Hmm, kunagi visati mulle ette mingi horoskoop, mis ennustas majanduslikku tõusu pärast 28. eluaastat. Nojah, ju siis sai see kasv liiga suur, või oli mu vaimustus raamatupoest liiga elav, et kerge otsus: nii palju pole sulle nüüd küll vaja. Pane see palgatõus mingite tervisekaupade alla, mis maksavad megaeek.

Nojah, hakkasingi juba pihta saama, kuidas mahutada nõudepesemine ja pesu triikimine oma päevakavva. Ju ma siis hõikasin seda liiga valju häälega välja - ainus pood, kust vajalikke toitaineid Tartust saab, asub Maarjamõisas - absoluutselt vales suunas, minu liikumistrajektoore arvestades.

Küllap hakkas mu elu liiga stabiilseks ja ilusaks muutuma. Oli vaja raputada.

Tegelt on mul ajastuse üle hea meel. Niikuinii uriseksin ja poriseksin ma kuskil nurgas praegu. Vähemalt läheb see urin asja ette. Leidsin koti, mida jalaga taguda...

Sellest pisiasjast ka, et neljapäeval sai siis tehtud üks lahe Katani-õhtu Kati ja Valloga. Mis seal salata, koduväljaku eelis oli meil Ribbiga - loomulikult sai seda jõudu mööda ka kasutatud.