult. Vahva, eksole! See pagana reklaam on bridge.ee peal juba mitu kuud väljas ja mina lihtsalt ei näinud!

No kui ei näinud, siis ei näinud. Tänaseks on juba nii ehk naa nädalavahetus välja lubatud (mingi hetkeidiootsuse ajel lähen lapsega mõttemänge mängima hoopis. Prr... Mitte, et ma neid oskaksin. Samas: mitte, et ma bridži oskaksin. Aga mitte see ei ole oluline. Hoopis veidram oli vastus küsimusele: miks ma seda pagana reklaami varem ei märganud? Kunagi ma ju nägin turniiride infot seal lehel. Kunagi ma ju panin tähele ja õhkasin mõne juures vaikselt, et tahaks ka. Aga siis oli alati mingi häda. Enamasti oleks see nõudnud liiga suurt rahalist ressurssi (negatiivse eelarve miinused) ja lapse organiseerimine, lisaks oleks vaja veel partnerit ja... Partnerid teadupoolest ei kasva puu otsas.

Ja nii ta läks, et ühel (minule teadmata) päeval ma enam ei näinudki neid võistluseinfosid. Milleks? Ja samas: miks ka mitte? Ja nii ma mandusingi mõttega mingi Tartu klubini (kusjuures - koht, mis mulle ülemäära tegelikult ei meeldi)...

Kusjuures omaette huvitav koht on teema "mina ja partnerid", kuid see on sedavõrd mõistusevastane, et ma isegi ei ürita seda kuidagi seletada. Sisemised kiiksud on jaburad. Ja ma tegelikult ei ole üldse ülbe, kui ma kellelegi tere ütlemata jätan või sünnipäevaks õnne ei soovi. Sel juhul ma lihtsalt ei osanud seda kuidagi teha... või suutsin õigel hetkel unustada ja hiljem tundub liiga jabur...

Aga eile mängisime natuke lapse ja Andrese ja veel kellegagi. Tõsi, ma tegin ikka päris koledat kõhuvalus jääkaru häält, kuid tegelikult on temaga tore mängida. Igatahes lõppes see õhtu sellega, et kui ma last täna hommikul üles ajasin, hakkas ta esimese asjana torisema: "See on nii ebaaus!" Küsisin temalt, mis siis ebaaus on ning sain vastuseks: "Nüüd ma ei saagi teada, kas see 4S tuli välja ka või mitte". :) Ja täna jälle mängima! Ütleme nii, et kolmapäevase mängutaseme ja mängurõõmu summa ei jää oluliselt alla esmaspäevasele, kuid mängurõõmu number on kordades suurem. Ja mis on oluline selle taseme juures, millel mängin mina? (tahaks öelda, et mõlemad, kuid olgem ausad, tase on sitt) Ja selle juures, millega mängib mu laps? Oo, seal on lihtne - rõõm peab olema, mine tea, ehk tuleb kunagi tase ka... kui rõõm säilib...