Oeh, ma enam ei teagi, kas ma siia ka olen kirunud meie meditsiinisüsteemi. Igatahes: /piiks/, /piiks/ ja /piiks/. No se ei ole normaalne, et sa paned aja arstile ning saad selle jaanuari keskpaika! Kusjuures esimese hooga on probleem pelgalt veenivere proovis... Edasi võib tekkida vajadus suuremateks teemadeks.

Nii. Leppisime aasta tagasi sügisel perearstiga kokku, et tulen reede hommikul kella kaheksaks söömata-joomata sinna ja annan proovi. Läksin kohale, perearst hakkas laborisse helistama, sest tal oli vaja asi laboriga kooskõlastada, et tuleb selline proov. No ja koht, mis sõltumata laiali jagatud teabest, ei töötanud tööajal, oli muidugi labor. Tulin sealt tühja käega tagasi, kõrvus kindel lubadus, et perearst uurib laborist ja siis helistab mulle ise ning paneb uue aja.

Seda telefonikõnet ma muidugi ei saanud. Sel sügisel käisime plikaga kontrollis. Perearstil oli isegi meeles ja lubas pühalikult, et uurib ja annab teada. Poolteist kuud ja - vaikus.

Suurte siniseksvihastamiste peale (no tema juurde ei saanud kunagi planeeritud ajal vaid arvestama pidi kuni tunniajase lisaootamisega koridoris, see vereproovivaikus ja pealegi niisama käimiseks natuke liiga kaugel) vahetasin perearsti.

Panin endale aja, et need proovid teha. Telefonis oli kõik loogiline: paneme teile hommikuse aja ja saate vereproovi anda. Kohale minnes selgus pisiasi, et täna võtab vastu asendaja ning tema jälle ei suutnud leida, et perearst saab seda vajalikku analüüsi teha ning andis saatekirja gastrosse... Aja sain - 15.jaanuar 2008! Õu jeee!

Ehk: lootust on, et vereproov, mida ma läksin andma umbes 20.sept.2006 saab lõpuks antud veebruaris 2008... /piiks/

Soovitan kõigile soojalt: kui te enda närvidest vähegi hoolite, hoidke meditsiinist ikka väga kaugele... Ma olen jälle umbes selles seisus, et sitta see tervis, mul on ilgelt koblakas kogu sellest jamast ühe pisikese vereproovi pärast, mis võib anda ebasoovitava vastuse aga ei pruugi...