Mängisime eile õhtul üle mitme aasta minu juures kahe laua peal kaarte. Mõisa peale just ei mängitud aga igavikuline au ja kuulsus läheb seekord Vallole. Tulemused siis:

Vallo 64
Oll 44
Katie 32
Lauri 28
Mairi -20
Kati -36
Maarja -40
Sciron (Imre) -72

Kaks vooru jäi siis lõpust mängimata. Vaatasin, et kellega mul mängimata jäi ning tuleb tunnistada, et just sellised voorud, millelt oleks võinud positiivseid tulemusi loota. Maarjaga jäi mängimata (kusjuures ühes tiimis Lauri ja Valloga) ning Lauriga jäi mängimata. Nojah, mis siis ikka, järgmisel korral paremini. :P Suure tõenäosusega saab küll järgmine kord siin majas jälle paaride arvestuses mängida, kuigi individuaal oli ka päris lahe (inimesed liiguvad rohkem ja suhtlemine on lihtsam). Järgmisel aastal siis palun ikka kõikidel kasiino reeglit meeles pidada (maja võidab alati...) :P

Istun nüüd, laupäeva hommikul, ja vaatan seda uute lugemata raamatute hunnikut (praegu ootab mingi 3000lk head lugemist ees) ning 1000st puzzlet. Kunagi talvel urises Maarja mu suitsetamise pihta ning lubas nicorette'i kinkida. Noh, ta sai asjale igatahes naelapea pihta. Mõtlesin siin, et praegu oleks pagana õige aeg ronida järgmisele ringile selle loobumisega. Ma ei tea, kui palju kordi ma olen tahtnud ja mõelnud, et nüüd jätan küll maha... Ju ma pole siis ikkagi piisavalt tahtnud. Samas viimane meenutus suurest puzzlest ja heast raamatust korraga tähendas kolmepäevast tsüklit, mil lihtsalt polnud aega ega vajadust suitsetada. Iga kord, kui raamatust tõusin, et üks suitsupaus teha, pidurdas mind põrandal vedelev poolik puzzle. Tunnikese pärast oli silme ees kirju ja mõte puhanud ning huvi edasise tegevustiku suhtes vedas vägisi tagasi raamatusse ja siis varsti jälle mõttepausile puzzle taha ning tagasi... Kohvi läks palju aga suitsu? Vist mingi 2...3 suitsu päevas. Ja ma täiesti tõsiselt mõtlen, et peaks selle olukorra rõõmsalt ära kasutama, nautima maailma ning tegema midagi kasulikku ja väärtuslikku iseenda heaks.

Aga mitte veel praegu. Esmalt tuleb oodata, kuni vanemad on ära läinud. Käed küll hullult sügelevad puzzle avamise ootuses aga tuleb kannatada õhtuni.