Keerulised ajad vahelduvad segaste aegadega. Ja nii kogu aeg. Suvel, vahetult pärast Rootsi reisi, saatsin ma pisarate põskedele langemise saatel CV-sid koos sellise kaaskirjaga:


Tere!

Saadan teile oma CV õhkõrnas lootuses jääda silma ning leida tulevikus töökoht teie kaupluses. Olen 33-aastane üksikvanem teismelisele tüdrukule ning minu CV näeb kohati välja kirjum kui mustlase seelik. Ometi loodan ma kõikidest teenindusvaldkondadest tööd leida just raamatutega seonduvates struktuurides. Mulle meeldib lugeda. Peamiselt eelistan ma fantaasiajutte ja teaduslikku ulmet, kuid nii nagu enamik neist inimestest, kes lugemist pühaks peavad, olen erinevatel eluperioodidel rännanud oma silmade ja hingega läbi väga erinevate žanrite. Viimasel ajal olen lapse kõrvalt lugenud üksjagu ka otseselt teismelistele suunatud kirjandust.

Ma usun, et oleksin meeldiv täiendus teie kaupluse personali hulgas, osates soovitada klientidele raamatuid vähemasti oma lemmikriiulitest. Kasvatades last ning suheldes ka tema sõpradega olen saanud ka kogemuslikud oskused raamatu soovitamiseks (alustades küsimusest „millised raamatud sulle kõige enam meeldinud on?“ ja „Miks?“ ning jõudes seeläbi kindlasti mõne raamatuni, mis talle veel meeldiks).

Olles aus ja jäädes ausaks, peaksin ma põhjendama oma soovi ja valiku põhjusi. Jah, mul on hetkel olemas töökoht, mis nii mõnelegi inimesele tundub soojem ja mugavam. Kahjuks või õnneks ei ole mina „nii mõnigi“. Minu tänane töö eeldab teatavaid müügimehe omadusi – oskust helistada tundmatutele ning müüa; oskust koputada võõrale uksele ning müüa. Seda oskust mulle antud ei ole. Samas oman ma kogemust ka pelgalt klienditeeninduses (turul müüjana) ning tean, et piir minu suutlikkuse juures jooksebki mööda seda peenikest niiti – kui klient on astunud kauplusesse või kontorisse, siis on ta andnud oma nõusoleku olemaks kliendipositsioonis ning ma ei astu talle tooteid või teenuseid pakkudes oma tõekspidamiste vastu.

Raamatutega seonduvalt veel lisainfoks, et koos oma tütrega alustasin ma kevadel isiklikku raamatublogi http://miiramarie.blogspot.com ning koos sõpradega osalen veel teisegi raamatublogi kasvamises:  http://hirveloss.blogspot.com/ .

Kõike head soovides
Mairi Tempel

Aga tegelikult tahaksin ma vist veelgi enam algusesse. Tahaks olla loomeprotsessis, konservivabrikus...

Mul ei ole kahjuks pakkuda imelist haridusteed ega ülevoolavalt sobivat teenistuskäiku. Minu CV on kohati kirju nagu mustlase seelik ning mu emakeel lonkab halvemal päeval mõlemat jalga ka karkudega kõndides. Ometi, hoolimata sellest (või justnimelt selle pärast) on mul unistus – veeta oma edasine elu raamatutele lähemal senisest.

...