Bridžist ja inimestest. On selliseid partnereid, kellega saad jube harva mängida aga hirmsamal kombel tahaks vahel. Vahet polegi, mis põhjusel - mõnega selle mõttega, et ta hirmus tark on ja äkki jääb tiba mullegi külge, teisega sellepärast, et ta lihtsalt lahe ja vahva inimene on.

No olgu, igatahes kumises peas taas lootus ja idee, et saab ühe sellisega mängida (üle pooleteise aasta) ning siis kui ma teda klubisse kutsuma hakkasin tuli täiesti ootamatu vastus: ma ei ole viimase paari kuu jooksul pea üldse mänginud, ei tahaks marki päris täis teha.

Nujah, mokk töllakil hõikasin siis eile hommikul Laurile välja, et kuule, ma tahaks tegelt hirmsasti mängida, äkki saad päeva jooksul mõnest vabast käest aimu. Vaikus. Kell saab juba viis, ei midagi. Õnneks tuli Lauril päästev idee - Liisa!

Liisa siis kribas mulle, et ta pole küll aprillist saati kaarte käes hoidnud aga kui mulle sobib, siis teeme ära. Tehtud ta saigi. (Ilgelt sitasti mängisime ning ma pole veel kindel, kas me 25% saime kätte aga vähemasti sai mängida)