Sel aastal siis sedapidi, et see krdi masekas ei taha ega taha ära kaduda. Ei aita tavapärane "teeme ühe ving postituse blogis, elame end välja ja hakkame inimeseks" strateegia. Ei aita klassikaline "ei mõtle, küll läheb mööda" stiilis elamine. No mitte miski ei tööta! Krt, isegi poolpohmakast polnnud kasu! Lihtsalt mõistus on nii vasakul panges kui vähegi olla suudab.
Ei vist aita ka viin ega õlu, vitamiinid ja kohvipaks.
Aina loojate varjatud võlu vahel sähvib kõik elavaks.
Palju sädinat ära neilt palu. Just niisama kui sinul ja mul
on hamba- ja südamevalu igal sündinud laulikul.
Ning ikka on isemahti neil hoopis hullemat hoolt:
nende uksed käivad kõik lahti ainult hingede poolt.Mu laps luges seda B.Alveri luuletust sel sügisel. Ma ei jaksa endiselt piisavalt imetleda, kui lahedalt ja isikupäraselt ta luuletustega mängib. Mina võin tehnilise nõustajana ju meenutata tempo hoidmist või piisavat diktsiooni, kuid sisemine mäng on tema enese oma.
Üks mu kõigi aegade lemmikluuletusi. Üks enim kõnetanud luuletusi läbi aegade. Eri hetkedel kõnelevad erinevad kohad, mängivad erinevad varjundid, kuid alati hinges, alati lähedal. Hambad vähemalt ei valuta! Loovus on küsimärgi all, kohv lõppeb peagi majast, vestlused kõnetavad kaugelt ja mürana. Kohv lõppeb peagi, ja talv murrab uksest sisse. Kurat küll, lisaks kõigele muule on kogu aeg külm! Ehk tuleb soe talv, poleks saapaid vajagi.
Noh, meeldiv vaheldus on muidugi see, et ma sel korral ei tunne end lollina. Veidrad valikud, omapärased kanalid end ümbritsevast läbi pressimiseks, kummalised väljundid, kui, allah olgu tänatud sellegi eest, vähemalt mitte idioot! (kuigi ma idiootsusi suudan korda saata).
Lugesin ennist Tuule arvamust ja nentisin vesise naeratusega, et pole vahet, millise süsteemi me loome, kuidas selle käima tõmbame või mida arvestame - iga süsteemi juures on nõrgad kohad, nõrgemad inimesed, kes näppe pidi ukse vahele jäävad. Ma lasin artiklil endale vähemalt nelja koha peal jalaga makku virutada ja seda hoolimata, või tegelikult, ennekõike, selle pärast, et asja taga oli mõistlik mõte.
Peaks kirjutama hakkama, saaks mõtted eemale juhtida, kuid... ma ei taha praegu midagi uut kätte võtta. Tahaks edasi minna looga, mis on paari tüdruku käes lugemiseks. Topelt tööl pole pointi, ootaks arvamused enne ära... Praeks omas mahlas edasi...
/Hala lõpp/
1 comment:
Tundub, et meil Kadiga õnnestus tahtmatult nii mõndagi inimest ärritada. See oht on alati olemas, kui julgeda mingil teemal avalikult arvamust avaldada. Ma ei üritagi mitte kedagi kritiseerida või anda soovitusi, kuidas nad oma elu elama peaksid. Hea, kui ma enda elugagi hakkama saan. See artikkel oli mõeldud soovitusena riigile, mitte inimestele. Pai sulle, Mairi, sa oled väga tubli, tark ja tore, kuigi sa seda võib olla alati ise ei usu.
Post a Comment