Pisike vestlus isaga viis mu täna mõttele, et eesti keel on ikka kohati masendavalt poliitiline keel. Miks kirjutatakse Soome kelk suurtähega aga rootsi kardinad väiksega? Et soomlasi meelitada ja rootslaste käest mitte peksa saada?
Vene rulett on siis ka veel teemas - ära torgi karu, katsu ellu jääda. :D
Edit: ja juba ma saingi loengu teemal, miks ikkagi kirjutatakse nii ja mitte teisiti ("kuid miks roottsi kardin ja mitte Rootsi kardin? kohanimelise täiendiga yhendites kirjuatatkse kohanimi suure algustähega va..."). Hoiatan siis siinkohal kõiki tuttavaid filolooge, kes siia eksida võivad: ma tean küll reegleid aga kas neist peab siis alati ka kinni pidama? Laske nüüd kahel reaalikul rahulikult keelt väänata!
Mina kasvasin üles koos sellise käänamisharjutusega: (taaskord kiusas mind sellega isa, nüüd me lihtsalt nokime vastastikku teneteise kallal). Eesti keele reeglid ei vasta ju kuidagi loogikale! No katsu ise edasi käänata ja kasuta selleks esimesi näiteid tee paar süllogismi ja tulebki vastus:
süsi - söe - sütt
susi - soe - sutt
siga - sea - ...
4 comments:
mis see vaene siga asjasse puutub - kolmas sõna selles reas on ju ikka ja alati "kusi" olnud
Sa oled mingi uuema aja inimene vist! Minu ajal käisid inimesed ikka veel pärast suuremat seasöömat sittumas, ehk kogemata kombel tuleb käänamiseset välja hoopis jõuluaegsete pühatoimingute kronoloogiline järjekord:
siga - sea(praad) - sitt - (nüüd pöördu tagasi toimingu number kaks suunas ja nii kuni uue aastani lälja...)
Oi mulle on jõulud hinge läinud! :P :P :P
No mingi hetk lisati neljandaks sõnaks 'musi'..
ja "viga" on ka selles loetelus olnud.
Meil oli teema muidugi selles, et omastav kääne peaks sõnal olema juba loomulikust natuke sarnase minemisega...
Post a Comment