Hea küll, panin tagasi. No on ikka tegelased, muudkui uurivad mu käest, et miks ma ikka kaotasin selle postituse sealt vahelt.
Ei tulnud blogikommentaar vaid mail. Teate, kuidas mulle ei meeldi oma kallilt eksilt maile saada. Mõtlen siin just neid maile, mis pole otseselt seotud nende omavahelise suhtlemisga. Kui kiri on teemal, millal Marie Tõraverre läheb, siis on kõik normaalne aga see... Nojah, minu meelest on inimestel siin riigis veel sõnavabadus säilinud ja kui ma tahan öelda sitasti kogu selle nimekirja ja nende asjade peale, mis muretseda tuleb siis ma võin seda teha. Eksole.

Minu poolt sulle (Mariele) kantud summa on moeldud selleks, et sa saaksid Mariele vajalikke asju muretseda. Ma arvan, et selle aja jooskul, kui ma olen sulle ~1500EEK iga kuu arvele kandnud ei ole mitte koik see raha Mariele kulunud... "Käi sa ka perse!" oli mu esimene ja ainus endale vaikselt öeldud kommentaar. Milleks seda kirja nüüd siis sellisena vaja oli? Kas ma peaksin nüüd end paremini tundma? Või riivas nimekirja netti riputamine kuidagi inimese au? Ähh, see selleks. See fraas kinnitas taas kord, et ma ei viitsi midagi jamada selle inimesega ning mõelgu ta rahus just nii nagu heaks arvab. Niikuinii saab see nimekiri täidetud. Vahet pole palju ma sealjuures porisen või tusatsen või kas ma mingil hetkel mõne pisara valan, sest rahakott pole just liiga paks. Olgu siis sullegi, Elmo, siit vastu: saavad olema kõik vajalikud asjad, saavad.

maha võtsin postituse aga selle repliigi pärast (samast kirjast): Mis puudutab synnipaevaks asjade toomist, siis ma hoian sellel nimekirjal silma pael ning vaatan, mis sygiseks veel puudu on ning valin vastavalt sellele Marie synnipaevakingi.
Mis ma öelda oskan? Ma mäletan mingist east, et jube nõmedad olid kingitused, mis ma nagunii oleks saanud... mul polnud kunagi oluline, millised dressid mul on. Vähemasti seni, kuni midagi jalga panna oli - võisid vabalt olla aukudega... Nimekiri saab täidetud ju ka siis, kui ma ei viitsi siia ntx. üles riputada, et mis kus ja kuidas. Kaotan paar tšekki ära ja kohe kaob point hindade juurde märkimisel. Ja sealses postituses mainisin ma minu sünnipäeva, mitte tema oma.

Mul on tunne, et ühe seitsmeseks saava piiga sünnipäevaga annab teha palju põnevamaid asju vihikute kinkimisest. Talle meeldivad hullult "targad raamatud". See piiga on pöördes mõnest entsüklopeedilisest teosest! Riikide lipud ja vapid on viimase aja teema. Vanaema kinkis lasteaia lõpetamise puhul Tea Taskuentsüklopeedia ning selle uurimisega võib ta tunde tegeleda. Tähed ja universum ning igasugused tekkelood lummavad seda tüdrukut. Ma ei jõua vastata neile küsimustele: kuidas maa tekkis? aga päike? Kuidas inimesed ahvist arenesid? Aga kust ahvid tulid? Kuidas see elu maale tekkis? Mismoodi tähed säravad?... küsimusi on miljon ning siis me vaatame pilte (kui on mõnes raamatus) ja räägime. Matkata ja avastada meeldib talle. Üks lahe piknik mõnel rabarajal oleks jube meeldejääv üritus. Ja teatris meeldib käia. Nii süvamuusikakontsert, ballett, ooper kui lasteetendused on ühevõrra hinnatud. Suurte sõnalavastused on tema jaoks veel hoomamatud. Ta on laps nagu iga teine! Valikuvõimalusi on piiramatu hulk! Ahjaa - ta tahab saada suusatajaks, just selliseks nagu Kristina Šmigun!