Eilne õhtu oli lahe. Ennekõike meeldib mulle Liisaga mängida just seetõttu, et huumorivaeseks seda õhtut kohe kindlasti kuulutada ei saa. Mitte ühegi teise prtneriga pole nii palju vastaste omavahelist kaklemist jaotuse lõppedes. Mind tõeliselt hämmastab, et ikka veel suudab nii paljusid endast välja viia pisiasi, et nad kahele tibile mõne punkti andsid. No mõne lihtsama jaotuse ma ikka vahel oskan ka välja mängida... Aga ju ma siis jätan endast teistele veel rumalama mulje kui endale.

Tulemus oli muidugi ka hea. Parim, mis ma Liisaga mängides iial saanud olen! Palju sellest meie tehtud oli, palju vastaste antud? No, kes seda teab. Vastaste endi arvates nad muidugi olid ise saapad (või õigemini - iga mehe partner). Ja saabas oli see partner ka siis, kui tema käik mitte vähimatki ei määranud vaid sõimaja ise oli lehti valesti lugenud ning seeläbi arvanud, et mingis mastis lisatihi saamata jäi. Samas tuleb muidugi tunnistada, et aegajalt tegid vastased ka ikka täiesti uskumatuid liigutusi stiilis: käisid mulle topeltlööki või teadaolevasse kahvlisse.

No ega me ise paremad olnud. Kaitse logises iga nurga pealt, paar korda jäi slämm pakkumata, korra jäi mu agressiivsus valesse kätte ja nii ta läks veidi rohkemata kui oleks võinud. Viimases lauas käkkisime ka ühe jaotuse pakkumise. Mõlemad käkerdasime natuke ja tulemus: 2NT kontraga ja viieta... See oli valus!

Lõpp hea, kõik hea. Ja eriti ilus oleks saada see sama tulemus siis, kui vastased enam ei muutu peata kanadeks kahe tibi vastas ning no jätavad mu topeltlöökidesse käimata... Ehk selleks tuleks mängida üks hea õhtu ning vältida mõnda neist oma vigadest. ;)