Mõnus hommik oli täna. Uni lahkus mu juurest veidi pärast seitset, keetsin tassi kohvi ning pesin viimased eilsest jäänud nõud ära. Istusin köögilaua taha ning nautisin tegusa hommiku puhul iga viimset kui kohvisõõmu. Kõrvale inglise hommikusöök ja tuju aiva paranes (mitte, et tal juba ärgateski miskit viga oleks olnud).
Uksest väljudes vedasin ninaga läbi karge augustihommiku: "sünnipäev on tulemas" ja "Mariele peab koolikotti otsima hakkama". Njahh...
Kell 10 helises taskus mobiil. Teises otsas minu ema:
"Kas sa magasid, jah?"
"Ee-ei"
"Ilustat nimepäeva sulle"...
Kell 11 helistas isa (ju ta jõudis sel ajal postimehe lugemiseni)
"Noh, kas ma sain su üles ajada või olid juba ärkvel?"
...
Keskpäeval tuli kõne tütrelt:
"Tere emme! Ega sa ei maganud? Ma ei tahtnud varem helistada, et äkki sa alles magad"
Tundub, et mul on õnnestunud endast luua igimagaja kuvand. Või, tegelikult, pigem mingisugune nahkhiire sarnane - keskööl helistades ei eelda neist keegi kunagi, et ma juba voodisse oleks kadunud.
Igatahes päev on ilus - täitsa minulik. Ehk võiks veidi enam olla tuult ning kuskilt ühe äikese välja võluda, kuid kurta ei saa küll millegi üle - õhus on augustit!
1 comment:
hheeheh ,tuli tuttav ette .. ka minule ... helistavad ja küsivad - ega sa ei maganud ja täna on Soomes minu nimepäev, aga keegi seda ei tea kahjuks
Post a Comment