Tegelikult algas kõik sellest, et ma pühapäeval tääkisin Kadriga, et ma veel ei tea, kas ma viitsin klubisse minna, kui suurem osa normaalsest seltskonnast iirimaal konutab, telekas jalgpalli näitab ja lugemistootavate raamatute hunnik ülemäära suure kiirusega ei kahane. Aga Marie arvas, et ta tahaks (ta üldse tahab viimasel ajal võimalikult palju ja suure tihedusega kaarte mängida). Ja siis eile kella viie aeg katilt uurides, kas nad lähevad, selgus tõsiasi, et nad ka ei lähe. Kiirpilk mälus - aeglased ja veel aeglasemad voorud ilma meeldiva seltskonliku lobata... Tänan, ei! Ja sel ajal, kui laps bussi peale istus, et kesklinna tulla, helistasin talle: "Kuule, plaanide muutus, sõida kesklinnast läbi ja koju välja." Tundus, et talle ka meeldis.
Ehk tegelikult peaks suvist aega kuritarvitama ja püüdma edaspidigi laua või kaks püsti lüüa kodus. Kahega oleks juba jupi põnevam. Huvitav, kui ma nüüd oma nigelad organisaatorivõimed kokku panen, kas ma saan kaks lauda iganädalaselt kodus kokku? Ja kui ma kedagi kutsuda ei oska, kes ise tahaks tulla, siis võib ka seda alati öelda, onju. Ja... noh, vähemalt laua peaks ikka korra nädalas kokku saama kodus. Ükskõik siis, mis nädalapäeval...
Aga šeff jagu ka. Võtan kätte lehe:
Ax
AKTxxx
-
AKxxx
Vallo avab paremalt 1S, laon kontra, Kati passib ja Marie teatab 2H (oh, saaks iga kord oma hambulisele nii meeldivaid vastuseid!). Vaatasin lehte nii- ja naapidi, midagi teha ei osanud ja kallasin lihtsalt 6H (krt seda teab, mis minemas on või mida kinni püüda ei saa) - selline lihtsakoeline pakkumine, mis klubisaalis oleks ilgelt sitt tulemus olnud, sest tegelt tuli 13 tihi. Njahh, nende saamist ma siiski ei näinud ja lapse lehest ülemäära midagi ei tea peale tõsiasja, et tal oli 4333 neljase pajaga.
Igatahes hiljemalt järgmine nädal mängiks jälle kellegagi.
No comments:
Post a Comment