Enam ma arsti juurde ei lähe. Ei lähe ja kõik. Teate kui nõme on pärast ilgelt pikka passimist erinevate kabinetiuste taga tulla tagasi ja leida guugeldades igale võõrsõnale vasteks: " See tekib vanematel inimestel sarnaselt... " Misiganes! Olen jah terve! Kiusu pärast juba...

Oeh mind ja minu jumalavallatuid nalju... Aga ma ei saa enam kunagi Jeesusele ette heita, et ta 33-aastaselt alla andis. Ma olen tervelt kolm nädalat juba selles vanuses olnud ja hing esitab ainult ühe argliku küsimuse: mis järgmiseks?