Läinud nädala ilus, särav, värske lumi tekitas mingil hetkel ikka päris paraja hämmingu. Ma sain nii palju asju teada! Ntx. sain ma teada, et otsetee koolist koju (no 500m venitab äkki isegi välja) võtab aega poolteist kuni kaks tundi. Õues pole ju võimalik kõndida nii, et vahepeal ei mängiks lumesõda. Absoluutselt kõikidest suurematest lumekuhjadest tuleb läbi joosta! Vähegi sula ilmaga peab iga paarisaja meetri taha tekkima üks lumememm või lumest uss, rong, kindlus... Külmaga annab aga lumesadu mängida. Ja üldse - kes on väitnud, et lumes peaks saama käia kauem kui 10 sekundit end pealaest jalatallani lumiseks tegemata!?

Lasteaias käimise ajal oli vajalik kahe paari kinnaste olemasolu (kasvatajad panid neid suure hoolega kuivama kohe, kui lapsed õuest tulid). Mis te arvate, mitu paari kindaid peab olema ühel seitsmeaastasel lumearmastajal?

Hommikul kooli minnes esimene paar. Tubli emme paneb teise paari kohe igaks juhuks kotti (mine tea, mis minnes ette tuleb ning garderoobis, puntrana taskus vedeledes need kindad kohe kindlasti ei kuiva). Koolist tulles siis teine. Koju jõudes on need märjad nartsud ja visatakse känkra riiulisse. Aeg trenni minna - kolmas paar kindaid kätte. Suusatades, mängides, kukkudes on need hiljemalt trenni lõpuks väga vettinud. Taskusse! Järgmised kätte. Bussi tuleb oodata ja samal ajal kõikvõimalikest lumekuhilatest üle ja läbi ronida, torude pealt lund pühkida ja mida iganes veel. Bussi pealt koju tuleb tulla hästi kiiresti, et need läbimärjad kindad käsi ära ei külmetaks. Kiirelt trenniasjad nurka, kuivad kindad kätte, kelk kaenlasse ja sõpradega mäele.

Lõpuks tuleb emme koju. Korjab mäelt kaasa vettinud lapse ning asub täitma kinnaste kuivatamiseks reserveeritud radikat. Ühed tulevad käest, kaks paari känkraid leiab riiulist, koolijope taskust veel ühed ja trennijope taskust viiendad. Kiire õppimine ning söömine ja... läheks koos suusatama õige! Aga, emme, kas sul kuues paar kuivi kindaid ka on?

Ja õues - sajab lund...