Millal ma viimati kobisesin teemal, et ma olen nii üksi, nii üksi, nii üksi? Hmm, see oli vist päris mitu kuud tagasi. Aga esmalt tuleb mul hakata kobisema sellest nurgast: ma olen nii idioot, idioot, idioot...

Või, kuidas peaks selgitama asjaolu: istud lauas, mäng on jõudnud sinna viimaste tihide suunas (no mingi 3-4 kaarti veel). Kõik on teada. Ma olen suutnud teadlikult läbi mõelda, mis lehed kellelgi on, mäletan mõttekäiku teemal, mis võiks tegijaks saada ja millest mul tolku pole, mida hoiab partner kiivalt ja... ja siis, täiesti lambist viskab beib minema VALE kaarti! Väljamängijana suudan samamoodi kaotada pea - sul on neli varianti, kuidas igal juhul ja kindlalt leping täis võtta ja siis tuleb lauda midagi väga naiselikku - see ainuke kaart, minu peost, millega leping taha käia (kusjuures hetk varem ja hetk hiljem olen täiesti teadlik, et nii need asjad nüüd küll ei käi). Seda väljamängi pointi ma õnneks eile nii ehedalt ei suutnudki teha (kaitse oma küll).

Kas ma saan kunagi lahti ka oma lambi kinni kiilumistest? Ma ei räägi ju paegu sellest, et ma mõnda asja (ok, väga paljusid) ei oska veel. Lehe lugemine on ikkagi ja endiselt väga hale teema (kogu info on olemas, salvestatud erinevatesse tabelitesse - sinna peaks ka mingid õiged SQL-päringud juurde kirjutama, siis hakkab vaikselt looma) - ja siis, kui see mul vahel õnnestub, siis tuleb ka mingi protsent jaotustest kinni kiiluda!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Jõulud tulevad! Ja nad raisad tulevad hoolimata sellest, et ma kogu seda tilu-lilu võimsalt ignoreerida olen üritanud. No ei ole seda jõuluinimest minus. Mis ma siis tegema peaksin? Parimad jõulud? Kunagi, kümmekond aastat tagasi, pärast ametliku osa lõppemist (kurguni täis söömine ja kingiralli) läksime õega tema juurde. Istusime pisikesse kööki, nööpisime õlled lahti, kimusime suitsu ja tagusime turakat - selline tõeliselt positiivne džingl-bellsi ignoreerimine.

Kes mu sel aastal lapsendada tahaks? No kaarte võiks ju vähemasti mängida? 27,28,29 ja äkki isegi 30 dets. Iga päev? No vähemalt ühel õhtulgi neist (teistel istun siis kontoris poole ööni)? Aga lauamänge? Help! Välja pakkuda loll, depressiivne, suitsetav, joov ja muidu endast heal arvamusel olev beib. Ah jaa, pankrot on ka kallal.

Pankrotiga seaoses (pigem hajameelsusega aga kokkuhoiu idee oli ka mõttesse kätketud) meenus: mõtlesin eile hilisõhtul, et teen endale suure pajatäie tatart aedviljade ja hakklihaga (saab nädalalõpuni jupp haaval tööle kaasa vedada). Panin siis need köögiviljad keema (korra hetkeks ka unustasin nad keema) ja siis ! tuvastasin, et tatar on viimasel korral otsa saanud. Kartuleid meil ei olnud kodus aga natuke riisi jäi ju üle... Nojah, selle keetsin päev varem Mariele. Noh pole hullu köögivili hakklihaga kõlab tegelikult päris hästi!

Eksole, ma olen ilus, tark ja osav! :D Mina küll arvan nii. Ja viisakas olen ka, alati: kena päeva teile! (teeb kniksu ja vasakule ära...)