Lugu sellest, kuidas ma planeerimises taaskord haledalt läbi kukkusin. Ma ju rääkisin teile, et viimasel ajal on mu laps hakanud kahtlaselt suurt huvi tundma bridži vastu? Ei, see ei ole tal üle läinud, kui te seda kartma peaksite. Hoopis vastupidi. eelmisel esmaspäeval oli hetkeks juttu, et äkki mängiks sel esmaspäeval Kadri juures. Vaatasin pühapäeval oma elamist ja... lootsin... Kuid olin valmis ka selleks, et seda tuleb kiirkorras kraamida ja meil mängida.

Noh, igatahes tulin hommikul tööle ja ootasin, millal Kadri messengeri ronib. Ootasin, ootasin, ootasin veel veidi. Seejärel tegin autoga tiiru linnas ja asusin taas ootama. Käisin lõunat söömas ja seal ta oligi! Hommikune valmisolek korraldada oli ootamisega loomulikult lahtunud, telefoni ma endiselt ei armasta (mis siis, kui ma halval ajal helistan ja üleüldse, mida ma ütlen ja kuidas ja... ah, pagan, ma ei taha) ja nii ta läks - kuna kedagi eriti messengeris ei liigelnud, siis ei mänginudki. Laps oli pahur ja torisev nagu kõhuvalus siil.

Tuli teisipäev, mil oli ka mõte leida kuskilt üks laud ja mängida. Loomulikult jooksis mu mõte liiva ses osas. Ometi polnud õhtul väga hädagi - 5 kätt istus Loperite elutoas ja saunatas. Saate aru - VIIS KÄTT - aa lauda püsti ei saanud.

Teoreetiliselt oleks mul täna pidanud olema "tädidega" (Kšš, Ene, ei hakka kitule!) bridžiõhtu ja loomulikult meenus mulle hommikul, et pooled neist on ju sel nädalal maalilaagris ja üritus suure tõenäosusega nurjub sootuks. Hehh. Loll pea on kere nuhtluseks - aga ilusat pahurdamise ilma Mariele! Nujah, vähemalt tegin nüüd taas abimanöövri ja loodan, et Noper mõtleb midagi head lauamängudega välja. Muidu on ikka puhta perses.

Homme? Mängiks kaarte äkki kuskil? Noh, ma ju saan aru, et te kõik mängite terve järgmise nädala Võsul (ok, Marie ei mängi), aga mina istun ju siin ja ainult tigetsen terve selle nädala (mul on juba praegu selline meeleolu, et ma suudaksin midagi üsna suurt üsna kerge vaevaga ära lõhkuda).

Tjahh, ja siis on see Võsu, mille kohta ka on viimase ööpäeva jooksul selgunud nii palju, et Marie ei tee seda, mida ta algselt planeeris, vaid kondab arvatavasti siis päevad Loperitega. Ega me eriti seda planeerinud ei olegi. Ma lihtsalt loodan, et kuigi ka tema seal kaarte ei mängi, saab ta vähemalt varbad märjaks ja suu mustikaseks.