tag:blogger.com,1999:blog-40879308215692266262024-03-13T21:03:38.256+02:00astudes päeva poolemiirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.comBlogger372125tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-44672039690702980012022-02-10T16:51:00.004+02:002022-02-10T18:33:51.478+02:002. kolmapäev<p>Igav! Ma olen igav, aga selle igavuse arvelt sain eile raamatu läbi lugeda. Ühesõnaga, suurt midagi ei muutunud.</p><p><br /></p><p>Hommikusöök oli nagu eile - võiku ja pomelo ja kohv - 1,31€/0,99€</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi_VHr6Euz1_F4-TapMIDmxGwYxw3luo0QzXeQcQHesRj2iYxAHx_kGtf70mOR-TBweOZOWcLpa1-WqJoQQU1DdT6jeO1PVv3X58uS9_in4NMPC_RWi6XpuMkdudMkafjXsxGcAVG-rIuHI3SyDJMd-GSx6D2w01nXROCO6U3p7ueObwVdgPPeIbhMP=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEi_VHr6Euz1_F4-TapMIDmxGwYxw3luo0QzXeQcQHesRj2iYxAHx_kGtf70mOR-TBweOZOWcLpa1-WqJoQQU1DdT6jeO1PVv3X58uS9_in4NMPC_RWi6XpuMkdudMkafjXsxGcAVG-rIuHI3SyDJMd-GSx6D2w01nXROCO6U3p7ueObwVdgPPeIbhMP=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Ka lõunasöök oli (kolmandat päeva) sama - kartuli-kõrvitsavorm kohviga - 1,12€</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj-xdRpVxyWkL735fh3yDaclieYmaiGOjdcWZ2MWP_2-5BXuKGOmL8F8o90m35ye1mhebhAa9uVzVGj2SUaaBzkJ35W2Wyjbe8YV1_IRLjHLA1GOqZXDXVkpVbhAFd93Jm7sibK0-VE03F7jSaL6paTtNvBmsHvOW9stIvxsuZNlbGkDyqzZBEH8pHi=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj-xdRpVxyWkL735fh3yDaclieYmaiGOjdcWZ2MWP_2-5BXuKGOmL8F8o90m35ye1mhebhAa9uVzVGj2SUaaBzkJ35W2Wyjbe8YV1_IRLjHLA1GOqZXDXVkpVbhAFd93Jm7sibK0-VE03F7jSaL6paTtNvBmsHvOW9stIvxsuZNlbGkDyqzZBEH8pHi=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Aga sellega see vorm ennast ka ammendas ning õhtul tuli uus söök teha, et jaguks tööle võtmiseks. Kanasalat sai juba pühapäeval paberitesse üles kirjutatud. Nüüd jäi üle vaid post suitsukana haarata ja asi valmis teha. Ma pean tunnistama, et olen suitsukana koha pealt ääretult laisk ega viitsi seda kontide ümbert lahti nokkida. Sestap ostan üldjuhul kondita kanakintsuliha. Salat ise on hästi lihtne ning sisaldab ainult kartulit (koorega keedetud, hiljem kooritud), suitsukana, kurki, hapukoort ja lusikatäit soola. Rahaliselt siis midagi sellist:</p><p>Kanasalat:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>suitsukana - 3,68€</li><li>kartul - 1,00€</li><li>kurk (Luunja) - 1,08€</li><li>hapukoor - 0,89</li></ul><div>Kokku: 6,65€</div><p></p><p>Kui õhtusöök söödud ja alles jäänud salat karpidesse jagatud sai, jäi neli karpi ehk kokku oli seda asja kuues portsu jagu, mis teeb ühe portsu hinnaks 1,11€</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhCsIHLvlM4TmhtMBb05gAK4ffS6vo311BPA0aGN8yTvxFn85IwAYA94drB8ZPFuhZfn4AHk3psr-dxcEnBne2D1Ea9GeMYDGLzOyFqGkRRLPzZaylMbfQJZ9wDZoj-w8O9-NxehBJvo1xDIJW7Ph1disICdpigy5sPCymtVYBa-R0wpGHrtoyPgvrv=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhCsIHLvlM4TmhtMBb05gAK4ffS6vo311BPA0aGN8yTvxFn85IwAYA94drB8ZPFuhZfn4AHk3psr-dxcEnBne2D1Ea9GeMYDGLzOyFqGkRRLPzZaylMbfQJZ9wDZoj-w8O9-NxehBJvo1xDIJW7Ph1disICdpigy5sPCymtVYBa-R0wpGHrtoyPgvrv=s320" width="320" /></a></div><br /><p><br /></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Mairi - 3,64€</b></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 1,31€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">kohv - 0,10€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,12€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 1,11€</li></ul><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Marie - 3,67€</b></div><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,99€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">oode - 0,45€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,12€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 1,11€</li></ul><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"><b>Päev kokku: 7,31€</b></div><p> </p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-92068791692008687872022-02-10T09:29:00.000+02:002022-02-10T09:29:00.431+02:002. teisipäev<p> Leiba veel oli, seega hommikuks oli võiku. Aga puuvilja osas oli väike erisus, sest lapsel tuli hull pomelo isu. Noh, veeres koju üks suur pomelo ja ja laps puhastas selle ka ära, aga söömisele läheb mõistlike juppidega ehk jagunes neljaks. Siin siis ühe hommikusöögipotsu juures 1/8 pomelost.</p><p>Hommik:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>võiku - 0,76€/0,44€</li><li>kohv - 0,10€</li><li>pomelo - 0,45€</li></ul><div>Hommik kokku: 1,31€/0,99€</div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhEKSLvVyqIYN4uOlNWorB7o_s0k0_-v5BZsMI_sjTwVAsSIVC0nM7IRd-KsFwXBr7sXS5XOzGI2Xk1NIiqpH4rLV7Y87tRoeIINMuLrre0gzMMpx9uyhVRtx8blACCjMZ59E-cH_TdRyzwafsBgPfZjaz3ecL26P1sDA38sxY4-fMqcNh5sTF2Ajif=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhEKSLvVyqIYN4uOlNWorB7o_s0k0_-v5BZsMI_sjTwVAsSIVC0nM7IRd-KsFwXBr7sXS5XOzGI2Xk1NIiqpH4rLV7Y87tRoeIINMuLrre0gzMMpx9uyhVRtx8blACCjMZ59E-cH_TdRyzwafsBgPfZjaz3ecL26P1sDA38sxY4-fMqcNh5sTF2Ajif=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Lõunasöögiks oli kõrvitsavorm koos kohviga - 1,12€</p><p>Ja õhtusöögiks praadusid eelmise õhtu kartulid, peale kapsahautis - 0,75€</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgKofr-qDFzrK2D_d2snziZovQYawFJEQSwNxlsaeC_Cw-sC0YzyvhDIzIr6pMt0P3xAfgVCGA2TrFwqTWMEoT6-chUdMybopdUbVaiMSr892_4BTip8vnZxW1aP1oBuy8-4XFMdfpMOlNcWhTi4F7Sd61i2oDaOMJPS5nFYWcmbu0a_hc-YAEJIdAH=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgKofr-qDFzrK2D_d2snziZovQYawFJEQSwNxlsaeC_Cw-sC0YzyvhDIzIr6pMt0P3xAfgVCGA2TrFwqTWMEoT6-chUdMybopdUbVaiMSr892_4BTip8vnZxW1aP1oBuy8-4XFMdfpMOlNcWhTi4F7Sd61i2oDaOMJPS5nFYWcmbu0a_hc-YAEJIdAH=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Kusjuures see on üks sellistest menüüdest, mille puhul ma isegi ei tunne, et mingi erilisem puudujääk oleks köögiviljde söömises. Hommikusöögis oli marineeritud kurki ja pomelot, lõunasöögis sibulat, tomatit ja kõrvitsat ning õhtusöögis kapsas. Lihtsalt seda, et toorelt läks neist söömisesse ainult pomelo.</p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Mairi - 3,28€</b></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 1,31€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">kohv - 0,10€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,12€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 0,75€</li></ul><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Marie - 3,31€</b></div><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,99€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">oode - 0,45€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,12€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 0,75€</li></ul><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"><b>Päev kokku: 6,59€</b></div><p><br /></p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-13350961172338920802022-02-07T22:16:00.000+02:002022-02-07T22:16:04.209+02:002. Esmaspäev<p>Uus nädal uued väljakutsed. Tegelt olen ma juba jõudnud mõned korrad peaga vastu seina taguda. Idee oli portreteerida tavalist menüüd ja tavapärast söömist, aga kuna on olümoaaeg ja see tähendab, et erinevalt normaalsest ajast, sööme me lapsega erinevatel aegadel õhtust, siis tuleb ka menüüs teatud korrektiive teha. Ei saa olla, et kui olen hommikune, siis hakkan töölt tulles vaaritama samaks õhtuks ja järgmiseks (või ka ülejärgmiseks) lõunaks. Selleks ajaks, kui see söök valmis saab, on laps juba voodisse pugenud, et end kell pool neli üles ajada ja ülekandeid vaatama hakata. Aga mina loen rahulikult üheteistkümneni... Ja ärkan kell seitse nagu tavaliselt. </p><p>Aga hommikusöögiks tegin täna omletti. Mäletate, nädala eest tegin kartuliputru ja sealt jäi 6 viinerit üle, mis sügavkülma lendasid? Noh, kolm neist läks täna omleti sisse.</p><p>Omlett:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>3 muna - 0,30€</li><li>sorts piima - 0,07€</li><li>3 viinerit - 0,30€</li><li>lusikatäis jahu, veidi soola ja pipart</li></ul><div>Portsu hind: 0,67/2= 0,34€</div><div><br /></div><div>Sellele lisandus minu taldrikusse üks tomat (0,27€) ja lapsele marineeritud kurk (0€), juurde piimakohv ehk siis hommikusöök kokku oli 0,71€/0,44€.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiJEzUwrfKkt_PltolPjr9JbVSN2Tb9OTMGkVuxuhSHN5yRy0IdhRa03dKIGw259mzRkgfsyN1iZ0VhDgb5wOWz32glujZdYF6POLAhZd86q_8972zeBTriGt1IjqDXX4PHHQ45U7xntQ4l3vLNGD76VmJiTRy0SMsZD8OmiwTkLm7yWkRXiP9ATY21=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiJEzUwrfKkt_PltolPjr9JbVSN2Tb9OTMGkVuxuhSHN5yRy0IdhRa03dKIGw259mzRkgfsyN1iZ0VhDgb5wOWz32glujZdYF6POLAhZd86q_8972zeBTriGt1IjqDXX4PHHQ45U7xntQ4l3vLNGD76VmJiTRy0SMsZD8OmiwTkLm7yWkRXiP9ATY21=s320" width="320" /></a></div><p>Lõunasöögiks oli siis see eile õhtul tehtud kartuli-kõrvitsavorm. Ma olen mõned aastad tagasi ühest sellisest tegemisest ka materjalidepildi teinud, seega viskan selle nüüd ka siia. Tõsi, kogused varieeruvad ja muutuvad ning maitsed on erinevatel päevadel erinevad. No ja loomulikult veel see detail, mida ma ennegi maininud olen - ma olen aja jooksul hakanud üha enam liha oma toitudesse panema. Kohtadesse, kuhu eriti vaestel perioodidel läks 200g, läheb nüüd pigem 400g (ka kindlasti mitte alla 300g).</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpp_c2lnCGnt2y48Kw2EM2-zAReG5p1N2RQFw21n888T7-25fM4XCiecRvo9uyPfykLrStiw1ZAZVMlXqBRnD1ErGR3jvNCb64O7grs-oneIDG9lYAv166px4ooufqO_Mv13p1-Q792-Zs652jwV6KRnCSI-Ku0Wb6SaAncm7D0BwJb8sDf9EscjnI=s1224" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="689" data-original-width="1224" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgpp_c2lnCGnt2y48Kw2EM2-zAReG5p1N2RQFw21n888T7-25fM4XCiecRvo9uyPfykLrStiw1ZAZVMlXqBRnD1ErGR3jvNCb64O7grs-oneIDG9lYAv166px4ooufqO_Mv13p1-Q792-Zs652jwV6KRnCSI-Ku0Wb6SaAncm7D0BwJb8sDf9EscjnI=s320" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Kõrvitsaisd kasvatan ma ise, kuigi selle aasta saak tuli äärmiselt nigel. Esmalt ei tulnud seemned mingi kuu aega üles ning seejärel jäi see kõik põua kätte. Lõpuks sain mingi kolm pisikest punni ja selle ühe vormi sisse panin pool punni. Samas ei saa ma kõrvitsahulga üle nuriseda, sest vend suutis jällegi kasvatada sellise imelise Sigatüüka põllu, kus iga varre otsas oli korralik hiidkõrvits. Väikese ahjualusena veeretasin paar ta kõrvitsat enda juurde koju. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Kõrvitsatoitude massiivsem tegemine ja retseptide parendamine algaski tegelt mu vennast. Tema arvas kunagi, et on ok külvata kümme seemet. Toona oli hea kõrvitsaaasta ning sügisel kratsisin ma ikka tõsiselt kukalt, et mida paganat peaks inimene peale hakkama kahekümne viie 15-kilose kõrvitsaga. Aga see langes aega, mis oli majanduslikult minu jaoks kõige keerulisem periood, seega tuli lihtsalt õppida kõrvitsast toituma - vormid, supid, koogid, muffinid, küpsised... Ma võin nüüd täie uhkusega öelda, et kõrvitsast saab kõike ja kõike seda on võimalik teha maitsvalt.</div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjopwVh5XwQoJOIudm8zGgbH1_vgt1UZxosltY6XxRRcWN3XeZgInbkTnXXMafU6g0s_i-N6VOF9QqwWxczcu7XqxVwhOO4PrfWa27GtvZKW1uxO9yr75wIcT7_T_gXJp1VcY600sbL6PxXt4ipyxtQTkIpoX627lFYBS5hY4qIjbreWmxmKs8U7QdR=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjopwVh5XwQoJOIudm8zGgbH1_vgt1UZxosltY6XxRRcWN3XeZgInbkTnXXMafU6g0s_i-N6VOF9QqwWxczcu7XqxVwhOO4PrfWa27GtvZKW1uxO9yr75wIcT7_T_gXJp1VcY600sbL6PxXt4ipyxtQTkIpoX627lFYBS5hY4qIjbreWmxmKs8U7QdR=s320" width="320" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Pannitäis kõrvitsavormi: </p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>hakkliha - 3,60€</li><li>sibul - 0,10€</li><li>piim - 0,65€</li><li>muna - 0,30€</li><li>tomat - 1,00€</li><li>kartul - 1,00€</li><li>juust - 1,49</li><li>kõrvits - hindamatu</li></ul><div>Kokku tuli hiiglaslik pannitäis 8,14€. Pärast õhtusöögi söömist jagus seda veel kuude karpi ehk nädala esimeseks pooleks on lõunasöögid kenasti olemas ning portsuhind tuli 8,14/8=1,02. Neil, kes seda kodus söövad, lisandum kümne sendi väärtuses hapukoort, aga tööle ei viitsi ma hapukoort kaasa vedada, seega söön ilma. See-eest joon kõrvale kohvi, mis tasandab lõunasöögi hinna samaks ehk siis 1,12€.</div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjmXxmXZRtJvTWSJ6Ygy9-QRH4-heRlaWsxrTcK0eihz64ejC81BfpZ2tVq50MHtybsO8sHrp6q3AEZ10OTt_vYdbmpXEw6PXMdJMl6yvHn_2v1kTUNKaRPtJFbrs7dw46H3wn0AMeKegM6TGmm3KGVE9Q4u9kfcg6THY7IWDcWDrU0Gq_G87TlnJwj=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjmXxmXZRtJvTWSJ6Ygy9-QRH4-heRlaWsxrTcK0eihz64ejC81BfpZ2tVq50MHtybsO8sHrp6q3AEZ10OTt_vYdbmpXEw6PXMdJMl6yvHn_2v1kTUNKaRPtJFbrs7dw46H3wn0AMeKegM6TGmm3KGVE9Q4u9kfcg6THY7IWDcWDrU0Gq_G87TlnJwj=s320" width="320" /></a></div><br /><div>Ja siis on veel õhtusöök. Tänane sai siis suur ja ühtlasi selline, mida oleks ok portshaaval soojendada, kuid mida ei peaks portshaaval pakkima. Ühesõnaga tegin pajatäie valekapsarulle ehk siis kapsahautist, mis maitse poolest on lähedane lapsepõlvest tuntud kapsarulli ja sousti maitsele. Tehnoloogilises mõttes siis praen hakkliha sibulaga enne ära ning seejrel praen ka toore kapsa pannil ära, keedan kõik kokku hautiseks ning teen paarist lusikatäiest jahust ja natukesest hapukoorest kastme peale.</div><p></p><p>Mul ei ole mingeid illusioone, et seda kapsast normaalses ja mõistlikus koguses korraga süüakse. Ilmselt on portsusuurused väga varieeruvad, kuid osa sellest kapsast lappan ka normaalse suurusega portsudena sügavkülma. Et siis saab lampi millalgi õhtusöögiks kapsast süüa. Kapsahautised on ses suhtes hästi tänuväärsed, et need ei kaota sügavkülmutamisel märkimisväärselt oma tekstuuris ega maitses. Pakun, et siin on umbes 10-12 portsu agu kapsasd, neist 4 (ehk kaks õhtusööki kahele) viskan sügavkülma, kui see veidi jahtunud on.</p><p>Pajatäis kapsast:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>hakkliha - 3,60€</li><li>kapsas - 0,97€</li><li>sibul - 0,05€</li><li>hapukoor - 0,40€</li></ul><div>Kokku: 5,02. Ühe kapsaportsu hind siis 0,50€. Sellele tuleb juurde umbes 0,25€ jagu kartulit (keedetud/praetud/ülepraetud) ja toidukorra hinnaks 0,75€</div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjFUv3L9V2mQOja9VZ4bLBoDHhAfDstxPeYJFVLwUB9yfVer_5eBMkF8kyRnpx0HY1wVMG7Po4b9xDY8dqqC0MShMdAhUmEz2jpgiEocXV5pN4_FLFTO-pCkEvUDEznEShBWCnnnKqu7nuFLP3dskJKU_mpovq5AXl2DXCLB1RiRv-WeXtWE4Yv8PGM=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjFUv3L9V2mQOja9VZ4bLBoDHhAfDstxPeYJFVLwUB9yfVer_5eBMkF8kyRnpx0HY1wVMG7Po4b9xDY8dqqC0MShMdAhUmEz2jpgiEocXV5pN4_FLFTO-pCkEvUDEznEShBWCnnnKqu7nuFLP3dskJKU_mpovq5AXl2DXCLB1RiRv-WeXtWE4Yv8PGM=s320" width="320" /></a></div><br /><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Mairi - 2,68€</b></p><p></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,71€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">kohv - 0,10€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,12€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 0,75€</li></ul><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Marie - 2,76€</b></div><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,44€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">oode - 0,45€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,12€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 0,75€</li></ul><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"><b>Päev kokku: 5,44€</b></div><p><br /></p><div><br /></div><p></p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-78783939800438827632022-02-06T12:31:00.003+02:002022-02-06T12:31:53.750+02:001. nädal<p> Pühapäev on siis kokkuvõtte tegemise päev. Hommikusöök oli jälle võiku (0,81€/0,49€) nning lõunaks viimane seljanka kuuma joogiga (1,06€). Õhtusöögiks tuleb suur kõrvitsaga ahjuvorm (üks mu suuri lemmikuid!), kuid kuna selle portsuhinna saan ma välja arvutada alles pärast söögi valmimist ja karbistamist, siis kasutasin nädala kokkuvõtte tegemisel eelmise põhapäeva õhtusööki. Nagu toona, peab ka tänane õhtusöök pakkuma homseks (ja veel mõneks päevaks) lõunasöögi...</p><p>Aga nädal kokku tuli rahaliselt selline:</p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgm5kdJ_usLj1S3UxRbTZMmVOMGje8aBl6G_Vb67oWyiZhuZyOykPggS_q3tq2mEE8NZef-yctNQ5jqO3_d63maisHQPPeLpAmnV2be4Ajjr0SuP_QYQowyqesT_CR9JbA-2Repi2Nx6qchbKYgNaHZ-SrcghCwit8wYEdIXeX-JU78H-VfhdTDzOOi=s741" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="741" data-original-width="383" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgm5kdJ_usLj1S3UxRbTZMmVOMGje8aBl6G_Vb67oWyiZhuZyOykPggS_q3tq2mEE8NZef-yctNQ5jqO3_d63maisHQPPeLpAmnV2be4Ajjr0SuP_QYQowyqesT_CR9JbA-2Repi2Nx6qchbKYgNaHZ-SrcghCwit8wYEdIXeX-JU78H-VfhdTDzOOi=s320" width="165" /></a></div></div></div><br />Kokku - 51,87. Tuletagem meelde, et kahele inimesele miinimum oleks 49€ nädalas. Pole paha! Ilmselge on, et tegelt võiks ja peaks rohkem puu- ja köögivilju sööma, aga värsked salatid on meie majas üsna limiteeritud. Laps ei armasta üldse ning minda ka ei tunne neist enamasti eriti puudust. Mis teha. Noh, üks asi, mida saad teha ja mida teen ka, on köögiviljade mõõdukas toitudesse sisse hautamine. Seda kraami me jumaldame mõlemad.<p></p><p>Kuid ühe nädala pealt mingeid põhjapanevaid järeldusi ega põnevamaid võrdlusi teha ei saa. Selleks oleks vaja palju suuremat variatsiooni toitudest. Äkki järgmisel nädalal saan juba midagi ka kokku mõelda. Midagi ilmselt saab, vähemalt hommikusöökide osas - leiba jagub vaid paariks korraks veel.</p><p>Nädala ettevalmistus algab ka teistpidi vaadates pühapäeval. Pühapäev on see päev, mil pärast hommikusööki istume veel mõnda aega laua taga ja mõtleme välja, mida me eeloleval nädalal süüa tahaksime ning kuidas see kõik mõlema graafikuga kokku mätsib. Üldjuhul ei saa paika pandud tervet nädalat, vaid jätan sisse mingid lõtkud. See on orientiiriks, kuid kui miski ikka isutab, mahub see ka vahele ning alati on väike ruum sellele, et mingist lõunasöökideks planeeritud toidust tuleb välja rohkem või vähem portse kui planeeritud. Aga mingi orientiiri see annab ning jube hea on, kui suurem toidupoekäik saab nelja käe ja kahe seljaga tehtud. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiVJ-QhEF_OinxTQytvqtNBSltAhJivKSnR6eRqT2XzQ9FpxTvWQWefAeF3EUi1Sj0EN59OrYqn4Xazi8ibwTl_Bdc3_9H6Y1vMMWx9qGMKk1IpQQ4tNffxCJ0IEpUQwsbcWlJLW0Qwfin1cpiPNAdIfdqqMuoMACvviYjdlSiGMJv3Z1UjPuasbMAY=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiVJ-QhEF_OinxTQytvqtNBSltAhJivKSnR6eRqT2XzQ9FpxTvWQWefAeF3EUi1Sj0EN59OrYqn4Xazi8ibwTl_Bdc3_9H6Y1vMMWx9qGMKk1IpQQ4tNffxCJ0IEpUQwsbcWlJLW0Qwfin1cpiPNAdIfdqqMuoMACvviYjdlSiGMJv3Z1UjPuasbMAY=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Sellist pühapäevahommikust rutiini hakkasin juurutama eelmise aasta jaanuaris. Tegelt jube mugav ja mõnus ning jätab mulle rohkem aega tekstidele keskendumiseks, kuid ma pean ütlema, et ma olen ideaalne graafikute joonistaja, kuid nende järjepideva täitmise jaoks ikkagi kohutaval kombel liiga kaootiline. Ühel hetkel lihtsalt ei viitsi, sellest on kadunud uudsud või on mingil muul põhjusel miski vahele jäänud. Noh, teate ise ka. Alati ei jaksa ruuduline olla. Isegi siis mitte, kui see ruudulisus reaalselt elu kergemaks ja odavamaks teeb. Ma nüüd üritan siin veel mõne nädala natuke ruuduline olla, et mingi parem ülevaade saada toitudest ja nende maksumustest, kuid ek paistab. Midagi ülemäära suurt ikka lubada ei julge.</p><p><br /></p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-16156452027264290642022-02-06T11:21:00.004+02:002022-02-06T11:32:24.649+02:00Laupäev<p> Eile õhtul ei jõudnud siia, seega nüüd tuleb võlg tasuda. Aga vähemalt on mul eilse kohta hea vabandus - sattusin jutu kirjutamisest sedavõrd õhinasse, et kui loo viimaks valmis sain, oli aeg magama minna. Uni muidugi ei tulnud, kuid seegi oli oodatud ja eeldatud - adrenaliin oli liiga kõrgel. Aga see kõik oli võimalik ainult tänu sellele, et söögitegemisega oma pead vaevama ei pidanud. Võtad külmikust portsu, paned ta soojenema ja kirjutad ise paar lauset edasi. Mõnus päev oli, aga nüüd siis lähemalt:</p><p>Hommikusöögiks oli võiku ja õun ja kohv. - 0,81€ mulle ja 0,49€ lapsele.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiZ85U3BC3fPvZXjCu6OrtuQZy2NvCSBDb6QKaaMKyXK-szpe1hTm7zX_lhyvVfRNSL5CeLkYdMm3Y6FAR203buQM8_HVD22B-dZjOTvaQRBd51eg6c8BmqEc1IsjGnInqEKpEMmp-Q9XVF9CpbeL1Qu1nvCG7ACsuVwT79yMtSgFJbi-0SN7GHvGFJ=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiZ85U3BC3fPvZXjCu6OrtuQZy2NvCSBDb6QKaaMKyXK-szpe1hTm7zX_lhyvVfRNSL5CeLkYdMm3Y6FAR203buQM8_HVD22B-dZjOTvaQRBd51eg6c8BmqEc1IsjGnInqEKpEMmp-Q9XVF9CpbeL1Qu1nvCG7ACsuVwT79yMtSgFJbi-0SN7GHvGFJ=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Lõunaks soojendasin seljankat ja lisasin kohvi, laps tee, aga selle, mis on tee ja kohvi paarisendine hinnavahe, tegi ta tasa hapukoore kuhila suuruses, seega: 1,06€ inimese kohta.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5Q8auOoxdRs35vNVNMMpxVbdF34ClvFPzGpRRTTlh6TCsCdyVnGz-5Z0HwRuA7HszJ5azl3PSlbngVM7o6FCi9rJzp5KFc9zyuTs3oOFm3Kk6iq1W940H6jr_NnBbiUBEXDm1Yo1auFgCvu8jV8Hanny0jcy8nmYV3D3Vx6_CteiESylFo7K5APEE=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg5Q8auOoxdRs35vNVNMMpxVbdF34ClvFPzGpRRTTlh6TCsCdyVnGz-5Z0HwRuA7HszJ5azl3PSlbngVM7o6FCi9rJzp5KFc9zyuTs3oOFm3Kk6iq1W940H6jr_NnBbiUBEXDm1Yo1auFgCvu8jV8Hanny0jcy8nmYV3D3Vx6_CteiESylFo7K5APEE=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Ja õhtusöögiks soojendasin riisi (soe jook ka juurde) - 1,22€ portsu kohta.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj5LlvST0OFy7dSFrLoS3LFx1fN2du4srFXMaOB47unp0PTuv_xnR5gft0nIoogeS50y25fNzFraZ1qfWdynu9ahGpXKeE3dhRM1To6xGnyoO6TpJNvLQbrLvbdf4JS207EspYL-8Yt6GftT4w6C3BzuRf4OcfurPsmj1EMCWxoXbrJvKrOEJlNJR68=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj5LlvST0OFy7dSFrLoS3LFx1fN2du4srFXMaOB47unp0PTuv_xnR5gft0nIoogeS50y25fNzFraZ1qfWdynu9ahGpXKeE3dhRM1To6xGnyoO6TpJNvLQbrLvbdf4JS207EspYL-8Yt6GftT4w6C3BzuRf4OcfurPsmj1EMCWxoXbrJvKrOEJlNJR68=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Riisiga sai selleks korraks kõik, kuid suppi jagub veel ka pühapäevalõunaks. Aga lisaks sellele lisandus päeva peale oode. Laps sõi hommikul kella nelja ajal kohukese ja tee - 0,45€. Mina aga võtsin õhtul kirjutamise kõrvale paki vaniljamõngleid (ma jumaldan seda kraami, et te teaks) - avasin paki ja lõpetasin paki - 0,65€</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgo-iw6r1U5Au9ZZjQfQ1GuoFzaP1eGFKPkp4RsdE8loaAIZRk7xSTU4J_tVF3q2TUmUElJjTw39EoinGZL569HmUbsjvmfPhgmm2F-0oQMyNLVj8dfFAUjxpB78l4lXI01zXc9RU6Znr_sqMAccyJrQksnX-cvg0kfJpEvpWSRKS2bVcPx-yBy3bnF=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgo-iw6r1U5Au9ZZjQfQ1GuoFzaP1eGFKPkp4RsdE8loaAIZRk7xSTU4J_tVF3q2TUmUElJjTw39EoinGZL569HmUbsjvmfPhgmm2F-0oQMyNLVj8dfFAUjxpB78l4lXI01zXc9RU6Znr_sqMAccyJrQksnX-cvg0kfJpEvpWSRKS2bVcPx-yBy3bnF=s320" width="320" /></a></div><br /><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Mairi - 3,74€</b></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,81€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">snäkk - 0,65€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,06€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 1,22€</li></ul><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Marie - 3,22€</b></div><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,49€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">oode - 0,45€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,06€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 1,22€</li></ul><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"><b>Päev kokku: 6,96€</b></div><p><br /></p><p><br /></p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-687576597200148592022-02-04T20:57:00.002+02:002022-02-04T20:57:47.508+02:00Reede<p> Täna saab hästi lühidalt teha. Mis siin ikka pikka juttu veeretada, kui kõik toidud sellised, mis juba varem korralikult laiali lahatud.</p><p>Hommikusöök - võiku, banaan ja kohv - <b>0,98€/0,66€</b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhVqCewPnscjuLbaNc_kslOzA5KJFrDJbWyWOeca9pyEnR0Ii2p090iqbWZQSylT8jLhv46NtbYBFAUeGXjXnLaVpbjh1ambDlvKlLbKJFWj4_czWa9mhHEYM7sSkQDHd7iFGaas1yNgEubHT0aHewsvBuaRwS5UmP2uD_YtXybcxguRsNDH3k7g_sB=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhVqCewPnscjuLbaNc_kslOzA5KJFrDJbWyWOeca9pyEnR0Ii2p090iqbWZQSylT8jLhv46NtbYBFAUeGXjXnLaVpbjh1ambDlvKlLbKJFWj4_czWa9mhHEYM7sSkQDHd7iFGaas1yNgEubHT0aHewsvBuaRwS5UmP2uD_YtXybcxguRsNDH3k7g_sB=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Aga hommikusöögi kõrvale näidati iluuisutamist ja pärast seda vaatasime eilse Eesti Laulugi</p><p> ära. Tõsi, enne edasisaajate välja kuulutamist pidin tööle minema. Siiski, enne tööle sättimist sai joodud üks kohv ja söödud kohuke kõrvale - <b>0,45€</b>. Laps võtab analoogilise eine praegu hommikul kell neli, et hommikusöögini vastu peaks. Mina tööinimesena ei saa endale päris rütmi sassi ajamise luksust lubada. Aga igal juhul, kui ta need kohukesed koju oli toonud, pätsasin endale ka ühe.</p><p>Lõunasöögiks siis riis kana ja köögiviljadega - <b>1,22€</b></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhyOz5vMhPVj4wuhp0QdC1Q9YxRBPu-L3kbSHlt82Q8d8--H2SI2x5OoVc02dfue0ZoAWA7VjFYfm4kYb3KwmwIVkUWb7yZ-38D_GMTVc9oFrnjzmSI_vkdqSHgzgDH-zMfEGl9WPOzVNSe7PtPixB9jqNZrp9ciGQUbsBMED3S39Sav8xqF9q1d_RU=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhyOz5vMhPVj4wuhp0QdC1Q9YxRBPu-L3kbSHlt82Q8d8--H2SI2x5OoVc02dfue0ZoAWA7VjFYfm4kYb3KwmwIVkUWb7yZ-38D_GMTVc9oFrnjzmSI_vkdqSHgzgDH-zMfEGl9WPOzVNSe7PtPixB9jqNZrp9ciGQUbsBMED3S39Sav8xqF9q1d_RU=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Ja õhtusöögik need viimased riismed pelmeenide tegemise jääkidest. Kõrvale kruus taimeteed (5 senti) - <b>1,04€</b></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhyACkXXRbA6HexH0hYv6r8qLB3zKuE0P-1L_ueFqYHq5FFuzEZIVj_SrWh7yiH70UsJwm_QCsH9Xj_onJfyfeaYOIHcXng0mHdegsnKxZ0GcBtTM5TMuXJh65utuY9TDUwxJGFGWKRM2k8c4394f313k0RYz4f_TV_Eb0eoqZhnz3Z2_f_sHMv0CVi=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhyACkXXRbA6HexH0hYv6r8qLB3zKuE0P-1L_ueFqYHq5FFuzEZIVj_SrWh7yiH70UsJwm_QCsH9Xj_onJfyfeaYOIHcXng0mHdegsnKxZ0GcBtTM5TMuXJh65utuY9TDUwxJGFGWKRM2k8c4394f313k0RYz4f_TV_Eb0eoqZhnz3Z2_f_sHMv0CVi=s320" width="320" /></a></div><br /><b><br /></b><p></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Mairi - 3,69€</b></p><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,98€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">kohv - 0,45€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,22€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 1,04€</li></ul><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Päev kokku <b>Marie - 3,27€</b></div><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><ul style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px; line-height: 1.4; margin: 0.5em 0px; padding: 0px 2.5em;"><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Hommik - 0,66€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">oode - 0,45€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Lõuna - 1,22€</li><li style="margin: 0px 0px 0.25em; padding: 0px;">Õhtu - 1,04€</li></ul><p style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"></p><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"><b>Päev kokku: 7,06€</b></div><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;"><b><br /></b></div><div style="background-color: white; color: #222222; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13.2px;">Kappi on alles jäänud kummalegi kaks söögikorda suppi ja üks riisi. Võileivamaterjali jagub veel mitmeks päevaks. Tuleb mõnusalt rahulik nädalavahetus ning enne pühapäeva otseselt süüa tegema ei pea. Kuigi tundub tõenäolisem, et ma siiski teen ka homme ühe söögi, sest see pagana olümpia. Aga see on kõik alles planeerimata.</div>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-58117668664595234732022-02-03T21:10:00.003+02:002022-02-03T21:10:38.095+02:00Neljapäev<p> Neljapäeva oleme me kuulutanud maasikamoosi hävitamise päevaks. See tähendab, et mingid aastad tagasi juhtus see, et tubli korilasena olin ma maasikamoosi sisse teinud, kuid mittekumbki meist ei ole moosisöödik. Noh, vaarika-mustsõstramoos on teemoos ehk suurem külmetuse ajal üks mu põhijookidest - paar lusikatäit moosi ja keev vesi peale. Aga muud moosid on suhteliselt kasutud meie majas. Olgu, vahel saab midagi koogi sisse keeratud, aga sellega kõik üsnagi piirdub. Aga on koht, kus me mõlemad maasikamoosi sööme ja see on riisihelbepuder. Ühtlasi on see ka ainuke puder, millele ma moosi peale panen, ülejäänud pudrud on ikka võisilmaga söömiseks ju. Igal juhul olen ma nüüd juba mitu aastat teinud maasikamoosi üsna täpselt ühe eesmärgiga - küll riisipudru peale ära kulub. Seega neljapäev on riisipudrupäev. </p><p>Puder ise valmib nii:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>kruus vett</li><li>kruus piima (300ml) - 0,18€</li><li>kruus riisihelbeid - (110g) - 0,31€</li><li>maasikamoosi (erinev kogus) - 0,30€</li></ul><div>Ühe portsu hind: 0,79/2=0,40€</div><div><br /></div><div>Juurde veel kohv (0,10€) ja pool õuna (0,05€) ja tulebki <b>hommikusöök: 0,55€</b>. Siin on hämmastav natuke see, et tagasihoidlikud võileivad ja moosiga puder on tegelikult samas hinnas, kuigi tundub, et sink, vorst ja juust on oi kui kallid. See oli mulle küll täna uudis, kui arvutama hakkasin.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgB72mRRimzo_-KT4vdwO5pPc5gBbzGnK7T9-95nvQeWoTvOaPx3EI6bdxpdeQQAvdyHweBe8h7bB2ibFJ0QGJbeKMu8aPmBqepP_VXcPnoUT4e9jhieBiZR8aSazdBY--oQ6z4uXV_kb4HMQhFXVpy9U0pXH8l4zalD_rjqRjNK3GMao--djW3MeJ9=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgB72mRRimzo_-KT4vdwO5pPc5gBbzGnK7T9-95nvQeWoTvOaPx3EI6bdxpdeQQAvdyHweBe8h7bB2ibFJ0QGJbeKMu8aPmBqepP_VXcPnoUT4e9jhieBiZR8aSazdBY--oQ6z4uXV_kb4HMQhFXVpy9U0pXH8l4zalD_rjqRjNK3GMao--djW3MeJ9=s320" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Lõunasöögiga oli lihtne - haara kapist karp ja mine. Isegi hinda ei hakka praegu üle arvutama, vaid võtan rahulikult eilsest -<b> 1,22€ </b>(koos kohviga)<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiqqHELGq3OpkK0PLJwjKMI3Up_oZmg179e_G9q9UUpm3JQQiWmfSPDGcnadX1ie-3ecRVtDOU7ZOqBOMInhejPCq5S2F-HeTsMQqBbWm1XT4T7sz-XXTs1TWqWpeXuJCiMlRHn2W1YJlUB5_C1shlO1u8o2787DB7NFCgQSiVHWx585oWzW_uarUC8=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiqqHELGq3OpkK0PLJwjKMI3Up_oZmg179e_G9q9UUpm3JQQiWmfSPDGcnadX1ie-3ecRVtDOU7ZOqBOMInhejPCq5S2F-HeTsMQqBbWm1XT4T7sz-XXTs1TWqWpeXuJCiMlRHn2W1YJlUB5_C1shlO1u8o2787DB7NFCgQSiVHWx585oWzW_uarUC8=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Õhtusöögiga oli täna veidram. Noh, kui me pühapäeval poes nädala oste tegemas käisime, jäi meile silma "merevaiku kanafilee ahjusteigid" ja katsetamiseks nad kaasa tulidki. Olid juba poes puhas impulssost ning täna oli siis see päev, kuhu need pidi vahele paigutama. Noh, et kiire asi ja seda saab teha ka sellisel õhtul, mil ma õhtusena tööl olen. Kuid nädal on olnud täis üllatusi ja mulle jõudis alles eile õhtul koju, et mu "olümpiarežiimis" laps läheb ju sel ajal magama, kui ma koju jõuan. Seega keetsin hommikul kartulid ära. Tema sõi lõunaks ja võttis riisi õhtuks, mina soojendasin õhtul kartuleid. Praekartul ja ülepraetud kartul on endiselt mu lemmiktoitude hulgas, seega kuhi tuli korralik ja ma ei kahetse ainsatki ampsu! Ühtegi köögiviljalist küll taldrikusse ei mahtunud. </p><p>Ainus probleem selle kanafilee pakiga oli see, et seal oli kolm fileed. Tegelt oleks paras võtta söögi juurde üks, kuid nüüd tuli poolteist, sest ühe filee homseni säilitamine oleks eriti nüri olnud - kahte korralikku portsu ei saaks, aga kui ühele jääb, siis kummale. Ühesõnaga - ajasime joonlaua pannile ja lõikasime kolmanda millimeetri täpsusega pooleks. Ja sõime mõlemad end lõhki.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgZostmfvBLxe29JtW-4vhEwju_JRHa2UJmpS1lB-gp-ig1ZCx5666G2d0uGGW_QILQdwfUh2IwsDlV1x-BoD4WZuVCkfZ5Ts4r-1uq7rFkXPOw2jzgHLTiCyY2PR6INAA6ePru6ECS6a6ofJdwyOirj9fy6TGfERcvnWb6qkxDgq04uWWT_nBrmYn8=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgZostmfvBLxe29JtW-4vhEwju_JRHa2UJmpS1lB-gp-ig1ZCx5666G2d0uGGW_QILQdwfUh2IwsDlV1x-BoD4WZuVCkfZ5Ts4r-1uq7rFkXPOw2jzgHLTiCyY2PR6INAA6ePru6ECS6a6ofJdwyOirj9fy6TGfERcvnWb6qkxDgq04uWWT_nBrmYn8=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Õhtusöök:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>kartul - 0,50€</li><li>kana - 4,39€</li><li>hapukoor - 0,15€</li></ul><div>Ühe portsu hind: 5,04/2 = 2,52€</div><p></p><p>Midagi ülemäära hämmastavat siin ei ole. Kui ise marineerida ja mökerdada, saaks vähemalt kaks korda odavamalt, aga ma ei oska, ei taha, ei viitsi kahe filee pärast seda mökrdamist ette võtta. Ja mugavus makab - maksab kinni kellegi teise aja, mis mökerdamisele kulutati.</p><p>Päev kokku <b>Mairi - 4,39€</b></p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>Hommik - 0,55€</li><li>kohv - 0,10€</li><li>Lõuna - 1,22€</li><li>Õhtu - 2,52€</li></ul><div>Päev kokku <b>Marie - 6,20€</b></div><p></p><ul><li>Hommik - 0,55€</li><li>juustusaiad (viimased) - 1,91€</li><li>Lõuna - 1,22€</li><li>Õhtu - 2,52€</li></ul><p></p><div><b>Päev kokku: 10,59.</b></div><p></p><div></div><p><br /></p><div><br /></div><p></p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-35769386810051683532022-02-02T22:35:00.000+02:002022-02-02T22:35:12.563+02:00Kolmapäev<p> Et siis juba kolmaspäev. Ma olen üsna üksluine inimene, mis söömisesse puutub ning kuna see leib ja sai olid kodus olemas ning suitsuvorsti jagub ka seel, siis jälle samasugune võiku. Ainult puuviljaks oli täna banaani asemel õun. Kui täpne olla, siis kummalegi inimesele pool suurest õunast - selline täpselt paras nakitsemine hommikukohvi ja hommikuse vestluse kõrvale. Hinnas tuleb muidugi aus vahe. Kui üks banaan tuli 22 senti, siis poola õun on mu kodupoes hetkel hinnaga 0,45€/kg ning see tegi ühe õuna hinnaks kümme senti, millest aimult pool läks ühe inimese portsu sisse, seega...</p><p>Hommikusöök:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>võiku - 0,66€/0,34€</li><li>õun - 0,05€</li><li>kohv - 0,10€</li></ul><div>Kokku minul - 0,81€ ja lapsel 0,49€</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjq8DJMryVvYk7Y_HTmPiYNUqBEgwmXEZ3pUif83HZjDG_2oujLLQi42cUj8NwU1vvUDIZXjFEISeqHzO_TUtim6ab9GElD989J7WMaoFhtuQKa438u7PQkYxIKmWiDcClVRvfdoqnS-JcdiWbgErHjW19emrSUzZ_Zobku3HkZupSLsS2-xKgoqfDT=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjq8DJMryVvYk7Y_HTmPiYNUqBEgwmXEZ3pUif83HZjDG_2oujLLQi42cUj8NwU1vvUDIZXjFEISeqHzO_TUtim6ab9GElD989J7WMaoFhtuQKa438u7PQkYxIKmWiDcClVRvfdoqnS-JcdiWbgErHjW19emrSUzZ_Zobku3HkZupSLsS2-xKgoqfDT=s320" width="320" /></a></div><p><br /></p>Mõnusale ja lihtsale hommikusöögile järgnes veelgi lihtsam lõunasöök, sest tuli vaid puder külmkapist kaasa haarata, korraks micros soojaks lasta ja söömisvalmis ta oligi. Muidugi eelistaksin ma kartulipudru soojendamist pannil ja pliidi peal, kuid hea, et tööl microgi on, saab suvalisi toite kaasa vedada ja neid seal siis soojendada-<p></p><p>Lõunasöögi hinnaks tuli endiselt 0,75€ ja ega siin midagi suurt rohkemat mõelda olegi. Maitsev kraam, aga nüüd sai ta selleks korraks otsa.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhpIb0hFJKVU_4mDyJiTEjAjAFQaU8RyFf22yvWniN6SdWdeFEeMnGEY4OeiEe3FV0ucZroZFZk94hniqhhxh7jOR4QM_AgKCV4-6N8XWQIKZCg5yUFdXrRZsEz01XNqxmvxpddbwjh2B2JupPFNe6GDXHyYptMs7ROUW3HHr9xP6dqrM5qGPQdJ8Yf=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhpIb0hFJKVU_4mDyJiTEjAjAFQaU8RyFf22yvWniN6SdWdeFEeMnGEY4OeiEe3FV0ucZroZFZk94hniqhhxh7jOR4QM_AgKCV4-6N8XWQIKZCg5yUFdXrRZsEz01XNqxmvxpddbwjh2B2JupPFNe6GDXHyYptMs7ROUW3HHr9xP6dqrM5qGPQdJ8Yf=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Ja kuna lõunasöögivarud otsa said (seljanka sai õhtusöökidena pakendatud - kaks portsu ühes karbis), tuli külmikus ootavad valmis road sinna edasi jätta ning õhtusöögiks valmistada midagi, mida oleks hea ülejäänud nädala tööle kaasa võtta.</p><p>Aga enne tuli muidugi kohv - 0,1€</p><p>Üldiselt ongi suuremate söökide tegemine planeeritud kahe argumendi järgi. Esimene detail on graafik. Suuremad kokkamised toimuvad ainult neil õhtutel, mil ma hommikuse vahetajana tööl olen. Teine argument on lõunasöögi olemasolu järgmiseks päevaks. Et siis tänane õhtusöök pidi tulema selline, et seda oleks hea järgmistel päevadel lõunaks süüa. Tuli ka!</p><p>Tuli riis kana, köögiviljade ja sweet chilli kastmega. Riis on mul tavaliselt coopi oma. Ma üldse kasutan suht palju poe omabrände, sest üldjuhul on need odavamad ja vaat siin ma küll mingit vahet ei taju. Aurutatud riis, sest see on lihtsalt nii palju mugavam ega kee potipõhja kinni. Kanast ma tegelikult eelistan kintsuliha selliste toitude sisse - on mahlasem -, aga praegu olid fileeribad nii palju odavamad, et tulid need. Ja sweet chillit panin umbes kolmandiku pudelist, võibolla nõks rohkem. Annab maitset, aga liiga piprane ei tule. </p><p>Pajatäis riisi:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>riis (500g) - 0,70€</li><li>broileri sisefilee (800g) - 4,58€</li><li>külmutatud köögivili (800g) - 2,18€</li><li>sweet chilli - 1,50€</li></ul><div>Kokku: 8,96€</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNZH3vb10qc-LbVNF5xAq62K0YTLDlzLpfYD_8aAIH-a6VEt8ISwZUnzrZLqFiQOBySnt5xxlWWAUrtPuN_4glIxbwNg89Ta29lsr6RlLO4hHx_8gU2edgHLBp0k06pndeHyDji0N1NpkobvkldYgP660xmAMhk9XzIPTiR_DzW64Zgu8OFOujPtVN=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgNZH3vb10qc-LbVNF5xAq62K0YTLDlzLpfYD_8aAIH-a6VEt8ISwZUnzrZLqFiQOBySnt5xxlWWAUrtPuN_4glIxbwNg89Ta29lsr6RlLO4hHx_8gU2edgHLBp0k06pndeHyDji0N1NpkobvkldYgP660xmAMhk9XzIPTiR_DzW64Zgu8OFOujPtVN=s320" width="320" /></a></div><br /><div><br /></div><div>Kui õhtusöök söödud sai ja jäägid karpidesse pandud, selgus et jagus kaheksakt portsuks, seega ühe portsu hind tuli 1,12€.</div><div><br /></div><div>See on selline mõnus mugavustoit. Esiteks pean ma ütlema, et lihakogus selles (ja tegelt kõikides teistes mu suuremates padades) on aja jooksul pea kahekordistunud ning teisek on siin kasutatud mugavust nimega külmutatud köögivili. Hernes-porgand-mais on mu lemmikkombo ning see on kombi, mida laps hea meelega sööb. Võiks ju võtta toore porgandi, hakkida ja praadida, saaks sama köögiviljakoguse jupi odavamaks (ja, krt seda teab, ehk ka miksogrammi võrra tervislikumaks) tuunida. Aga segu on kiire, mugav ja juba sobivate proportsioonidega, seega neisse toitudesse, kuhu ma kõiki kolme tahan, läheb valmis segu ja sinna, kuhu ma ainult hernest ja/või porgandit lükkan, koorin värske porgandi sisse.</div><div><br /></div><div>Igal juhul on külmik praegu selles seisus, et ülejäänu sellest nädalast saan rahulikult lugemisele ja kirjutamisele pühendada ning toit tuleb vaid soojendamise kauguselt. Ja kuigi ma eile arvasin, et teine pool Marie juustusaiakestest langeb tänasesse, on tõde see, et 9 saiakest ootab köögilaual homset varahommikut. Ta ajab end vaikselt olümpiavormi, seega reedest alates tekivad talle siia mingid öised (sest pool neli ei ole hommik, isegi mitte väga varajane hommik) snäkid maisihelveste ja kohukeste näol.</div><div><br /></div><div>Ahjaa! Üks detail veel, mida ma rääkinud pole. Mingeid õlisid ja soola ja pipart ma siia otseselt sendi kaupa arvutama ei hakka. Need on kaubad, mille jaoks peab kuu üldises eelarves ruumi jaguma. Üldiselt kehtib sama reegel ka kohvi ja tee kohta, kuid mingit sorti tõe huvides oli mul vaja kohvitassi omahind välja arvutada ja lahti kirjutada. Pealegi oli see lihtsalt huvitav! Õli aga kulub maksimaalselt pudel kuus ning soola ja pipart veelgi vähem.</div><div><br /></div><div>Päev kokku <b>Mairi - 2,78€</b></div><div><ul style="text-align: left;"><li>Hommik - 0,81€</li><li>lõuna - 0,75€</li><li>oode - 0,1€</li><li>õhtu - 1,12€</li></ul></div><div><br /></div><div>Päev kokku<b> Marie - 4,36€</b></div><p></p><ul><li>Hommik - 0,49€</li><li>lõuna - 0,75€</li><li>oode (saiakestega) - 2,01€</li><li>õhtu - 1,12</li></ul><p></p><div><b>Kokku: 7,14€</b></div><p></p><div></div>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-62760787147616749902022-02-01T21:35:00.004+02:002022-02-02T09:46:39.778+02:00Teisipäev<p> Mõtlesin, et täna tuleb sissekande osas lihtne päev, aga siis käis laps poes... Njah. </p><p>Aga olgu! Alustame algusest ehk siis hommikusöögist. See oli nimelt täpipealt samasugune nagu esmaspäeval: soe võiku suitsuvorsti ja marineeritud kurgiga, juurde kohv ja banaan. Seega Marie hommikusöögi maksumus oli 0,66€ ja minu oma 0,98€. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgMGv4HqwF4hBEhAHDPVnhes8GzyalXcTNdA4pTkNatIT0FfwhMdWKBTPHpRcsarCdIHqaGhbvJiSWlJFi2YZGkSbPF-R_c7rfqHt28V90aqCAuT7OrH7UqJlONc7QG9EC_KxV5hgI5ixnPq1zAtEONkopGZNsujjbim9_F5rSVMSIlLFGhuF8I8pKY=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgMGv4HqwF4hBEhAHDPVnhes8GzyalXcTNdA4pTkNatIT0FfwhMdWKBTPHpRcsarCdIHqaGhbvJiSWlJFi2YZGkSbPF-R_c7rfqHt28V90aqCAuT7OrH7UqJlONc7QG9EC_KxV5hgI5ixnPq1zAtEONkopGZNsujjbim9_F5rSVMSIlLFGhuF8I8pKY=s320" width="320" /></a></div><br /><p><br /></p><p>Aga ma lubasin, et lisan siia pildi, et milline see võiku siis enne grilli vahele minemist seest nälja näeb. Olgu lisaks mainitud, et juustuviil on pooleks rebitud - pool all ja pool nähtaval.</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiKJWjaexK-I1xDjWrMroIJyxXb4kocXoGZiAj5as_3xP2bNNOTt0OWp-PLgszK0bZZoWbSBLEIoIpfzXCmORyim0Y7O3oPGGZmoIGhZQdU_7QzZJzDNl3ACQdlu60MSQkbgh2H8BKlymtesbROHhaVnKsAZQEt9uN3rgWK0cgtYC5mPWEGRUGYFt36=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiKJWjaexK-I1xDjWrMroIJyxXb4kocXoGZiAj5as_3xP2bNNOTt0OWp-PLgszK0bZZoWbSBLEIoIpfzXCmORyim0Y7O3oPGGZmoIGhZQdU_7QzZJzDNl3ACQdlu60MSQkbgh2H8BKlymtesbROHhaVnKsAZQEt9uN3rgWK0cgtYC5mPWEGRUGYFt36=s320" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div>Kuna mul on selline totakas töö, kus graafik nihutab lõunasöökide aega paari tunni võrra, siis on mul lisakohv või snäkk kas vahetult enne tööle minemist või sealt äsja saabununa. Hommikusöök on kell seitse. Kirjanikule jääb siis lihtsalt tund või kolm koometöö tarvis. Täna siis kell 10:30 must tee ja neli piparkooki. Neid ma pildile ei püüdnud - täitsa tavalised poest ostetud piparkoogid, millele oli mõnuga glasuuri peale laotud. Kuna mu piparkoogid on aimatavalt kordades kallimad kui lapse omad, siis ilmselt oli see 4 piparkooki umbes 20 senti väärt. Must purutee juurde ja oode: 0,25€. Marie jõi ainult teed (0,05€)</div><div><br /></div>Lõunasöögiks tuli täna siis see pühapäeval kokku keeratud kartuli-porgandi puder ja kruusitäis piimakohvi kõrvale:<div><ul style="text-align: left;"><li>puder - 0,65€</li><li>kohv piimaga - 0,1€</li></ul><div>Lõuna: 0,75€</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiE5qwlF9CpMalQynMy5syNdrefHIISdGcPzbfmgdQWggTrMm-7OeV5tExQPzaeljzHzpndongFnVrACnywtqw3NljVHIabvg_cY2NqxvIoV7rSnDMO1k_SXkN_JtKaCSiSz1xNS93ZFK5q2w9cuvDiGZ_7FD_DdXxs1TYXnvzg1XWViYyZ_55LoBeh=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiE5qwlF9CpMalQynMy5syNdrefHIISdGcPzbfmgdQWggTrMm-7OeV5tExQPzaeljzHzpndongFnVrACnywtqw3NljVHIabvg_cY2NqxvIoV7rSnDMO1k_SXkN_JtKaCSiSz1xNS93ZFK5q2w9cuvDiGZ_7FD_DdXxs1TYXnvzg1XWViYyZ_55LoBeh=s320" width="320" /></a></div><br /><div>Õhtuga olid ka külmikus plaanid olemas (või, noh, jäägid), kuid uksest sisse astudes lõi ninna paks juustulõhn. Hmm! Aga ega's midagi. Kui tulid juustusaiad (pooled neist söödi täna õhtusöögi asemel ka ära), siis tulid. Ja päris põnev oleks ju teada saada, et mis see ühe juustusaia materjalihind siis tegelikult tuleb. "36 saiakest," teatas laps uhkelt. </div><div><br /></div><div>Juusturullid:</div><div><ul style="text-align: left;"><li>lehtaigen (500g) - 1,89€</li><li>sulatatud juust (200g) - 1,59@</li><li>riivjuust (600g) -4,17€</li></ul></div><div>Kokku: 7,65€</div><div>1 saiakese hind: 0,21€</div><div>Tähendab, et kui nendega teha nii nagu ma lihapirukatega tavaliselt teen (et osa läheb sügavkülma järgmist isutamist ootama), siis pole tegelt üldse hullu. Nendega on aga teada, et tõenäoliselt on need homme õhtuks otsas. Aga on koolivaheaeg ning kohe algab olümpia. Vahel võib ja peabki lambiseid asju tegema. Igal juhul jagan ma selle summa pooleks - poole panend Marie õhtusöögi reale ja teise poole homse söögiraha alla.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjH1iVUrQpDnNssgVw46Ok4_WcZa23djy8qzibNlhF84rL-0etwtIvbX2w_XB3UQxowkiXXcEKk2AqnQJAiwpFamW6eF-nRFTcdrTrDAzYCW8roX6DeDkzyZQlCPJ-dp9lY3dc2uyoLDr7vtqZ_daC5wdvWedcgaI_SjafEHbzSLtep7PYXbTvTh2Wv=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjH1iVUrQpDnNssgVw46Ok4_WcZa23djy8qzibNlhF84rL-0etwtIvbX2w_XB3UQxowkiXXcEKk2AqnQJAiwpFamW6eF-nRFTcdrTrDAzYCW8roX6DeDkzyZQlCPJ-dp9lY3dc2uyoLDr7vtqZ_daC5wdvWedcgaI_SjafEHbzSLtep7PYXbTvTh2Wv=s320" width="320" /></a></div><br /><div>Mina leidsin siis endale külmikust jääke. Marie tegi eelmisel nädalal pelmeene nii gluteeniga kui ilma. Järeldus: see ei tasu end iial ära, aga nüüd on järgi katsetatud. Minu järeldus: jumalikult maitsvad, äkki õnnestub ta kunagi sisse rääkida, et ta mulle gluteenivabu teha viitsiks, kui sügavkülmas olevad otsa on saanud. Aga need pelmeenitaigna jäägid, mis ringide vahel alles jäid, said tükikesteks rebitud ja ära keedetud. Hakkliha ja sibula praadisin sisse ning tulemuseks veidra välimusega pastaroog. Seega makarone ma praegu arvutama ei hakka - need ongi konkreetselt jäägid, maksumuse arvutan pelmeeniportsude peale laiali. Hakkliha läks 1,70 maksnud pakk (ja umbes veerant tollest täna õhtul minu taldrikusse) ning kõvajuustu (eelmisest nädalast külmikus) riivisin peale umbes kolmekümne sendi jagu:</div><div><br /></div><div>Õhtusöök</div><div><ul style="text-align: left;"><li>pelmeenitaigna jäägid - 0</li><li>hakkliha - 0,42€</li><li>kõvajuust - 0,30€</li><li>tomat - 0,27€</li></ul><div>kokku: 0,99€</div></div><div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEixvaYdSbK84QpR-_nB6Ch9WvtfdQIvfTb9bisszhvCaydJRR-E4w-kdnFGHkjT0bojh2JXmW9rpLvamgKkB-TB9trk-kRdwjMh-f8brcnb8ij7ZKi4741SjKwlqLQbHvQYVfT6jJSDnRA_YIZTXi_BuGf17YQGgdSTHrZ3OjcV7wxayKQbOEc3esCT=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEixvaYdSbK84QpR-_nB6Ch9WvtfdQIvfTb9bisszhvCaydJRR-E4w-kdnFGHkjT0bojh2JXmW9rpLvamgKkB-TB9trk-kRdwjMh-f8brcnb8ij7ZKi4741SjKwlqLQbHvQYVfT6jJSDnRA_YIZTXi_BuGf17YQGgdSTHrZ3OjcV7wxayKQbOEc3esCT=s320" width="320" /></a></div><br /><div style="text-align: left;"><br /></div><div><br /></div><div>Päev kokku <b>Mairi - 2,97€</b></div><div><ul style="text-align: left;"><li>hommik - 0,98€</li><li>oode - 0,25€</li><li>lõuna - 0,75€</li><li>õhtu - 0,99€</li></ul><div>Päev kokku <b>Marie - 5,29</b></div></div><div><ul><li>hommik - 0,66€</li><li>oode - 0,05€</li><li>lõuna - 0,75€</li><li>õhtu - 3,83€</li></ul></div><p><b>Kokku - 8,26€</b></p></div>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-68535038736407551892022-01-31T22:12:00.002+02:002022-02-01T21:36:39.298+02:00Esmaspäev<p> Et siis esimene päev. Ja ikka algusest. Aga alguses on hommikusöök, mis varieerub kuskil soojade võileibade, pudru, omleti ja pannkookide vahel. Võileibadega on nii, et kui need juba tulema hakkavad, siis tuleb neid nädal aega jutti, sest leiba/saia ei saa ju hallitama lasta. </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiL7cHrX0P4xdTCFU7nHuV6wZ7CPLEtQcR79RVWG_05whSuzxZvK5S9qw5Fhl-DQ0mCdu5YELaetSGSq6gLPUTMDeS-4dbflraCF0Arke5cCDAMp4BADiU4Z4vZ8F7MRL_-LrWGUxYDcd-mznYeVvolvqkDVc6BpiYIkBQWPquoyioyFXocfli0ufjl=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiL7cHrX0P4xdTCFU7nHuV6wZ7CPLEtQcR79RVWG_05whSuzxZvK5S9qw5Fhl-DQ0mCdu5YELaetSGSq6gLPUTMDeS-4dbflraCF0Arke5cCDAMp4BADiU4Z4vZ8F7MRL_-LrWGUxYDcd-mznYeVvolvqkDVc6BpiYIkBQWPquoyioyFXocfli0ufjl=s320" width="320" /></a></div><div><br /></div>Et siis laps tahtis leiba. Sellega läks lihtsalt üks tema lemmikleibadest (ainus, mida poes pühapäeva õhtul oli) oli ka soodukaga. Minuga on selles mõttes keerulisem, et kui laps tahab saia, siis võtan ma just pildil kuvatud paki (seemnesai) ja kui laps tahab leiba, võtan ikka sama paki. Hinnavahe lapse hommikusöögiga on muljetavaldav, aga elu on läinud selliseks, et kui ma ei taha järgmised kolm päeva valutada ja oksendada, siis ma hoian end tavalisest saiast ja leivast väga kaugele eemale. Njahh, isegi ühtegi purjuspäi sooritatud apsakat ei suuda keha enam andestada. 40 aastat andestas ja nüüd on kõik. Igal juhul maksis lapse leib 0,69€ ja selles oli 16+2 viilu. Ühe viilu hind siis umbes 4 senti. Minu sai maksis 1,99€ ja selles on 8+2 viilu, mis teeb viilu hinnaks viis korda kallima 20 senti. <div><br /></div><div>Kohviga kaalusin üle - panen 8g kohvi kruusipäie kohvi kohta. Üldiselt ostan ma üsna laiast valikust seda kohvi, mis parajasti soodukaga on, seega see kohv, mis hetkel joogiks läheb, tuli hinnaga 3,50€ poolekilone pakk. Ja kui mu lemmikuid on soodukaga, siis kipun ikka mitu pakki varuks ostma. Las seisab külmkapi otas, küll ma ta millalgi ära joon. Hetkel aga mu kodupoes ühtegi sobivat kohvisoodukat pole, seega järgmise eest peab võibolla juba 5,50€ välja käima.</div><div><br /></div><div>Leiva vahele mineva suitsuvorsti hindasin, et jagub umbes kuueks kuni seitsmeks hommikuks kahele ning seega jagan lihtsalt vorsti hinna kaheteistkümnega. Ketšupitilka ei oska üldse hinnata. sent või paar võib ju juurde tulla, aga mitte rohkem. Samuti on kole raske anda mingit hinda marineeritud kurgi viiludele, sest kurgi kasvatasin ise ning marineerisin ka ise - puhas materjalikulu on näpuotsaga soola, suhkrut ja äädikat. Need kaks jätan arvutamata. Äkki ma homme suudan olla piisavalt ärkvel, et teha võileivast pilt enne, kui see grilli vahele läheb.</div><div><br /></div><div>Hommikusöök tuli mul siis selline:<div><ul style="text-align: left;"><li>kohv (kohvipuru + piim) - 0,10€</li><li>2 viilu saia - 0,40€/0,08€</li><li>suitsuvorst - 0,16€</li><li>viil juustu - 0,10€</li><li>banaan - 0,22€</li></ul><div>Kokku: 0,98€/0,66€</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjKQH1xRhiAJOlNV5sAlbpoYnbXt32sjyBXnolc31Itno_xRVmY4jQ5QBvwkHuisfX1LlYyAJKNR-X0njvCGf_GYcnBya50_sReEWQsrFcvv8upvKSWb6-J8vnLBJc7aFFFzOlOYJ1xbYw6CxyAmRi01Z3VHkzpcBh3gfty2B7tyeo6yh9fKFHio04K=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjKQH1xRhiAJOlNV5sAlbpoYnbXt32sjyBXnolc31Itno_xRVmY4jQ5QBvwkHuisfX1LlYyAJKNR-X0njvCGf_GYcnBya50_sReEWQsrFcvv8upvKSWb6-J8vnLBJc7aFFFzOlOYJ1xbYw6CxyAmRi01Z3VHkzpcBh3gfty2B7tyeo6yh9fKFHio04K=s320" width="320" /></a></div><div><br /></div><div><div>Võileib pole kunagi kuigi odav hommikusöök olnud, kuid gluteenivabana on ta veel eriti mitteodav.</div><div><br /></div><div>Aga sellega tänased mitteodavused veel ei lõppenud. Lõunasöök oli kõige klassikalisem raharaiskaja - vitamiinide ja mineraalide sisaldus üsna nullilähedane, aga rahaline kulu korralik. Ainus väärtus sellel toidul on emotsionaalne. See on selline väike võit. See võit, et sa lähed poodi ja ostad friikaid ja mingit täiesti mõttetut valmis lihalist ja lükkad selle vaid soojendamiseks ahju. Ei mingit vaeva, ei mingit väärtust, aga toiduhunnik on korralik ja võib ennast pallikeseks süüa küll. Noh, ilmselt mitte nii pallikeseks, sest laupäevasest orgiast oli ülejääke, need läksid nüüd täna lõunasöögiks. Hind on kartulite osas hinnanguline, pihvid olid loendatud. Tore oleks olnud tigake hapukoort peale panna, aga hapukoore tööle tassimine on paras nuhtlus. Jäi ära.</div><div><br /></div><div>Lõunasöök:</div><div><ul style="text-align: left;"><li>kartul - 0,5€</li><li>2 pihvi - 0,54€</li><li>kohv (piim oli otsas) - 0,07€</li></ul><div>Kokku: 1,11€</div></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiX4GkWtCnRRn0iDB_PYJYrAXlItr359JQovzKOoUac6LrayVew2vqMQe_VDPfhiDyqlsdqpujPxvcmVxVlDFhZWkRBKalT6KGyrCqfmCvkcUxV_g_l3ZnFdseTGIc3dwK7ybRNsakrlpHE4c_68bVNgqM3nn_IhXKlccaa1F0EbxCqpj74FAL5q0qb=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiX4GkWtCnRRn0iDB_PYJYrAXlItr359JQovzKOoUac6LrayVew2vqMQe_VDPfhiDyqlsdqpujPxvcmVxVlDFhZWkRBKalT6KGyrCqfmCvkcUxV_g_l3ZnFdseTGIc3dwK7ybRNsakrlpHE4c_68bVNgqM3nn_IhXKlccaa1F0EbxCqpj74FAL5q0qb=s320" width="320" /></a></div><div><br /></div>Töölt koju tulles sai veel üks kohv tehtud (seekord piimaga - 0,10€) ning õhtusöögiks tuli seljankalaadne toode. Tähendab, et ma kasutan Salvesti lihata seljankat ning keedan sinna sisse hunniku kartuleid ja hunniku lihasegu. Lihasegu segan umbes korra kvartalis ise kokku. Ostan kana, siga ja veist. Praen kõik eraldi ära ja viskan suurde potti, kuhu segan lisaks veel viinereid, suitsuvorsti, grillvorsti ja sinki. Jagan siis saadud segu portsu kaupa laiali ja sügavkülma. Ma ei saa praegu öelda ühe sellise portsu täpset hinda (järgmine kord tehes arvutan välja), aga ilmselt jääb see kuhugi 2.50 kanti. Suppi ennast tuli kuus portsu.</div><div><br /></div><div>Supp:</div><div><ul style="text-align: left;"><li>seljankapurk - 1,55€</li><li>lihasegu - 2,5€</li><li>kartul - 0,7€</li></ul><div>Kokku: 5,75€ -> 1 portsion: 0,96€</div><div><br /></div><div>Ja sellele lisandus külmikust leitud jääkidest väike magustoit - lusikatäis vahukoort, natuke maasika toormoosi (mõlemad nädalavahetuse pannkookidest jäänud) ning natuke mandlilaaste. Maasikad olid omad, vahukoort umbes veerand pakki... -> ütleme, et 0,3€ kortsioni kohta.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgnS5LE6_RVhdgtOYdMwugfrykaRI_XuzPq2_-aU8t9Imw0RFTRtURkfff1JvKIhsANJOPCigGysCOreecBIVmtd1NPOjTVNQUyF57-ncutLCw1b9HZYmQaMz4gsr5rD69ybhxse9ElU7X6htvWFm4kl6-7kaAH0wk6cc1Q435LspIzQ-NvvOMIhWEV=s2048" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgnS5LE6_RVhdgtOYdMwugfrykaRI_XuzPq2_-aU8t9Imw0RFTRtURkfff1JvKIhsANJOPCigGysCOreecBIVmtd1NPOjTVNQUyF57-ncutLCw1b9HZYmQaMz4gsr5rD69ybhxse9ElU7X6htvWFm4kl6-7kaAH0wk6cc1Q435LspIzQ-NvvOMIhWEV=s320" width="320" /></a></div><div><br /></div>Niisiis! Terve päev:</div><div><br /></div><div>Mairi - 3,45€</div><div><ul style="text-align: left;"><li>Hommikusöök - 0,98€</li><li>lõunasöök - 1,11€</li><li>kohv - 0,10€</li><li>õhtusöök - 1,26€</li></ul><div>Marie - 3,13€</div><div><ul><li>Hommikusöök - 0,66€</li><li>lõunasöök (ilmselt kohvi asemel tee ning friikate peal hapukoor)- 1,11€</li><li>kohv - 0,10€</li><li>õhtusöök - 1,26€</li></ul><div><b>Kokku: 6,58€</b></div></div><div><br /></div><div>Aga homme on uus päev. Ja eriti toredaks teeb selle tõsiasi, et ma ei pea hommikusöögi maksumust arvutama hakkama, vaid saan selle lihtsalt siit võtta.</div><div><p><br /></p><p><br /></p></div></div></div></div>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-16677646347694135252022-01-30T23:04:00.003+02:002022-01-30T23:04:45.472+02:00Eelarveliselt<p> Mingi veidra keerutuse tulemusena võtan vahelduseks taas blogi appi ning muudan selle suunda totaalselt.. Et siis miks? Põhjusi on palju ja mitte ühtegi ning igapäeva maailma võib kokku võtta Betti Alveri "Lähen müüjaks" luuletusega:</p><p><i>"Sa mine hulluks või halliks, kuid palgaga läbi ei saa.</i></p><p><i>Kõik aegakse kole kalliks ja türgis vriseb maa."</i></p><p>Ilmselt on sarnane tunnetus paljudeni jõudnud ning seega on meedia taas üleujutatud igasuguste ekspeimentide ja nõuannetega. Kuidas hoida elektrit kokku? Kas on võimalik hoida arve mõistlikult madal ilma mugavusi kaotamata. Kas on võimalik elada miinimumiks ettenähtud toidueelarvega? Elektrist ei tea ma midagi, sest kindlustusega pakett ei andnud mulle jõulude ajal jalaga makku. Järgmisel kuul uue lepinguga saan piki sõrmi, kuid see mats on märksa kergeminitalutav. </p><p>Aga toidueelarve on teine teema. Ega ma toitu eelarvestamata endale teatripileteid või uusi raamatuid lubada saa. Vaimutoit on aga pea sama oluline kui füüsiline toit, seega tuleb teha valikuid. Toidu tegemises ma kindlasti mingi ekspert ei ole - teen lihtsaid sööke ning sedagi võimalikult harva, sest söögitegemisele kulutatav aeg on aeg, mida ma kirjutamisele ega lugemisele kulutada ei saa. Kui see ei toidaks, oleks tegemist sama mõttetu ajaga kui koristamiseks kulutatav. Need mustad nõud tekivad ise, ma ütlen! See on sõda, mis on ette kaotatud. Ühtlasi ei leia siit ilmselt ühtegi ülemäära ahvatlevalt kujundatud taldrikutäit. Pole minu rida. Toit peab olema maitsev ja toitev, kõik muu on ülearune. Silmad on mul niikuinii pigem raamatus kui taldrikus. Olgu siin siis kohe hirmutavaks näiteks pilt minu tänasest õhtusöögist:</p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh81kmfXQSO4vwPB_ZgonHtCQCQTgmL6k67SxSonSo81567QRDespAyyFBTO-v0VJ6aBeLk2NRGqyvKL9zXk3NT9SP_643plY3X3WLjEwQFEpyS344yYyeh3KZP5zcHm8zhmiswzF-vyaowCQ7EUK_AW3O_diVIQ8bJzjbgkZoNNk6eL3M6VL6Nel7S=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEh81kmfXQSO4vwPB_ZgonHtCQCQTgmL6k67SxSonSo81567QRDespAyyFBTO-v0VJ6aBeLk2NRGqyvKL9zXk3NT9SP_643plY3X3WLjEwQFEpyS344yYyeh3KZP5zcHm8zhmiswzF-vyaowCQ7EUK_AW3O_diVIQ8bJzjbgkZoNNk6eL3M6VL6Nel7S=s320" width="320" /></a></div><br /><p>Aga toidust. Või esmalt oludest. Toidueelarvesse planeerin ma iganädalaselt umbes 50€ ning alati on mingi varu, et kui ma ikkagi tahan väljas kohvi võtta või lapsega kooki sööma minna, siis ma teen seda ja ei põe. Eelarve lõhki minemine pole ka otsene katastroof, kuid tundub, et umbes tolles määras me sees püsime. Mina ja mu laps, TÜ tudeng. Kahekesi koos ja toidueelarve nädalaks 50€ + "oli vaja laristada" hetked. Ma võin ju olla raamatupidajate perekonnast, kuid väikese hapuõunana ma üldjuhul väga pingsalt eelarvestada ei viitsi. Tundub jällegi siuke raisatud ressurss. Seega saab see ülestähendus (juhul, kui ma kolmandal päeval ikka veel viitsin) olema põnev ja ehk ka silmiavav mulle endalegi. Esimene silmiavav hetk oli muidugi arusaam, et see on "Elatusmiinimumi toiduosa on 104,9 eurot kuus – nii palju eurosid lubab minimaalse ostukorvi maksumus (seisuga 2020) kulutada kuus toidule." (nii kirjutati hiljuti Õhtulehes). Ei-ei, ma ei tunne end üldse näljapiiril elavat. Sealt tekkis ka küsimus, et äkki mul on siis mingeid suuremaid varjatud toidukulutusi, sest ega ma mingit ülipeent eelarvet ja tulude-kulude arvestust pole kunagi viitsinud pidada.</p><p>Tänane õhtusöök seal üleval oli kartuli-porgandipuder viineritega. Häesti lihtne kraam. Ilusa pildi jaoks peaks poolik tomat ka taldrikul olema, aga seda tomatit lihtsalt polnud kodus, seega jäi nii. Üks meie tavatoitudest, milles vahel on lisaks kartulile ja porgandile ka lillkapsast või kaalikat. Enamasti lendab sinna sisse sindikuubikuid, kuid mingil veidral põhjusel küsis laps täna viineritega putru. Ilmselt vajas mingit nostalgialaksu ning kes olen mina, et lapsele "Ei!" öelda!?</p><p>Koostis eurodes:</p><p></p><ul style="text-align: left;"><li>kartul - 1€</li><li>porgand - 0,24€</li><li>sibul - 0 (ise kasvatatud)</li><li>piim (täpselt ei tea, kuni 0,5l) - 0,3€</li><li>või (pool pakki) - 0,9€</li><li>hapukoor (pool pakki) - 0,45€</li><li>viiner (10/16) - 1€</li></ul>Kokku: 3,89€<p></p><p>Kui õhtusöök söödud ja jäägid portsu kaupa karpidesse jaotatud said, selgus tõsiasi, et selle raha eest sai kuus portsu ehk <b>ühe portsu hind 0,65€</b>. Hea maitsega inimene lisaks siia mingit värsket salatit või midagi, aga ma olen salatite söömises alati nõrk olnud. Teatud asjad isegi maitsevad, kuid isutavad ikka üliharva. Need karbid aga lähevad järgnevatel päevadel lõunasöökideks. Mina võtan tööle kaasa ja tudeng soojendab kodusel pliidil. Kui loengud taas pihta hakkavad ja lõunasöögid karbiga linna kaasa liiguvad, siis see toit enam lõunasöögiks ei sobi, aga see on hetkel tulevikumuusika.</p><p><br /></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRCUzM3jHeo9CbbutbqrS-ewcc7qwgBmwkhpx0kp1ZbiWQ56TDSLPv6nJ2sBtNBQyaHCy_54oJeSiQRfBJ0c_Ftd5XyxCB6ZDzUcXn4g68oSPa10V_hIOvmq-w6ey7o_X5rlr5bBPIE8ZPE80YEnp9iL568mBzHbpczEBbURvUu1hScayKvr1E88r-=s2048" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1536" data-original-width="2048" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhRCUzM3jHeo9CbbutbqrS-ewcc7qwgBmwkhpx0kp1ZbiWQ56TDSLPv6nJ2sBtNBQyaHCy_54oJeSiQRfBJ0c_Ftd5XyxCB6ZDzUcXn4g68oSPa10V_hIOvmq-w6ey7o_X5rlr5bBPIE8ZPE80YEnp9iL568mBzHbpczEBbURvUu1hScayKvr1E88r-=s320" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Ma pean tunnistama, et selle toidu materjalihind üllatas mind hetkel. Ma arvasin, et see on kallim. Arvestades seda, kuidas ma või ja hapukoorega ringi käin. Noh, kallim ei olnud, aga kaloririkas on küll. Singiga versioon on kohe selgelt pajatäie peale euro jagu kallim (mis ei tee sellest ikka veel kuigi kallist toitu), kuid selle jagu ka väärtuslikum.</div><p></p>miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-24401048239759101532018-08-25T00:48:00.002+02:002018-08-25T00:48:25.120+02:00Sõrmede, silmade ja südamega<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijNb5txcq5nLzynaDqn9X2sK18MoYlklHC-2AR7JsOCOvr6wYbUIytHUN_DEezWtYlyPAh5-XmVJs_fNGNiEkrKx1hugsLnsfcfueQgGD1QoXwEDGQTfRNqZcGENwwQQ3jZyD2rCYDakQ/s1600/40041102_245111959524672_6401995775160614912_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijNb5txcq5nLzynaDqn9X2sK18MoYlklHC-2AR7JsOCOvr6wYbUIytHUN_DEezWtYlyPAh5-XmVJs_fNGNiEkrKx1hugsLnsfcfueQgGD1QoXwEDGQTfRNqZcGENwwQQ3jZyD2rCYDakQ/s320/40041102_245111959524672_6401995775160614912_n.jpg" width="240" /></a>Pealinna reisi planeerisin ma pikalt. Peamiselt seisnes planeerimine sõnastamata mõttes "kui mul oleks kolm järjestikust vaba päeva", kuid te võite isegi aimata, et tööinimesel on sellist aega pagana keeruline leida. Viimaks leidsin. Uurisin kohe, kui augusti graafiku kätte sain, ka õe käest, et kas öömaja jagatakse ning, noh, siin ma nüüd olen: "turistina Tallinnas!".<br />
<br />
Ma tahtsin näha seda linna, mille pärast turistid siia tulevad. Ma tahtsin näha ja tunda vanalinna maagiat. Tallinn on koht, mis on minu silmis üdini argine paik. See linn, milles ka laupäeva hommikul kell üheksa liiguvad inimesed kiiresti ja asjalikult, peatumata ja naeratamata. Seda ka siis, kui on november või veebruar ning hommik nii külm, et täiemõistuslik inimene ei vea end toast väljaga. Enamasti satun ma siia vaid mingi kohustu seetõttu ning mõte linna nautimises hääbub kuhugi kahe kolmetunnise bussisõidu taha. Noh, lisastiimul oli ka - ma tahan seda paika natuke ühes loos kajastada ning seega oli vaja luua taastutvus ka nende eriti suurte ja kuulsate hoonetega, mida terve vanalinn täis on.<br />
<br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRdD8HuKQ0xMUnBdO6MtzZJ0AFA_tFH2ZNyDqd7Xed-cq3ljDgUKYSqaCH0W60TU8d4aGArNKEyKWfCpgNUSnSvOpDKtLQCY-YMWV5lgSTMjrt4cd7dxvAhieFW_AlXtb8dv5CymLjviQ/s1600/40033405_229426981065551_5718674058984292352_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRdD8HuKQ0xMUnBdO6MtzZJ0AFA_tFH2ZNyDqd7Xed-cq3ljDgUKYSqaCH0W60TU8d4aGArNKEyKWfCpgNUSnSvOpDKtLQCY-YMWV5lgSTMjrt4cd7dxvAhieFW_AlXtb8dv5CymLjviQ/s320/40033405_229426981065551_5718674058984292352_n.jpg" width="240" /></a>Seega tuli nautlemiseks aega võtta ning siia lihtsalt niisama tule, ilma ühegi lisakohustuseta. Saabusime, astusime Viru keskusest läbi, et võtta üks tops kohvi. Laps teatas, et tagapool on parem CafeIN ning juhtis mind läbi maja. Mingil hetkel leidis koha, mida ta ise veelgi rohke eelistas, vaatas siis minu poole, uuesti vajaliku leti poole, taas minu poole.<br />
"Ei, ma viin su enne CafeINi juurde ära ja tulen siis tagasi," teatas ta otsusele jõudnuna. "Ma ei taha, et sa kaubanduskeskuses eksima hakkad."<br />
Nojah, nii palju siis ema usaldamisest! Samas, ega ma teda ju väga süüdistada saa - mina ja orienteerumine kohas, kus on palju inimesi, on üsna keeruline kooslus. Viis mu kättpidi üles ning pööras ise alla minema.<br />
"Sa ikka oskad ikka ise alla tagasi tulla?" uuris veel enne lahkumist.<br />
Muigasin, lihtsamat teed oli raske leida, kuid pisikesest pilkest ei suutnud ka hoiduda.<br />
"Põhimõtteliselt peaks vist üles leidma küll?"<br />
"Leiad või ootan su ära?" uuris ta kindlust otsides.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJiLwsVBPM-PrzUzYM2bSfoCKpUVJzMDyrsh7TZYxIg27QmXVzlgDFMHP_CXQ8mzC7f2o1eqnYD1Z6vsqGGtVDpFdoaEUtm3ZDKyaiUQkCVaPBXWfdtepK3CpCfPwN2zqvEWCpFAVGjyY/s1600/39998600_218116089054608_89297910591651840_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJiLwsVBPM-PrzUzYM2bSfoCKpUVJzMDyrsh7TZYxIg27QmXVzlgDFMHP_CXQ8mzC7f2o1eqnYD1Z6vsqGGtVDpFdoaEUtm3ZDKyaiUQkCVaPBXWfdtepK3CpCfPwN2zqvEWCpFAVGjyY/s320/39998600_218116089054608_89297910591651840_n.jpg" width="240" /></a></div>
Ja siis tuli vanalinn. Esimene korralik turistipilt tuli teha juba sisenedes. Jup, kunagi, umbes kakskümmend aastat tagasi tegin ma ka reisi või paar, mil ma väravaid imetlesin ning vanalinna kirikuid vähe teravamalt silmasin, kuid see on ka kõik. Ühtegi taolist fotot ei ole ma kunagi varem teinud. Täna, turismihooaja lõpul, sulandusime me veel ilusasti massi.<br />
<br />
Plaan oli lihtne - esmalt astusime sisse Tallinna Linnamuuseumi, sest sealt võis saada põnevat infot nii linna kui vaatamisväärsuste kohta ning siis sai juba jalutamisi paremini seadistada. Kohe sisseastudes ning pileteid lunastades (õppurile 3€) valati meid üle teabega majast ning sealsetest ekspositsioonidest. Jutt läks laiemaks ning peagi vestlesime veidi sügavamalt arhitektuuriteemadel. Seejärel paljastasin oma isiku ning rääkisin ka sellest loolisest lisapõhjusest, miks ma siinset õhku nuusutama tulin.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG2oaiLkmlWwOK-oEFENH_Ech66AM2Oz0tjQz9K2__UzUKHBt2NCsn1ALspHy6n8v5y4QAXAusIeBSvh2ZvbsMUDTBQgKqxwSOOTq0fc9YU2b7zUqlWRYOUoy-U-y2IQum1hyI_Pb54wQ/s1600/39973439_773565589652539_7565752352678871040_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiG2oaiLkmlWwOK-oEFENH_Ech66AM2Oz0tjQz9K2__UzUKHBt2NCsn1ALspHy6n8v5y4QAXAusIeBSvh2ZvbsMUDTBQgKqxwSOOTq0fc9YU2b7zUqlWRYOUoy-U-y2IQum1hyI_Pb54wQ/s320/39973439_773565589652539_7565752352678871040_n.jpg" width="320" /></a></div>
Ma ei olnud valmis kõigeks selleks, mis mind ees ootas. Ülemisel pildil kujutatud kaart on sealt pärit, mitmed pisikesed infovoldikud. Tõsiselt! Raske on leida inimesi, kes põnevaid detaile meelsamini jagaks kui muuseumitöötajad. Samasuguse Vau! elamuse olen varasemalt päris mitmest muuseumist kaasa haaranud. Igal pool, kuhu satud, on oodatud külalise tunne ning majaperenaised annavad endast parima, et sul oleks seal hea ja mõnus, tagasikutsuv ning elamustpakkuv. Maja peal kohtasime veel paari töötajat, kellest igaüks juhendas ette mingi nurgataguse, rääkis mõne loo ning oli nõus vestlusesse haakuma, kaasamõtlema ja -rääkima.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFdO1OCy3AXcALhXyzc1-VOXl9w0dixlA1NNzpYtIWRypeN3UUmVyr1YPA16lundilKlVv3a1q9WRrxvffgXLRMPElj4B053VjmCC4xfVEbMfSTSuCDIN44-DBnNaDdawWerkFGlL5r3U/s1600/39980260_227535127919493_3880991354142064640_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFdO1OCy3AXcALhXyzc1-VOXl9w0dixlA1NNzpYtIWRypeN3UUmVyr1YPA16lundilKlVv3a1q9WRrxvffgXLRMPElj4B053VjmCC4xfVEbMfSTSuCDIN44-DBnNaDdawWerkFGlL5r3U/s320/39980260_227535127919493_3880991354142064640_n.jpg" width="320" /></a></div>
Nende hooajaline näitus 20. sajandi argipäeva kohta ei pakkunud mulle kuigi palju huvi, kuid püsinäitust neelasin nii silmaga kui ka fotokaga. Majamaketi juures olime pikalt ning laps urises, et miks tal sellis nukumaja pole kunagi olnud. Noh, sellist kaks meetrit kõrget, milles on toimiv tõstemehhanism ning tema barbied oleks saanud kaupmeheprouade ja -tütardena uhkeid printsessikleite kanda. Ja linnamaketi juures olime pikalt, vist isegi veel pikemalt. Vaatasin maketil olevad bastioneid ning õhkasin. Hiljem sain küll teada, et reaalselt ehitati neist valmis vaid osad ning teised on vanade jooniste põhjal juurde tehtud - selline oleks võinud olla linn, kui...<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhErE4fSA9-k3NNMiDBH-ukv1WcSY85a2r-kQQSIz2T6UJ6Xv4BPBg8uDpnh5UJfNjQM6H-kfT7VU-WRQh9NZZtkmrA23jYpAYIlm0IFaPHqhr2Lx6OSGQfNXI_DY-ZmLrQYsUhWEhmeCM/s1600/40002150_570487896700436_4575435549556342784_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhErE4fSA9-k3NNMiDBH-ukv1WcSY85a2r-kQQSIz2T6UJ6Xv4BPBg8uDpnh5UJfNjQM6H-kfT7VU-WRQh9NZZtkmrA23jYpAYIlm0IFaPHqhr2Lx6OSGQfNXI_DY-ZmLrQYsUhWEhmeCM/s320/40002150_570487896700436_4575435549556342784_n.jpg" width="320" /></a>Ja siis tuli keldrikorrus - keraamika ja metallist toidunõud. Ehh, keraamikavitriinide juuresmuutusin eriti kadedaks, kuid ma ei hakka seda siin pikalt kirjeldama, vaid panen hoopis ühe pildi vitriinist, mis mind eriliselt köitis (kui mälu ei peta, siis 17. sajandi kohalik toodang). Imeline! Sellist ilu võiks koduski olla. Nojah, ühe kergelt väsinud muuseumikülastaja sain ka pildi peale korra.<br />
<br />
Tulime keldrist välja ning olime juba lahkumas, kui valve(info)laua naine mu kinni püüdis. Ta oli meie vestluse peale vahepeal mõelnud ning natuke ringi tuulanud, uurinud raamatuid ja kontrollinud veebi. Loomulikult oli oskaja otsijana ka põnevaid asju leidnud ning neid mahtus mulle lahkudes taskussegi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWIRzehqs6SFNhHK0_YR-zHEENIR2RPN9nL8y8LfuNz2hKMJ09EFbhE-5fTl8IyIL58dLqtZm6xMPWYl1uxdrtIdQInfOKOk3pfzu12Cx3eCmxRUjOCSdvo32jZKpIijOEdyqu9PO_6TQ/s1600/39945347_268506670430529_6461849438670290944_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWIRzehqs6SFNhHK0_YR-zHEENIR2RPN9nL8y8LfuNz2hKMJ09EFbhE-5fTl8IyIL58dLqtZm6xMPWYl1uxdrtIdQInfOKOk3pfzu12Cx3eCmxRUjOCSdvo32jZKpIijOEdyqu9PO_6TQ/s320/39945347_268506670430529_6461849438670290944_n.jpg" width="240" /></a></div>
Võtsime vanalinnas kiire eine (ja kuratlikult hea eine, mille eest küsiti vaid veidi rohkem kui äärelinna kohvikus) ning seadsime sammud edasi - veidi müüri ning siis Oleviste kirik. Hinnang lähenedes: suur. Veidi lähemalt: kole suur. Ega ta seestki paremat muljet jätnud. Mõõtmed olid minu jaoks liiga suured, sisu argine ja kiirustav - just selline nagu mu tavapärased pealinnakülastused.<br />
<br />
<br />
Aga seal me olime ning otsustasime siis juba ka torni külastada. Njah, see oli ühtaegu väga hea ja ka väga halb mõte. Imekitsas keerdtrepp keerutas end taeva poole ning seda mööda voorisid inimesed üles ja alla. Kohtumised olid ühtaegu hirmuäratavad, sest trepp oli kitsas ja järsk, kuid samas ka oodatud, lubades üha väsinumal kehal hetkeks seina vastu liibuda ja puhata. Terve tee üles vasardas peas mõte, et sellest tuleb pärast ka alla tulla ning alla tulemine tundus märksa hirmuäratavam. Üles me viimaks jõudsime, viimased keerud küll pigem kätega köiskäsipuudpidi sikutades kui jalaga hoogu andes astudes, kuid siiski üles.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiINg5G4d2Tr11hHKtmQ3pWA0hkYuxjN7_yjKESYKbrhSlsrKlqjEv9W9GovfpaxVPjr0zbE1p714Cy3ZhQE6oMT4_nk0DZ4LbngmG5ucWHtwIFYmpfUAxArnncDlqgnIw04MykqonBAvg/s1600/39984519_302731066973319_4135481291850121216_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiINg5G4d2Tr11hHKtmQ3pWA0hkYuxjN7_yjKESYKbrhSlsrKlqjEv9W9GovfpaxVPjr0zbE1p714Cy3ZhQE6oMT4_nk0DZ4LbngmG5ucWHtwIFYmpfUAxArnncDlqgnIw04MykqonBAvg/s320/39984519_302731066973319_4135481291850121216_n.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
Puhkasime katuse all. jalg värises väsimusest ning emotsioonist. Puhkasime veel veidi, tõmbasime siis kopsud õhku täis ja ronisime viimase trepikese, et vaateplatvormile jõuda. Vaade! Vaade oli suurepärane! Üle linna, igas suunas. Vaatasin alla ning püüdsin meelde jätta hoove ja katuseid, mis nii lummavalt paistsid. Jalutasime torni järgmisele küljele ning uurisime edasi. Telefoni ma kotist välja võtta ei julgenud. Selleks tundus kõrgus ning keha väsimusaste liighoomamatud. Oli hea oht, et see libiseb mul sõrmede vahelt ning sureb kuskil kõvasti madalamal üsna vägivaldset surma. Kolmanda külje peal jõudis mu ajule kohale kus me oleme ning kõrgus muutus häirivaks. Veidi enne alguspaika tagasi jõudmist ootasin ma ust juba pikisilmi. Nüüd värises jalg juba veidi ka kõrgusest. Paar kiiret sammu, et tornikiivri alla peitu jõuda. Istusime veel veidi, kogusime julgust, et pikka keerdtreppi pidi taas alla ronima hakata. Noh, vähemalt sealt tegin ma pildi, Oleviste kiriku tornikiivrialustest prussidest. Mälestuseks, et ma olen sinna läinud, seal tundnud ja hinganud, vaadet nautinud ja kartnud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtk6CmBlwYjT5RTEzVCVgi_VxcnAL40Me-yVhXHIKjnRohK9e4idyW8E6iTY2d8-YpVXqP76yhVOpp1gu37XkkoFjwLeFSV6ohBdVjfnspW2XhDykb6d5x0I0BRf5N014ymwVmhegJuPU/s1600/39982803_2158384054423711_5585374693776424960_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtk6CmBlwYjT5RTEzVCVgi_VxcnAL40Me-yVhXHIKjnRohK9e4idyW8E6iTY2d8-YpVXqP76yhVOpp1gu37XkkoFjwLeFSV6ohBdVjfnspW2XhDykb6d5x0I0BRf5N014ymwVmhegJuPU/s320/39982803_2158384054423711_5585374693776424960_n.jpg" width="320" /></a></div>
Vahepalana kõigele keskaegsele istusime tunnikese Sashiga. See siider ronis nii pagana õigesse kohta pärast Oleviste torni! Ja mul on nüüd kotis veel üks raamat, millest ma räägin millalgi väikeses tulevikus natuke rohkem. Hehh, mu mõte minna väga väikese õlakotiga seiklema, et ei saaks raamatupoodides liigselt hullata, lõppes sellega, et juba enne tööpäeva lõppu oli selles kaks uut raamatut ning veel hulgaliselt muud.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivxJ1KH7MzWGr-PPfyyyzdaYE12UFC4IKyzdXb-GV1uAnofawinK0Duz1nIgPdcEeJP6V_uePXoZdzghpvkVY7WlsI8pUKxYHfY_i8BGSbnH-T5HtFwraz6y_cRBBNzOmfj6qiJtKRvm8/s1600/40065093_527829257629160_2578500143187755008_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivxJ1KH7MzWGr-PPfyyyzdaYE12UFC4IKyzdXb-GV1uAnofawinK0Duz1nIgPdcEeJP6V_uePXoZdzghpvkVY7WlsI8pUKxYHfY_i8BGSbnH-T5HtFwraz6y_cRBBNzOmfj6qiJtKRvm8/s320/40065093_527829257629160_2578500143187755008_n.jpg" width="240" /></a>Väike tiir Paksu Margareeta juurde ning siis linna tagasi. Tööpäev oli lõppenud, argine osa hajus ning päevaste turistide jalad hakkasin üles ütlema. Nüüd liikus neid tänavatel juba kõvasti vähem ning muhusussipildiseidpajalappe müüvad kioskid mõjusin nagu tillukesed liivakeerised vanas vesternis - kohustuslikud, kuid üksluised ja üksildased. Nägime ära ajaloomuuseumi hoone, kuid sulgemiseni oli vähem kui tund aega aega ning selle asemel põikasime hoopis Pühavaimu kirikusse.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYI6JDLe30GB1X6dfg6Coqw73dUB1uteNa5Feyd3_xJ1woWOkgU0-MGE4Y_i0yIzJrrczhCdj7I0sFYfo7OYp55gVnwIK-hTul23zh1e0zEHYqdrZVQIvu9y8t-_jXnmVjojACYpSk52o/s1600/40053565_280509806101688_1074731393054932992_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYI6JDLe30GB1X6dfg6Coqw73dUB1uteNa5Feyd3_xJ1woWOkgU0-MGE4Y_i0yIzJrrczhCdj7I0sFYfo7OYp55gVnwIK-hTul23zh1e0zEHYqdrZVQIvu9y8t-_jXnmVjojACYpSk52o/s320/40053565_280509806101688_1074731393054932992_n.jpg" width="240" /></a>Huhh! Pagan! Oi, see oli vist vale sõna ülivõrde väljendamiseks, aga see oli nii äge koht. Aknavitraažig, kappaltar, tumedad pingid... Kõik meelitas puhkama ja nautima. Keegi mängis orelit, ilmselt harjutas mõneks suurem publikuga juhuks, sest valesid noote ja korratavaid akorde tuli üksjagu sisse, kuid see kõik ainult suurendas lumma. Jah, Pühavaimu saab oma koha mu loos, see on nüüd täiesti kindel. See, millise koha, on juba teine küsimus.<br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgna_IfoizpDZTeOCrmdyBArHNPObY0FwlNhD13WaIXNqv3BpW8XXvYDmi9lQG2sIwX1zzKEpf7_qGoqMWvnGvIEPC-ZCqIG6xNUYpIZrw1zcm7w4UHRh_VMDUPn6C-M4a16r3TySjyhFQ/s1600/39987067_970925533094184_3244953920769884160_n+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgna_IfoizpDZTeOCrmdyBArHNPObY0FwlNhD13WaIXNqv3BpW8XXvYDmi9lQG2sIwX1zzKEpf7_qGoqMWvnGvIEPC-ZCqIG6xNUYpIZrw1zcm7w4UHRh_VMDUPn6C-M4a16r3TySjyhFQ/s320/39987067_970925533094184_3244953920769884160_n+%25281%2529.jpg" width="240" /></a>Veel mõned pildid raekojast, tiir Harju mäele ning siis oli aeg vaid raamatupoest läbi astuda ning õe juurde puhkama maabuda. Raamatupoest siis veel viimane pilt. Ei, ma ei ostnud seda raamatut. Ostetud sai hoopis üks ingliskeelne Sõrmuste Isand, näiteks (laps arvas, et see 1100lk tellis on ta riiulist täpselt puudu). Aga pildilolev isend on üks äärmiselt muhe fantaasiaraamat, milles on nii õrnust ja hoolitsust kui kaklust ja seiklust ning üleüldse on see natuke liiga hea raamat, et olla kollase sildiga, allahinnatuna riiulis.<br />
<br />
Teel Harju tänavalt Solarise poole jäid ette ka need vahvad öökullid. Mis maja ja mis öökullid, oskavad mu sõbrad ilmselt paremini öelda. Mina ainult kiljatasin tütarlapselikus rõõnus ning tegin turisti kombel neist pildi, et nad ei ununega ega kattuks lisaks tänavatolmule ja ajatolmuga.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8xko3WKulGb5CkDtBQPBeViiTkoizRttWExdfZAQckfXI_KAFCgvWUFt7GdUUWU2DDVtFWhkUVrIDrqeHxGIbPN38TQ2ovOLIvLT8F7Oo219Vcmo5QqYiuGdTo4t52dcEFTc4M-VYz9A/s1600/40006419_758678817798807_6239941814359425024_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8xko3WKulGb5CkDtBQPBeViiTkoizRttWExdfZAQckfXI_KAFCgvWUFt7GdUUWU2DDVtFWhkUVrIDrqeHxGIbPN38TQ2ovOLIvLT8F7Oo219Vcmo5QqYiuGdTo4t52dcEFTc4M-VYz9A/s320/40006419_758678817798807_6239941814359425024_n.jpg" width="240" /></a></div>
<br />miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-20150078127463627062018-08-21T23:24:00.000+02:002018-08-21T23:36:29.890+02:00Nibin-nabin ikka veel Eestis<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheJiofk_cmJA5osLlz3UmFaCEBF4Of85eatKXaiX7emxL1wi4VXovI6s7B-wAPbshQECLOfQR-UMX7UYxrv4uYKCbvS-PLLVLNycyOJ5hidBMx7v03hU7acx4G5gjqL-s4ZH8ELWf7FtQ/s1600/39834865_281332862679439_3910578610750095360_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheJiofk_cmJA5osLlz3UmFaCEBF4Of85eatKXaiX7emxL1wi4VXovI6s7B-wAPbshQECLOfQR-UMX7UYxrv4uYKCbvS-PLLVLNycyOJ5hidBMx7v03hU7acx4G5gjqL-s4ZH8ELWf7FtQ/s320/39834865_281332862679439_3910578610750095360_n.jpg" width="240" /></a>Sõbrad! Sõbrad on toredad, kas pole? Ja sünnipäev, veel üks ilus s-tähega sõna. Kui need asjad aga omavahel kokkuliita, siis jõuabki põhjusteni, miks ma laupäeva pärastlõunal Tartust koos söögi ja voodilinadega välja sõitsin. Muide, pildil on Värska bussijaam nii nagu see möödasõidul bussiaknast paistis. Mina, laps, mõned juturaamatud ning üks lauamäng (milles ma visa järjekindlusega pähe saan) põrutasime sinna, kus tsivilisatsioon lõpeb ning veel paar kilomeetrit edasi. Nedsaja on küla nimi ning neile, kellele see suurt midagi ei ütle, siis Värska ja Orava vahele, sellesse veidrasse nurka, mille puhul ei saa päris täpselt aru, kas Stalini sõrm lihtsalt vhäratas, kui ta ENSV uuenenud piiri joonistas (aga mul on hea meel, et see niig oli ja nii jäi).<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSQPp4dyuPn8m9ioNzckXUFVaHGUimqRl0sjYwCnFg2kMTpdvy-k_anXLdGFeKA4whNcLFSqvuw1Eo3SdvBfftPVR7Hl-rzy5UeGYMEqYENI91-N9UEim0gk-JaSqH-aGEAqFRdxtbRE0/s1600/39878911_443450316145116_8521922900104577024_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1116" data-original-width="1488" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSQPp4dyuPn8m9ioNzckXUFVaHGUimqRl0sjYwCnFg2kMTpdvy-k_anXLdGFeKA4whNcLFSqvuw1Eo3SdvBfftPVR7Hl-rzy5UeGYMEqYENI91-N9UEim0gk-JaSqH-aGEAqFRdxtbRE0/s320/39878911_443450316145116_8521922900104577024_n.jpg" width="320" /></a>Ja seal ootaski selline tare-tareke - väike ja hubane setohõnguline majake. Tuulekojast läbi minnes jõuab ainsasse avarasse ruumi, mille keskel on kamin-ahi ning pliit koos soemüüri ja lesoga. Lummav kombinatsioon uuest ja vanast ning igast killukesest jookseb ette tegija mõttemustritera. Külalistemajake. Nii on see planeeritud ning minul oli võimalus olla üks esimesi, kes oma jalajäljed põrandale toetas. Majakese esimene korrus on korda tehtud, ahi ja pliit tahmamata, kuid juba töökorras ning soemüüritagune diivan osutus üsna mugavaks magamispaigaks.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYIxj-LcCnBDOqrLRT-v85F3vPuMZcWSNJDkg1OtnMV5k894IYRoMOGPs4ju6hsXUSt7VTpKzK1s5a6Sx8vetv0SnT9zIqVP5oKH5ahW6O3nF3JT_hLpRWinrWomODN8DsRdtIMdHh4no/s1600/39891753_465791297258604_6080892226131460096_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYIxj-LcCnBDOqrLRT-v85F3vPuMZcWSNJDkg1OtnMV5k894IYRoMOGPs4ju6hsXUSt7VTpKzK1s5a6Sx8vetv0SnT9zIqVP5oKH5ahW6O3nF3JT_hLpRWinrWomODN8DsRdtIMdHh4no/s320/39891753_465791297258604_6080892226131460096_n.jpg" width="240" /></a>Me pakkisime metsamajakese tarvis. Noh, mida sina võtaksid metsamajakesse kaasa? Tekk ja padi on kohapeal olemas, seega linad lähevad kotti. Ja söök, kahele, kolmeks päevaks. Näib nii lihtne, kuid ometi pole seda teps mitte. Elektrit ei ole, seega pole ka külmikut, kuid pliidi ja tulega annab nii palju põnevat korraldada. Siis lis veel riided ja meelelahutus. Täitsa teostatav, kas pole? Aga nüüd paki see kõik nii, et neid saaks ka 3km jagu metsateel seljas tassida! Ja siin läheb juba keerulisemaks. Ei, soola ei tõsta kotist välja! Pipart ka mitte. Võipakk sobib nii kartulitele rammu andjaks kui ka panni peal määrdeaineks. Porgand ja kurk sobivad kõige juurde ja võtavad kotis suht vähe ruumi, kaalu kohta... Kui me kohale jõudsime, röögatasin mõttes korra "Yes!", kui Meel näitas väikest gaasipliiti, mille peal saab kohvi märksa kergema vaevaga keedetud, kas või neli korda päevas.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig511R-xRTBChbPHxEntQgIAsIQjdOnKWKn95caFxYtw4Ua3je5eInrrGWQEz_mnf1291TnCvL0PiSYl0jbM0IJtsYwZxBkIBhyphenhyphenuOl9BAVumxTGTTYKh3mMdULTeMwXwlh_s2OzlPAqQk/s1600/39807909_518446195265061_7849354549381824512_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1116" data-original-width="1488" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig511R-xRTBChbPHxEntQgIAsIQjdOnKWKn95caFxYtw4Ua3je5eInrrGWQEz_mnf1291TnCvL0PiSYl0jbM0IJtsYwZxBkIBhyphenhyphenuOl9BAVumxTGTTYKh3mMdULTeMwXwlh_s2OzlPAqQk/s320/39807909_518446195265061_7849354549381824512_n.jpg" width="320" /></a>Lesoga läks nii nagu läks. Laps toetas oma asjad sinna peale ja teatas, et see on nüüd tema pesa. Hehhee! Ei olnud. Tegelikeks pesadeks osutusid hoopis kõikvõimalikud aknaalused kohad, sest seal oli valgust joonistamise ja lugemise jaoks. Nojah, ega te ju ometi ei oodanud, et teisel pool tsivilisatsioonipiiri on majas elekter? Keda see elektripuudumine takistab? No, hea küll, nii palju takistas, et arvuti tuli maha jätta ning seega sai vaid käsikirja tegelasi ja tausta teravamaks visandada (samas, see on ka oluline, isegi olulisem kui käsikirja kirjutamine ise).<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3UvBTr3vMlE8uaYeF-0Og8WiWzCiy7Jv3SVY8O-NQRJ92pFIqR-8K2VamAb2NANA95sUyL6jkoGMtJ1fpvmIXmq_5C7EYy7I00T-oKHCwI3homqCatqfQyk-FuIRlMKybdIlI-kE7bZA/s1600/39572424_1029537287229071_3941970986278060032_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3UvBTr3vMlE8uaYeF-0Og8WiWzCiy7Jv3SVY8O-NQRJ92pFIqR-8K2VamAb2NANA95sUyL6jkoGMtJ1fpvmIXmq_5C7EYy7I00T-oKHCwI3homqCatqfQyk-FuIRlMKybdIlI-kE7bZA/s320/39572424_1029537287229071_3941970986278060032_n.jpg" width="240" /></a>Sättisime end sisse ning läksime veidikeseks ümbrust nuhkima. Majadeni ei läinud, inimesi ei otsinud. Noh, ega me inimeste leidmiseks tsivilisatsioonist eemaldunud (ja võimalus kohata haukuvaid koeri ei ole ka vähetähtis selle otsuse juures). Kui me päikeseloojangul vahukomme grillisime, sain ma suurepäraselt aru, et ma olen läbi ja lõhki linnainimene. Vaikus, rahu ja loomevabadus on hullult toredad, kuid selleks, et igapäevamaailmas ellujäämiseks raha teenida, tuleks maal elades kas teha asju, mida ma aastaringselt teha ei viitsi, või käia iga päev kaugele tööle, mida ma ka teha ei viitsik. Juba see, et ma praegu kaks tundi oma igapäevast bussi peale minemise, selle ootamise ja sellega sõitmise peale kulutan, on tapvalt väsitav. Kui peaks veel hommikut alustama enda lumevangist lahti kaevamisega, muutuks asi lootusetuks. Võimalust õhtul kell üheksa poest piima tuuagi on hajameelsetele vaja, kui hommikul nälgida ei taha. <br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKV0OhJ0BfqCOJDRK8RTdtnXEUkqqm7z02crGuPlWEuVOBaF30OwN1ZTjq85_kMNjDH0lNBozmSRFI3InV6fJWy2gLALbn3IW3WQR94ft_VfaFww0WvKXBr_EMU4FlsUopc2jMmYcoaH4/s1600/39589086_300827097350669_2556291236667326464_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKV0OhJ0BfqCOJDRK8RTdtnXEUkqqm7z02crGuPlWEuVOBaF30OwN1ZTjq85_kMNjDH0lNBozmSRFI3InV6fJWy2gLALbn3IW3WQR94ft_VfaFww0WvKXBr_EMU4FlsUopc2jMmYcoaH4/s320/39589086_300827097350669_2556291236667326464_n.jpg" width="320" /></a>Aga niimoodi, linnainimesena maale minna ning nautida paar päeva (paar nädalat) maaelu romantilist poolt koos küünlavalguse ja leegisoojusega, on ideaalne. Lasta lugudel endast läbi voolata, lubada tuulel unistusi sosistada, katusele sadaval vihmal mõtteis lahinguid pidada! Jah, nii on tore.<br />
<br />
Laupäeva hommikul äratas mind aknast sissepaistev päike. Üheks hetkeks olin ehk isegi pettunud. Ilmateade ju lubas nii lahkelt vihma ja hubast augustimelanhooliat. Teate küll, mitte seda, mis sind raskelt vastu maad surub, vaid teistsugust. Midagi, mis ämblikuvõrgust tiivad punub ning su mõtte unistavalt kaugele viib. Ajasin end voodist välja, keetsin kohvi ning lugesin vaikselt raamatut. Laps alles magas. Kui tema vaikne nohin mullegi uut und peale ajama hakkas, läksin õue, et augustikarges päikeses veidi paremini ärgata.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3ZwqsOcCgmFsSGE2AbbRhyphenhyphenDN6WRb5jGTpwJY-2k2rXIRPFbkysCGV1oKNe3Ht3yYndZuS1EcL84uTW9yIwn_GkxBMIUJFjl9XSejKYXbPUIOboaqAnKjI7x-zuGjNNOeguSKw_5_hIAs/s1600/39871993_323170875095348_6889088999747485696_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1116" data-original-width="1488" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3ZwqsOcCgmFsSGE2AbbRhyphenhyphenDN6WRb5jGTpwJY-2k2rXIRPFbkysCGV1oKNe3Ht3yYndZuS1EcL84uTW9yIwn_GkxBMIUJFjl9XSejKYXbPUIOboaqAnKjI7x-zuGjNNOeguSKw_5_hIAs/s320/39871993_323170875095348_6889088999747485696_n.jpg" width="320" /></a>Jalutasin vasakule, vaatasin paremale, piilusin üle vaarikavarred, mida hooviservades näha võis. Põud sai küll suurema osa vaarikatest endale, kuid mullegi oli paar marja jäetud. Ja ma naeratasin! Naeratasin laiemalt, sest ühel hetkel sain ma aru, et just see hoov on see, mis mu ühes veel avaldamata loos kasutusel on. Siiani ma lihtsalt ei teadnud seda, kuid tibatilluke maja koos kaevuga ukse ees, ise üleni metsa peitununa. Seal oli isegi sõõr maja ees! Suurtest kividest sõõr, mille ühes punktid oli hiiglaslik pärnapuu - miski, mis ravib ja lohutab, hoiab ja kaitseb. Ja see kõik sügaval suure mustikametsa keskel peidus. Hiljem, kui laps üles oli ärganud, pildistasin hoovi enda tarvis iga nurga alt. Jah, see on see hoov ning kui ma nüüd käsikirja järgmist tiiru üle käin (vajab üsna suuri muudatusi, et vahepeal arenenud minuga sammu pidada), siis võtan aluseks just tolle hoovi. Sammu täpsusega!<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEix7WtBKDeFCRMUhXpDGlXcYSk1US01bEx5TrEdhV3gb6YrFD5JQLbRtJ50VzbwscShOexpVqRJP2KwNcKEr31sV2ETTPhPj798ysqwA8uzo_IGxSBcCZT4siDK6XmSd6ukztJqNESXemo/s1600/39623941_319612531936759_3313341083001290752_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEix7WtBKDeFCRMUhXpDGlXcYSk1US01bEx5TrEdhV3gb6YrFD5JQLbRtJ50VzbwscShOexpVqRJP2KwNcKEr31sV2ETTPhPj798ysqwA8uzo_IGxSBcCZT4siDK6XmSd6ukztJqNESXemo/s320/39623941_319612531936759_3313341083001290752_n.jpg" width="240" /></a><br />
Aga peamiselt ma lugesin. Telefon oli ka kaasas ning isegi akupank, kuid pool aega näitas see toas, et valib ainult hädaabinumbrit. Tõsi, hoovi peal oli isegi täitsa internetilevi olemas, kuid toas polnud mõtet suurt unistadagi. (Olgu siia veel lisatud, et välikäimlas oli ka hea internet ehk kui minna sinna seltskonnaga vihmasel päeval, võib juhtuda, et kõige suurem nutisõltlane hõivab väikese maja ja ülejäänud kõndigu ristis jalgadega.) Nii ma siis lugesin. Pärast õhtusööki, kui toas liiga pimedaks läks, teatasin lapsele, et kolin õue ning enne pimedat tagasi ei tule. Ja ikkagi jäi loo lõpetamine hommikuks, sest looduse vastu ei saa.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjgYyYhpaSY5owuJYoSLrDspUnOG1wrele86vBU-1yPW_GEZhHqi5vmtbinNee8jCIgxq6rHl7ph9BOBJxNIy-WXl3NK-mxKaiMiZUpyrGu5G55asfaOl4_GEGoulhD5P-M_ZoML6VQqE/s1600/39725895_359510727922410_8779680990097309696_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjgYyYhpaSY5owuJYoSLrDspUnOG1wrele86vBU-1yPW_GEZhHqi5vmtbinNee8jCIgxq6rHl7ph9BOBJxNIy-WXl3NK-mxKaiMiZUpyrGu5G55asfaOl4_GEGoulhD5P-M_ZoML6VQqE/s320/39725895_359510727922410_8779680990097309696_n.jpg" width="240" /></a>Laps istus samal ajal toas laua ääres, võttis aknast tulevast valgusest viimast ning joonistas. Kui ma seal valminud pilti vaatan, tahaks kangesti öelda, et ta vist tundis seal raamaturiiulist puudust ning ilmselt natuke ka valgusest. Valgusega on lihtne, see eeldab vaid ühe viisakama led-lambi kottivistkamist.<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK72OtyceJZSbdJynKm-NOWKNUpWf32tC2zsAiiHbMTE6Vx81Z5_jyQFaJJ33mgvOPuGZr6Q2QWz9VyBibF5pNTCG2_wKJQm4oS0MzQiLvM4aCgcCiKAH_6KseBhjDu_3bSxUQuPEQSwk/s1600/39869242_378107126055595_68305008096968704_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK72OtyceJZSbdJynKm-NOWKNUpWf32tC2zsAiiHbMTE6Vx81Z5_jyQFaJJ33mgvOPuGZr6Q2QWz9VyBibF5pNTCG2_wKJQm4oS0MzQiLvM4aCgcCiKAH_6KseBhjDu_3bSxUQuPEQSwk/s320/39869242_378107126055595_68305008096968704_n.jpg" width="240" /></a>Aga pühapäeva õhtul tuli see lubatud vihm. Tuul laulis sügiseelse minoorsusega, toored õunad potsatasid rütmi lüües puult ning hing laulis sinna peale meloodia. Sõnad kirjutasin ma üles. Need on mu märkmikus nii loetavana kui mu käekiri küünlavalguses on.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixDL17MIgAeclPgxmBdwTiwtqz7LnhsYUYr8FHs2_1TfN-VZIM5gNHZCL1ZPWkl_7zdeNv89YQ_pFcerd_n4vc4FQn8MnBDC62mKEayV_CoiI7Ad5XLMRUjbfZ8BaUfYY5eSSMcVjraIY/s1600/39736406_252510148731843_3231909005580304384_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixDL17MIgAeclPgxmBdwTiwtqz7LnhsYUYr8FHs2_1TfN-VZIM5gNHZCL1ZPWkl_7zdeNv89YQ_pFcerd_n4vc4FQn8MnBDC62mKEayV_CoiI7Ad5XLMRUjbfZ8BaUfYY5eSSMcVjraIY/s320/39736406_252510148731843_3231909005580304384_n.jpg" width="240" /></a>Esmaspäeva varahommikul, kella kuue ajal, äratas mind korralik padukas. Tuba oli veits jahe. Kobasin põrandalt tekki ning kuulasin vihma tantsu. Küll ta tantis ja nautles me katusel, koputas igale aknaruudule ning ruttas siis naerdes kaugemale. Jah, see oleks ideaalne pesa novembripuhkuse pidamiseks, nõustus mu unine meel. Ainult korralikku lugemislampi oleks vaja ning hea aku ja klaviatuuriga tahvlit (koos akupanga või kahega). Naeratasin ja uinusin, lubamata endale meeldetuletada, et novembripuhkuse ajal teen ma linnas praktikat ning ülepea on kool tol hetkel kodutööde tipphooajal.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR7AAlDOSipKM3CP5_4BQykVYiV6arS2OtlhWsuO-hXqn1K0nVWC8SEDzgMGhwKRtauna9f0dMhZdBjg4BPrQMV9bqT0cOd4ql2avlSZpO7Htz-7eIs4ZplaTwfS4MwPCO0QJyVh-jPeY/s1600/39748096_230019377644550_7879054024895365120_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR7AAlDOSipKM3CP5_4BQykVYiV6arS2OtlhWsuO-hXqn1K0nVWC8SEDzgMGhwKRtauna9f0dMhZdBjg4BPrQMV9bqT0cOd4ql2avlSZpO7Htz-7eIs4ZplaTwfS4MwPCO0QJyVh-jPeY/s320/39748096_230019377644550_7879054024895365120_n.jpg" width="240" /></a>Veel veidi mõnulemist ning rabiseva seenevihma kuulamist ning oligi aeg rongi peale astuda. Me läksime laupäeval, sügavalt suvel, mil päike oli veel kuum, õhtu soe vahukommiselt magus. Kõik need sajad ja sajad tähed, mida mu silm ka prillideta üles leidsid, kummitavad mind veel mõnda aega. Mul kulus kaks korda rohkem aega lihtsaimategi tähtkujude leidmiseks, sest seal ei olnud näha mitte ruur vanker, vaid suur karu koos kõikide küüniste ja karvadega. Tähti oli liiga palju, et neid kiirelt ära tunda, igaüks särav ja suur ning tähelepanunõudev. Jah, selle Linnutee järgi oskavad linnud kindlasti lennata. Linnas on aga linnatee, isegi taevas.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoxUYhglnMlmW7pA9TTTz2ynmgabmL_4PUdc_xrUTWHwEKiWTWi_BwP0CkR_7uSMnfnZf74NSVFiS8GJjeWtuHGXXo3vJ5c6v6smZL5bZcU_t0qGc2jd7kd6bkj9VOP53c57rM6jW-_6E/s1600/39748402_467274927122691_6289603580605235200_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1488" data-original-width="1116" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjoxUYhglnMlmW7pA9TTTz2ynmgabmL_4PUdc_xrUTWHwEKiWTWi_BwP0CkR_7uSMnfnZf74NSVFiS8GJjeWtuHGXXo3vJ5c6v6smZL5bZcU_t0qGc2jd7kd6bkj9VOP53c57rM6jW-_6E/s320/39748402_467274927122691_6289603580605235200_n.jpg" width="240" /></a>Raudteejaama jõudes sain ma aga aru, et vahepeal oli saabunud sügis. Taevas oli vajunud madalale, tähed murelike pilvede taga peidus ning hapramad puu- ja põõsalehed muruservi äärisatamas. Ilus on ta ikka, see suvest sügise poole üleminek. Ilus ja lummav, lendamakutsuv ja naeratav ühtaegu. Just nagu õun - magusalt meelitav, kuid siiski hamba all hapukas. Tartus leidis isegi üks padukas tee meie peade kohale veel enne kui viimaks koju jõudsime ja kotte lahti pakkima hakkasime. Aga see oli naeratamist vääriv vihm. Ma nägin, kuulsin ja tundsin aaestaaegade vahetumist!<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvkA5X7NTDJDCJ1KHjOQXgtsLoMtoWTvf5Si39LjrWoAhOsHWNcMvN8XDAk-t-k1LAUmSQkQlj-g9fgQiW_LorRG4hyphenhyphenT1hdN9Ivav1gEpe9v0qDnjVZunrE65b0qXmRKpxxAcI8zE2pBE/s1600/39883722_1655738197887890_9095625755122991104_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1116" data-original-width="1488" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvkA5X7NTDJDCJ1KHjOQXgtsLoMtoWTvf5Si39LjrWoAhOsHWNcMvN8XDAk-t-k1LAUmSQkQlj-g9fgQiW_LorRG4hyphenhyphenT1hdN9Ivav1gEpe9v0qDnjVZunrE65b0qXmRKpxxAcI8zE2pBE/s320/39883722_1655738197887890_9095625755122991104_n.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-77346453488041083682018-08-14T23:11:00.001+02:002018-08-14T23:12:03.412+02:00Reisikiri kodustSel kevadel, kuskil aprilli teises pooles, mil ilmad olid juba kevadiselt soojad ning päike kõndis lootusrikkalt kõrget rada, jalutasin ma ühel pühapäeva hommikul kooli poole ega saanud päris täpselt aru, kuidas ma olin oma Tartu muutuda Pühapäeva Tartust Argipäeva Tartuks. Kõndisin üle kaarsilla, sild laulis oma istallatsiooni. Taamal hakkas raekoja tornikellade komplekt laulma teist lugu. Need lood ei läinud vähimalgi moel kokku ning selles müras oli egoistlikku muretust. Nagu kevadpäikeseski!<br />
<br />
Astusin edasi, raekojaplatsil pakkisid tüdrukud välikohvikuid lahti - lauad siia, toolid nende ümber ning fliisid, mis külma kevadtuule eest kaitseksid, kolmandale kohale. Lasin päikesel põski paitada ning rühkisin edasi Lossi tänava poole, peas kummalised küsimused üha teravamalt keerlemas ning väike torge südant puremas. Kuhu olin mina kaotanud selle Pühapäeva Tartu? Millal ma viimati mõnda välikohvikusse istusin ning lihtsalt kohvi ja möödavoolavat maailma nautisin? Millal ma viimati jõe ääres mõnel üritusel käisin? Kuidas oli küll juhtunud nii, et peamiseks väljas liikumiseks olid kujunenud varahommikused tipptunnibussid tööleminekuks ning õhtuhämaruses veerevalt koju toovad bussid? Tartu on ju ometi nii pagana lahe linn ning siin on pea alati midagi põnevat avastada, tihti ka väga vähest investeeringut nõudes (TÜ üliõpilastele on TÜ muuseumid üldse tasuta ning isegi täisüiletiga sisenedes küsib Tartu Linnamuuseum sinult 4€ - ei saa just äelda, et see vaeseks teeb).<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8sjjIetuCJoRwhAvAZLDUaYuyQlUOmc6yh3e3riKVIB54AvbH_2ITQTEO67OUWrWFtP5IUacxmgxezYEWovAi3y6XDAyEgj-K3EsbuLjFVWQZ2ibSum-CXpRg7QVEvggnfJJ2oIqyo14/s1600/39124676_945590628962506_3715352263879819264_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8sjjIetuCJoRwhAvAZLDUaYuyQlUOmc6yh3e3riKVIB54AvbH_2ITQTEO67OUWrWFtP5IUacxmgxezYEWovAi3y6XDAyEgj-K3EsbuLjFVWQZ2ibSum-CXpRg7QVEvggnfJJ2oIqyo14/s320/39124676_945590628962506_3715352263879819264_n.jpg" width="320" /></a>Üht-teist sai juba kevadelgi tehtud. Sattusime Mariega üle mitme aasta volbriööl Emajõe äärde ning võtsime muuseumiööst viimast. Kuid see kõik jäi dokumenteerimata. Vabandusi võib otsida sessist, väsimusest laiskusest või mõnest mu lakkamatutest sõrme- või varbaavariidest (ei, ma ei ole neist välja kasvanud ning viimasel ajal olen ma aru saanud, et maailm ahistab hajameelseid!).<br />
<br />
Aga sel laupäeval astusin taas Pühapäeva Tartusse. See on see linn, milles hommikuvalguses laulavad linnud ning koerad, kes pargis jalutavad, on armsad ja kartmist mitteväärivad. Linn, mille Õnnepalee ees on hoiatav silt lindude toitmise kohta.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidO_Q4-8A5azw5CsvzYewy_eVExMgsJig0FyWKfNpPJxFgJm0748Ww8Wfb4itAgy2bebYC1l4XWtPSb8yD3HJNfz5EvfFboHThk2FbTv4O7C2OKcDrYwfXKa-1YzIpptq_MeVtVcT4Zdk/s1600/39148948_1491770557636300_678671443415793664_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidO_Q4-8A5azw5CsvzYewy_eVExMgsJig0FyWKfNpPJxFgJm0748Ww8Wfb4itAgy2bebYC1l4XWtPSb8yD3HJNfz5EvfFboHThk2FbTv4O7C2OKcDrYwfXKa-1YzIpptq_MeVtVcT4Zdk/s320/39148948_1491770557636300_678671443415793664_n.jpg" width="240" /></a>Sihtmärgiks oli sel korral TÜ Loodusmuuseum. Ma jõudsin alles sel kevadel esimest korda uuenenud loodusmuuseumi. Kunagi ammu olin ma ju käinud, kuid toona oli kõik teisiti ja teises kohas. Millalgi vahepeal sattusime Mariega sinna majja sügisest seenenäitust vaatama, kuid too oli esimese korruse koridorides ega eeldanudki muuseumikeldrisse minemist. Nüüd on nad siis juba paar aastat suurtes ja avarates ruumised, millesse pääsemiseks tuleb liftiga üles sõita. Nüüd olin ma siis teist korda nendes avarates ja hästiköetud ruumides, kaasas tütar, vanemad ja vennapere. Inimesi igast vanusegrupist, alates kolmeaastasest kuni kuuekümne kuue aastasteni, ning kõikide jaoks jagus uudistamist ja ajaviidet.<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEia3hBPuZ_3_9nzQ_j7Z4Fgpctp-ogz_AObxNXi1Szho86VvvReQt3YgGIzVc8ydt7RPN0tkzQzhllOjY8tYc0iHEQ8nHqTWGxA4uwvCG47YZfWZUB17zENHk8en0pAh67VmtDdkUBVbZY/s1600/39179871_225698311447113_7387942162618384384_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEia3hBPuZ_3_9nzQ_j7Z4Fgpctp-ogz_AObxNXi1Szho86VvvReQt3YgGIzVc8ydt7RPN0tkzQzhllOjY8tYc0iHEQ8nHqTWGxA4uwvCG47YZfWZUB17zENHk8en0pAh67VmtDdkUBVbZY/s320/39179871_225698311447113_7387942162618384384_n.jpg" width="240" /></a><br />
<br />
Pildil olev kaelkirjak on, muide, eriti väärikas, kuid selleks, et tema looga täpsemalt tutvuda, peate ise muuseumist läbi astuma ning infotahvlit hoolikalt lugema. Üldiselt on neil tahvlitel nii mõnigi põnef fakt kirjas, mida hiljem kasutada (kui mitte muuks, siis uue jututeema tõstatamiseks kolmanda õlle ajal). Kusjuures 3-aastane jaksas päris mitu vulkaanifilmi ära vaadata ning pärast püüdis jalgu puhkava lapsevanema kõrval kala. Laps sai kalad kätte küll, lapsevanem püüdis vanu saapaid ja sonisid.<br />
<br />
Tähelepanelikult maksab vaadata ka eksponaate, sest lisaks kõigele ootuspärasele on nende vahele peitu pugenud ka tõeline liputaja. Kui nüüd aus olla, leidsime me ta juba kevadel, kui üliväsinud teismeline pahaaimamatult pingile istus ning teise avatud mantisse sisse vaatas. Nüüd nentisime me, et see pink on kohustuslik puhkepink enne ülemise korruse eksponaatide külastamist.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEonxOScq075w8w-Dv7xA1xlOP58snaf_806uzafJvM_PaKOMLgBGTmLxeVAlG_rjoIM10AGgQj2eRl957_4dWfX5bUBbm7JMCiVkliDVfSpsrFEM-Aaw3mhyphenhyphenGxw2LlDCGs1B_wOAIR80/s1600/39149985_253863492117816_18189667534897152_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEonxOScq075w8w-Dv7xA1xlOP58snaf_806uzafJvM_PaKOMLgBGTmLxeVAlG_rjoIM10AGgQj2eRl957_4dWfX5bUBbm7JMCiVkliDVfSpsrFEM-Aaw3mhyphenhyphenGxw2LlDCGs1B_wOAIR80/s320/39149985_253863492117816_18189667534897152_n.jpg" width="240" /></a>Kui alumisel korrusel on geoloogia ja imetajad ning eluslooduse nurgake (Marie hangus mingil hetkel madude ette ning nautis nende mitte-midagi-tegemist), siis ülemine korrus andis kõik, mis lendab - vaalaskelett ja mammut (olgu, äkki oli pühvel) nende hulgas. Teisel korrusel kujutatus stseenist, kus hundikari põdra maha murrab, olime, ilmselgetel põhjustel, vaimustuses nii mina kui Marie. See oli lihtsalt ületamatult äge ja jõuline.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjmhXjxxUS2YfpHDLOLCnkYekksatInbjrKkn3DzOtrbSCHDmSV4XNwfip9IAn1A-KJRHkXJUPuNgUhiuYlzgZW3arCIXN27zhW_rZ9kYifSHPmC7QQNVVzzFt33V1FA8SXS-K262W7iM/s1600/39169483_1889768771078217_4493179345220665344_n.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjmhXjxxUS2YfpHDLOLCnkYekksatInbjrKkn3DzOtrbSCHDmSV4XNwfip9IAn1A-KJRHkXJUPuNgUhiuYlzgZW3arCIXN27zhW_rZ9kYifSHPmC7QQNVVzzFt33V1FA8SXS-K262W7iM/s320/39169483_1889768771078217_4493179345220665344_n.jpg" width="240" /></a>On ju äge!? On, muidugi on, kuid mine ise lähemalt vaatama!<br />
<br />
Veetsime seal kokku päris mitmeid tunde ning kui jalad juba täiesti väsinud olid, maabusime minu juurde, et kõige viimistlemiseks üks kruus kohvi ning tükk kooki süüa. Kui külalised mõni tund hiljem läinud olid ning mina ka ühe läbitud lõunauinaku jagu erksam, seadsime sammud uuesti linna. Mina ja mu laps. Eesmärk siis leida sobiv päevik või märkmik, mida selleks otstarbeks kasutada. Tuleb tunnistada, et tavalised tudengipäevikud (ning tegelikult suht suvalised kalendermärkmikud) ei vasta üldse avatud ülikooli tudengi nõudmistele. Ma vajan, et reede, laupäev ja pühapäev mahutaksid kõige rohkem teksti, sest siis on loengud ning meenutuste kirjapanemine kõige kriitilisem. Paar tundi hiljem oli mul mätkmik "A Book of Nonsense" ning lapselgi oma märkmik olemas ehk kui me viimaks koju jõudsime, olin ma suht sama nägu nagu see loodusmuuseumis elutsenud linnuke. Noh, samas pole ma päris kindel, kas sel linnul on kofeiini üledoos või üritab ta enne hommikukohvi oma silmi lahti hoida.<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBu-J8Ru9CkMv1dbZ_lXXLGvPMI9JKihEo1i9Tz2aunTapBvkTYpUZLtiggSEdq9HdowAeCvS5ETCnVTERmFvY4A5eeevd0mM_MOQPcqLGcZP1cVl58xVRMVbRpFoJzAbcysfCHB1WwQI/s1600/39149898_315259975706487_5232993964537151488_n.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBu-J8Ru9CkMv1dbZ_lXXLGvPMI9JKihEo1i9Tz2aunTapBvkTYpUZLtiggSEdq9HdowAeCvS5ETCnVTERmFvY4A5eeevd0mM_MOQPcqLGcZP1cVl58xVRMVbRpFoJzAbcysfCHB1WwQI/s320/39149898_315259975706487_5232993964537151488_n.jpg" width="240" /></a></div>
<br />
<br />miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-67054805869739905012017-10-16T10:52:00.000+02:002017-10-16T21:04:01.230+02:00essee aseaine, mida ma hindamiseks ei esitanud<div style="line-height: 100%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<div style="line-height: 115%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Sel
ajal kui mu sõbrad istusid Räpinas ja kirjutasid ulmet (või, noh,
jõid vägijooke ja mõtlesid, et peaksid kirjutama ulmet) higistasin
mina koduses arvutis koolitööga. Iseenesest oli teemapüstitus juba
ulmeline, ehk ulmelisem kui nii mõnigi ulmejutt oma olemuselt ongi:
kujuta ette, et oled mõne ministeeriumi dokumendihaldur ning
ootamatult tuleb sul arhiivi korrastamise roll üle võtta. Raske on
isegi öelda, kas tegemist on horrorlooga või pigem veidralt
käändunud düstoopia vormiga, kuid mina igal juhul kardaksin.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Oleks
see kõik siis nii lihtne olnud! Minul oli vaja hoopis ulmevaba
kangelaslugu, mille sõnastus oleks vastupidiselt hoogsusele ja
emotsionaalsusele, raskepärane, aeglaselt hääldatav akadeemilisi
viiteid pritsiv. Tuleb tunnistada, et me põrusin selles
ülesandepunktis, kuid igal juhul istusin ma nädalavahetuse
riigiteatajas ja kultuuriministeeriumi kodukal ning
rahrvusarhiivilehel ja oma tillukeses loengukonspektis – vandusin,
siunasin, nentisin, et ma ei tea dokumendihaldusest mitte sittagi –
ning pusisin esseed kokku saada.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Vahepeal
oli muidugi vaja käima kaemas, mida Räpinas möllavad sõbrad õhku
on visanud ning kui Tea mind inspiratsiooni süstimises süüdistas,
oli vaja ka teada saada, kas võtta au endale või püüda käsu
süüdistusest puhtaks pesta. Kuskil seal vahel sai ka mainitud,
millega mina oma nädalavahetust täitma peaksin ning J. J. Metsavana
viskas selle peale mõtte: „Hargla kirjutaks, kuidas inimene leiab
sealt arhiivist kurja tõe ammuse suure kuritöö kohta”. Noh, ja
Maniakkide Tänav leiaks raudselt nurgast mõne laiba või vähemasti
skeleti, mida ellu manama hakata, J. J. Metsavana kohtuks suhteliselt
kindlasti millegi ligeda ja rõvedaga (igasse arhiivikarpi üks
30-sentimeetrine ilgel limane tõuk näiteks, kellest areneb midagi,
mida suudab ainult Metsavana välja mõelda). Aga mina? Mina istuksin
esmalt Weinbergiga maha ja rüüpaksime koos kruusitäie kohvi. Kuna
ma aga kahasse lugusid kirjutada ei oska, siis siinkohal viskan ma
Weinbergi arhiivist välja või lappan koos kõikide rahuldamata
kulka-taotlustega samasse arhiivikasti ja viskan riiulile.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Kõik
sai alguse umbes kuus nädalat tagasi, kui ma kogemata kombel
koperdasin töökuulutuse otsa, milles kultuuriministeerium otsis
arhivaari. Hea küll, tulgem siiski veel mõne võrra ajas tagasi.
Umbes aasta eest sai viimaks ometi teoks sündmus, mida
kultuuriinimesed on ikka loogilise ja mõistlikuna näinud –
kultuur toodi koltuursemasse keskkonda ehk kultuuriministeerium kolis
Tallinnast Tartusse. Tartu Ülikool, kes oli end jupp aega
käsist-jalust seotuna tundnud, kui ministeerium ta vana
rahvusarhiivi hoone remontimise valudest vabastas, ülikoolile parema
ja kaasaegsema hoone aitas leida ning ministeeriumi Toomemäe
sügavustesse peitis. Õige eesti kunst tuleb ikka nälgival autori
maailmavalust ning sel moel kultuuriinimesi mäge vallutama sundides
sai ministeerium kaasa aidata meie loomemaailma avardumisele ning
järjekordsele õitsengule. Tõsi, eelmisele rahajaotuse voorule sai
kulka kahtlaselt palju taotlusi „jalanõude soetamise”
toetamiseks.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Kui
ma seda kuulutust nägin, viskasin ka oma CV üles. Erialast
kõrgharidust mul küll ei ole veel, kuid see on ju ometi omandamisel
(ma olen seda juba terve kuu omandada üritanud) ning tööd ma ei
karda ja loogiline mõtlemine on ka enam-vähem korras. Ega ma
suuremat oodanud, et nad mu vestlusele võiksid kutsuda, kuid sinna
ma jõudsin. Teate küll neid tüüpilisi küsimusi! Miks ma tahan
nende juurde tulla? Mida ma asjast tean? Miks nad minu peaksid
valima? Vahetult enne uksest väljumist tuli veel küsimus:</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Te
olete kirjandusinimene, jah?”</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Jah?”</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Kust
on pärit lause „Eit mäletas, aga eit suri ära.”?”</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Kehitasin
õlgu, viskasin vastuseks Tammsaare ja „Põrgupõhja uue
vanapagana” ning astusin uksest välja. </span></span>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Oli
see siis selle viimase killu pärast, et ma nende meelest Tammsaaret
tean (ausalt, tema teoste lugemises on mul tegelikult üsna suur
hariduslik auk, mida ma nii pea ei plaani kinni lappida) või
milleski muus, kuid selle töö ma sain ning tänaseks on läbi ka
see õnnetu kuuajane etteteatamine, mille ma oma senisele tööandjale
andma pidin.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Niisiis
olena ma täna siin, esimest päeva kultuuriministeeriumi arhiivis.
Enne töökoha juurde juhatamist räägiti veel, et eelmine arhivaar
oli ministeeriumi kolimisega pealinnast kaasa tulnud, kuid nüüd
siiski otsustanud, et sel moel mitmesaja kilomeetri kaugusel tööl
käia on ebameeldiv ning pealinnas endale mugavama otsa leidnud. Tema
võit ja ühtlasi ka minu võit! Või kas ikka on?</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Jah,
nagu lubatud, alustan ma jutsnimelt selle kruusitäie kohviga.
Weinbergi pole mul kahjuks kuskilt võtta ning sestap seisan ma oma
kohvikruusiga üsna nõutult ruumis nii, et mu ees on sein
arhiivikaste ja mu taga on neid veelgi enam. Oleks tegemist
kangelaslooga, siis ma räägiksin teile, kuidas ma õigusaktidesse
kaevun ning kindlameelselt lahenduste poole pürin, kuid see siin
pole kangelaslugu ning mina olen kangelaseks olemisest väga kaugel.
Seisan hoopis haledalt paigal, toetun kohvikruusi soojusele, mõtlen,
mis pasa sisse ma nüüd astunud olen ning loodan, et ma kõike päris
pekki ei keera.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Kohvikõrvase
tegevusena viskan pilgu arhiivinimistule ning puhtast uudishimust
rullin ette vahe, loomulikult viimase, milles on kulka rahataotluste
arutelu protokollid. Kellel siis ei oleks huvitav teada, mis pagana
asja t valesti tegi, et just tema romaan või jutukogu sel korral
rahast ilma jäi. Ma olen üsna veendunud, et mul pole sellist
meeleolu olemas, mille juures ma võimaluse kasutamata jätaksin.
Karp tuleb riiulist välja, Weinbergi seal sees ei ole ning ligast
tõuku ka mitte, ainult paberid. Algus on paljulubav. Peagi tuleb
välja ka teine ja kolmas karp ning kui ma viienda järjestikuse
karbi uurimiselt silmad tõstan, näen ma, et riiulitaguses seinas on
auk. Lükkan igaks juhuks kõik kastid kiiresti tagasi riiulisse ja
taandun arhiivist välja.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Nii,
millesse ma end siis mässisin?” püüan valjuhäälselt end
mõtteid muutma motiveerima. Mingi nurga tagant peab välja tulema
see õnnetu asjaajamiskord, mille lugemisest vist alustama peaks.
Leian ühe dokumendi ning teise ja kolmandagi, kuid nende lugemisega
on raskusi. Hiljemalt poole lehekülje juures suudan ma lugeda vaid
silmadega ning aju tegeleb mõtisklemisega, et mis kuradi auk selles
arhiivi seinas on? Maja sai ju suhteliselt äsja renoveeritud ning
arhiivile on karmid nõuded peal, seega mingit jama nagu olla ei
saaks. Äkki on tegemist halvasti paigutatud seinamaaliga? käib
mõttest veel üks võimalus läbi. Kõlab ju loogiliselt, et
kultuuriministeerium end kultuuriga ümbritseb ning peaaegu sama
loogiliselt kõlab ka see, et aeg-ajalt mõne planeeringuga puusse
pannakse – taheti arhiivi ruumi värskust ja värvi tuua, aga siis
selgus, et selle seina vastu tuleb kruvida maast laeni riiul. Maali
üle värvimine oleks raiskamine ja autori solvamine ning nii ta ehk
jäigi paremaid päevi ootama.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Mõned
minutid hiljem ajan end püsti ja lähen uuesti arhiivi, et oma
sõrmega üle eeldatava maali tõmmata ning veenduda, et tegemist
pole anomaalia, vaid kultuuriga. Jah, need kaks on endiselt erineva
tähendusega sõnad.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Astun
uuesti arhiivi viimasesse vahesse, hakkan juba esimest kasti välja
tõstma, aga see pole see. Need olid ju siin? No, kurat, loll võin
ma olla, aga nii loll ma ka ei ole! Ma just nägin neid
kultuurkapitali kaste siin. Raputan nõutult pead, lähen uuesti
nimistu juurde ning tagasi riiuliette – veidi vasakule ja
riiulivahe jagu kõrgemale. Võtan ühe kasti eest ja lükkan käe
taha. Seina ei tunne. Tõstan igaks juhuks veel hunniku kaste eest
ning vaatan uuesti. Katsun sein mustava laigu kõrvalt – täitsa
sein. Panen käe laigu ette ning seina pole. On auk! Ja selles kuradi
seinas ongi auk. Kiiresti, veidi paaniliselt sikutan kaste eest ning
loodan, et ma pärast oskan need uuesti õige koha peale tagasi
panna. Natuke rahustab teadmine, et ees on nimistu ning kastid on
sarjade kaupa tiitellehtedega varustatud, kuid karas pusimine saab
see raudselt olema. Selleks ajaks, kui ma augu mõõtmetest
korralikuma ülevaate saan, on mu kõrval juba meetrine virn valgeid
paelaga seotavaid kaste.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Aga
augu servad on veidrad. Osaliselt on riiulitaguse tunneli sein
klaasjalt sile nagu oleks seda laseriga lõigatud ning hiljem veel
töödeldudki, kuid osaliselt karm ja kare jutkui oleks keegi kirka
ja supilusikaga kivisse auku raiuda püüdnud, ainult jõud ja
jõudlus on suurem olnud. Nüüd mil augu esine puhtaks on tõstetud,
hakkab ka august immitsev läppunus laibahais hinge matma.
Instiktiivselt tahaks kastid lihtsalt ette tagasi tõsta, kuid see ei
oleks kindlasti õige. Mida paganat ma tegema peaksin, et asi õige
oleks? Politsei kutsuma, kuid millistel alustel? Päästeameti,
palvega „vastik hais seinas”? Ülemuse? Kurat! Ma ei tea ju! Ma
olen ametis olnud täpselt tund aega ja kakskümmend kolm minutit.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Enne
kui ma mingilegi järeldusele jõuda suudan, kostud august
metallikriginat, kivitükikeste pudenemise heli ning elutult metlaset
vandumist. Seisan hangunult paigal ja vaatan, kuidas esmalt üks ja
siis teine terasest käsi end auguservakülge klammerdab, iga
mehaaniline liiges lummava sihikindlusega paindumas või sirgemaks
lükkumas. Hais, võõras ja võigas hais, mis ei kuulu kindlasti
terase juurde, lämmatab hingamist. Ja siis tuleb nähtavale õlg,
mida katab kellegi kintsutükk või mõni muu suurem lihas; käsivars,
millele väiksemad lihased on verise nahkpaelaga kinni seotud; pea ja
torso juures paistab halli toruteipigi. Mõni neist lihakäntsakatest
on juba rohekaspruunid, immitsedes põrandale kleepuvat mäda. Mõni
neist tükkidest on aga värsked, lubades verepiiskadel roboti kehalt
alla nõrguda ning põrandale lompi koguneda, kui hiiglane end minu
ees sirgu ajab.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Alles
nüüd klikib mu ajus kokku pilt, kus ma sedasamust olevust kohanud
olen. Kuradi Metsavana, raisk! Aga mida ma nüüd siis tegema pean?
Jah, mul on aimdus, et ta eeldab end inimese olevana, kuid igaks
juhuks lasen kontrollpilgu roboti jalgevahele – seal ripub
tõepooles mitu erinevas kõduastmes riista. Loos said nad kõik
surma? Ausalt öeldes pole mul praegu küll tahtmist eluga hüvasti
jätta. Mul on üle pikkade aastate esimest korda töö, mille
kõrvalt on võimalik õhtul trenni minna. Mul on mitu poolikut
romaani ning ma, kurat võtaks, alles alustasin siin. Ma ei ole veel
arhiivi pekki keeranud. Veel! Või olen? Kuidas, pagana pihta
õnnestub mul robot arhiivist nii välja saada, et ta minu ellu
jätaks ja kõike ära ei lõhuks?</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Mu
selja taga on seina ääres abiriiul, millel on eelmise arhivaari
poolt kokku volditud hunnik tühje karpe.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Seal
on Weinberg!” viipan ma paanikas tühjadele karpidele. „Temast
saab rohkem kui minust.”</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Ma
tahan Metsavana!” mühatab robot vastu. „Ma tahan Metsavana.”</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Järgmisel
hetkel olen ma juba riiuli najale ülestõstetud, laibahaisune
teraskäsi tugeval kaelale surutud.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Miks?”
on ainus, mis pähe kargab ja selle ma talle välja kraaksatangi. </span></span>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Ettehoiatamata
lennutab ta mu eemale, täpselt tolle kastivirna otsa, mille ma käigu
eest ära tõstsin. Kuradi valus kukkumine! Seda, et paberiservad
ebameeldivalt teravad on ning raamatukastiga selga on võimalik
paigast sikutada, teadsin ma varemgi, kuid nende nurgeliste
paberkivide otsa maandumine on hoopis teisest klassist valu.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Sest
see jopski pani mind uskuma, et mul on võimalik inimeseks saada!
Vaata mind! See liha siin vananeb liiga kiiresti.”</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Robot
vaikib, pöörab pea hetkeks küljele ja keerutab end siis
ebainimliku kiirusega nii, et kõik ta keha katvad tükid mööda
arhiivi laiali lendavad. Mina ei ole kangelane. Minu esimene mõte ei
ole arhivaalide päästmine, vaid enda pea eest ära tõmbamine ning
keha kätega kaitsmine, nii palju kui see võimalik on. Alles teine
mõte jookseb arhivaalidele või õigemini sellele, kuidas mind
arhiivi hävitamise pärast esimesel päeval kohe ka lahti lastakse.
Nüüd tuleb meelde ka see, et ma kuskilt kuulnud olin, kuidas kunagi
töötanud kultuuriministeeriumi arhiivis üks kunstnik ning pärast
kümnendat tööpäeva viidi too hullumajja. Ainus sõna, mida ta tol
hetkel öelda suutis, oli „Arrak”.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Kust
ma Metsavana leian?” küsib robot uuesti lähemale astudes.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
„<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Elvas,”
piiksatan ma kinniste silmadega. </span></span>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Ma
ei taha näha, kuidas ma surma saan! Ma ei taha näha, millise kaose
roiskunud inimliha arhiivis tekitanud on. Kui nüüd siiralt aus
olla, siis ma ei taha ka nende nurgeliste karpide peal lebada, kuid
liigutada nagu ka mitte. </span></span>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Mõni
aeg hiljem jõuab mulle kohale, et arhiiv on vaikne, täiesti vaikne,
kui jätta välja üksikud solpsatused, mida teevad riiulilt langevad
verepiisad. Alles nüüd avan ma silmad, ajan end püsti ning liigun
igaks juhuks enne vaatamist kiiresti ukse poole. Mine tea, mis jama
siin veel ette tulla võib.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Jah,
kõik on rikutud. Vähemalt pealispinnalt. Kastid on paksu verega
koos, lihased, kõõlused, mõned meetrid sisikonda – see on kõik
ja korraga riiulitelt näha ning kui ma tahan seda töökohta hoida,
tuleb alustada mitte reeglitega tutvumisest, vaid sellest, et poolele
arhiivile uued karbid voltida, uued pealised teha ning asjad ümber
pakkida.</span></span></div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Aga
aitab sellest veidrast paralleelreaalsusest, kus Metsavana peaks
praegu valmis olema ja enda kaitseks head kõne välja mõtlema. Nüüd
on aeg minna ja lugeda üle see essee, mille ma reaalse maailma
tarvis kirjutasin. See oli kangelaslugu, kus hariliku, kustutuskummi
ja klambrieemaldajaga varustatud mina suutis end läbi närida
arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast, käis rahvusarhiivilehelt
energiajooke ja teadmiseküpsiseid kogumas. </span></span>
</div>
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Too
kangelaslugu on nõudmiste tõttu neli korda lühem, kuid peaks olema
kaheksa korda sisukam ning loendamatul hulgal juriidiliselt korrektsem
ning esteetilisem. Esimene neist nõudmistest nii keeruline polnudki,
sest reaalse maailma kangelase elu kipubki lühikeseks jääma ning
tema kangelasekuulsus piirdub tihti vaid kümnerealise
onlainartikliga, milles on säilitatud tegelaste anonüümsus ning
esimese mustandi kirjavead, kuid pealkiri räägib Ukraina suhkruturu
hindade seosest jääkarude poegimisperioodiga.</span></span></div>
<br />
<div style="line-height: 150%; margin-bottom: 0cm; text-indent: 0.5cm;">
<span style="font-family: "times new roman" , serif;"><span style="font-size: 12pt;">Njah,
reaalelu kangelased. Ma kirjutan kangelasloo, pidades silmas head
kultuurilist tava ning realistlikke võimalusi ehk kangelaslugu
inimesest, kelle tegemised meenutavad Mäeküla piimameest –
pinguta, kuidas sa suudad ja jaksad, aga kõrvaltvaatajate meelest
teed sa nii ehk naa kõike valesti ning lõpuks on kõik veelgi
rohkem perses. Nii, nüüd sai ka siia üsna ebaelegantselt lisatud
kultuuriruumi sobituv morbiidne lõpp ning kolletunud lehtede
(segatud kasutatud kondoomide, krõpsupakikestade ja muu avaliku
sogaga) lume alt välja sulamise kõduhais.</span></span></div>
</div>
</div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-27777131151820812632017-04-21T22:41:00.001+02:002017-04-21T22:41:53.481+02:00Buckingham<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2cRtSM2fNPs0gzzOFjImVYgUMRCmL-Xy2LOuYGbls38XW4PgEyM4dnzq26bWhfgr02EoCB-Y51IU4pk6GbYe4oCZcQGkmlloDPKeoQMMjP9roDYTgPMof3zr-goxurM-DfCBNPH6_Lpg/s1600/20170421_105526.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2cRtSM2fNPs0gzzOFjImVYgUMRCmL-Xy2LOuYGbls38XW4PgEyM4dnzq26bWhfgr02EoCB-Y51IU4pk6GbYe4oCZcQGkmlloDPKeoQMMjP9roDYTgPMof3zr-goxurM-DfCBNPH6_Lpg/s320/20170421_105526.jpg" width="320" /></a></div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTKjyTu02pUOlt6HJ0dvebVbr5LVgAst3Bk1lGf_PraPWbJOezqytCO6K7v_cib-x3PvZsD5hYN7qlv37_rdgeXRYaP180D6FnxjUgoFG_PXjPokfXAQr7ZCEavADdb6PT4PVZiuafmAs/s1600/20170421_110053.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjTKjyTu02pUOlt6HJ0dvebVbr5LVgAst3Bk1lGf_PraPWbJOezqytCO6K7v_cib-x3PvZsD5hYN7qlv37_rdgeXRYaP180D6FnxjUgoFG_PXjPokfXAQr7ZCEavADdb6PT4PVZiuafmAs/s320/20170421_110053.jpg" width="320" /></a> Algatuseks siis üks tõeline turistifoto. Nii juhtub, kui sa läheda vaatama midagi sellist, kus on sina ja veel miljon turisti. Selleks, et orkestri ja vaatemänguga vahtkonnvahetust healt positsioonilt vaadata, tuleks inna sinna kohale hea mitu tundi varem. Kui meie jõudsime, siis kohalt, kust ma nägin midagigi, paistis just ülal näidatud vaatepilt. Kuskil kaugel on üks punane triip - need on siis vahetust ootavad sõdurid (ja pool pasunaorkestrit).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjyK7Wu4Z5iIoA5dfx0sncydKRBD4Qg1Ep7GS64e9Zm0JewtJgh-C1FFShFCE156RlJ1DzRy-GAPNeiFvBWgKNuQ4577n4SatFnQJEjtcDO84cum_tqzzubaSZpmUJXco1278zttWMCxw/s1600/20170421_115153.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjyK7Wu4Z5iIoA5dfx0sncydKRBD4Qg1Ep7GS64e9Zm0JewtJgh-C1FFShFCE156RlJ1DzRy-GAPNeiFvBWgKNuQ4577n4SatFnQJEjtcDO84cum_tqzzubaSZpmUJXco1278zttWMCxw/s320/20170421_115153.jpg" width="320" /></a>Tegelikult oli maaim natuke roosilisem. Esiteks oli neil seal päris korralik hulk pasunapuhujaid ning neid oli päris hästi kuulda. Teisalt ka seetõttu, et selleks ajaks, kui vahetus ka kohale jõudis, katsid nad peaaegu terve väljaku ning sellest pasunakoorist saime ka hiljem täitsa muheda pildi (kui välja arvata see jalgrattur, kes mulle täpselt ette jooksis.<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjnVyGWchVBiiUqPg4qQVGVIh8UI8czUYET0CX-FSIZBFE9EHrXMEjAlZyxWy2u5yFrur4tCXpWiIjHr1CD4RVkplHkkHKZFosO7Mi8umYnkyjr8f22c-y9VlhLc4iW1m1HI7SoWUSLK0/s1600/20170421_104919.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjnVyGWchVBiiUqPg4qQVGVIh8UI8czUYET0CX-FSIZBFE9EHrXMEjAlZyxWy2u5yFrur4tCXpWiIjHr1CD4RVkplHkkHKZFosO7Mi8umYnkyjr8f22c-y9VlhLc4iW1m1HI7SoWUSLK0/s320/20170421_104919.jpg" width="320" /></a>Hobused... Nende hobustega, kes pildil näha on, kohtusime me tegelikult juba grammi enne Buckinghami paleeni jõudmist, kuid hiljem jooksis palee eest ka mingi posu mööda (teistsugused ja ilma vankriteta), aga siis me olime piisavalt inimeste taga, et ise nägi midagi, aga pilti poleks küll saanud. Isegi mitte halba pilti.<br />
<br />
Ja siis olid veel need tinasõdurid. On ju tinasõdurid! Seisid teised nii ilusasti ühes asendis ning värvierksuse järgi võib aimata, et mitte keegi neist polnud rentslisse kukkunud. Huvitav, mida see kaasa tooks, kui vahtkonda alustav sõdur enne korraks hobusesõnnikus külje maha paneks? Seda va hobusesõnnikut oli seal päris palju, kui ratsud tiiru üle käisid.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC3ALkm5tPjuaR_-_62vOS7_w7EKEFCWSEUlVHV4P_8_wWiuz5BqWYGYBKcwJD22dtvFvTynpNRVcgGJArNKhdZbnhQkH28-Wq_fIHb3rA_RZBdLryukC72zehUskJWktiZVQQx3PLCyc/s1600/P_20170421_114207.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC3ALkm5tPjuaR_-_62vOS7_w7EKEFCWSEUlVHV4P_8_wWiuz5BqWYGYBKcwJD22dtvFvTynpNRVcgGJArNKhdZbnhQkH28-Wq_fIHb3rA_RZBdLryukC72zehUskJWktiZVQQx3PLCyc/s320/P_20170421_114207.jpg" width="180" /></a>Njah, tegelikult oli see juba eile, kui ma mõtisklesin, et kas brittidel alustavad sõdurid ka teise jalaga marssimist. Noh, et kui meile, kes me veel korralikud pktoobrilapsed olla saime, õpetati marssimist rütmiga: vasak, (paus), vasak, (paus), vasak, parem, vasak. Samal ajal õpetati ka teeületamist: vasak, parem, vasak. Nii hea ja lihtne oli mõlemat meelde jätta - sama riim ja sama rütm. Siin tuleb ju teeületamisel vaadata teistpidi (parem, vasak, parem). Kontrollisin. Ausõna, kontrollisin, ja mitte ühe korra! Vahtkonna sõdurid alustasid marssimist ikka vasaku jalaga. Võimalik, et ainult selleks, et väikestel lastel keerulisem oleks.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
See järgmine pilt on aga tänavast, mille peale puhkpilliorkester oma paraadjalutuskäigu tegi ning linnarahvast (olgem ausad, rohkem ikka turiste) lõbustas. Vahtkonnavahetus on juba läbi, orkester ja hobused läinud ning seda enam nägi kohalik politsei roppu vaeva, et inimesi teelt ära saada. Nüüd nagu ei nähtud enam mingit vajadust teelt eemale hoida. Nii pea kui politseinik ühele poole "get off the road!" karjus, astus tema selja tagant paarkümmend inimest teele. Tegelikult oli politseil muidugi põhjus selle karjumiseks - tegemist on viierealise tänavaga ning paarkümmend sekundit hiljem avati seal peal taas liiklus.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBrry0toeSA0w_4ivqsC3303ldDobtHjfuB0wKx9X4IFTLZ6F1wL1JR7XhcN6M81qRyta8hf4bKbstFUws50_oozZTsVNfgHT3G_fRxz_xAnH_T004JTSJ0kQYr9wJBOWNJbkubf3I5jk/s1600/20170421_115904.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBrry0toeSA0w_4ivqsC3303ldDobtHjfuB0wKx9X4IFTLZ6F1wL1JR7XhcN6M81qRyta8hf4bKbstFUws50_oozZTsVNfgHT3G_fRxz_xAnH_T004JTSJ0kQYr9wJBOWNJbkubf3I5jk/s320/20170421_115904.jpg" width="320" /></a></div>
Mõne kirja panin ikka ka posti. Ma pidin ju ikka ise ära testima, kas Inglismaa postiteenistus on tõesti nii... ütleme, et... huvitav... nagu see meie postkontori poolt vaadates paistab. Postkontorid on neil pigem sellised asjalikud ja lihtsad kohad ning pigem jagavad ruumi koos mõne teise pudukaupmehega, kes siis kõrval kaarte ja nänni müüvad. Ilus, asjalik ja punane - nagu nende postkastidki.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcukn_ui9PISNm0WL5Fq1mOK6MurZ4dwgMPNautF1uhsmtZOVLXur93rxxLFQJvcp-3HpinIasvNiZtqDWWiR5isppYp799n4yQVAD6CtXxDH7T65ubbjsZCXYs3cKI91ZC-XqKgtbTL0/s1600/P_20170421_155356.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcukn_ui9PISNm0WL5Fq1mOK6MurZ4dwgMPNautF1uhsmtZOVLXur93rxxLFQJvcp-3HpinIasvNiZtqDWWiR5isppYp799n4yQVAD6CtXxDH7T65ubbjsZCXYs3cKI91ZC-XqKgtbTL0/s320/P_20170421_155356.jpg" width="180" /></a></div>
Tegelikult on ikka veel nii palju rääkimata. Mõne asja panen siia lähipäevil kirja ning mõni saab ilmselt mõne tulevase loo sisse peidetud. Homme siis tagasi kodu poole. Ei ole kerge see õitsvate sirelite maha jätmine.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-73828966046147351512017-04-21T00:39:00.001+02:002017-04-21T00:39:21.698+02:00Tulbid ja päike<br />
<div style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRqzEMeaw5c_M49DmXqmUzTX2B20x_fs2Rl80ciqApLinZlvNKSu-5crl8ePJEACfwNXwqNn10IHCxHih0QN-to9Jo8ZgMIAlpXFVEEsoyH8h8vLeHwd08EsAizCuDxdlo1kIf76LXXz8/s1600/20170420_134551.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRqzEMeaw5c_M49DmXqmUzTX2B20x_fs2Rl80ciqApLinZlvNKSu-5crl8ePJEACfwNXwqNn10IHCxHih0QN-to9Jo8ZgMIAlpXFVEEsoyH8h8vLeHwd08EsAizCuDxdlo1kIf76LXXz8/s320/20170420_134551.jpg" width="180" /></a></div>
Algatuseks: olgu tervitatud minu õde! See siin on aus 2£ maksev jäätis Londoni kesklinnas (Westminsteri silla otsast oleks sellise saanud 2.50ga ning Regent Parkis oli kinnine putka, mis lubas jäätist 3£ eest)<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW32SvgGV8EL_3_iH58h22ts2ent4-Egxb3Knxik-HPRyIkL4PUL-6IYnhcRWZVLPbEHLbq8_xxBE617GFFr2zeVJDl4ZGZO1VMHQpajYMmPLJJ8Gimm5_gsy4sIPkCB0X5riMlhlGJ-I/s1600/P_20170420_094838+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW32SvgGV8EL_3_iH58h22ts2ent4-Egxb3Knxik-HPRyIkL4PUL-6IYnhcRWZVLPbEHLbq8_xxBE617GFFr2zeVJDl4ZGZO1VMHQpajYMmPLJJ8Gimm5_gsy4sIPkCB0X5riMlhlGJ-I/s320/P_20170420_094838+%25281%2529.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
Nagu lubatud algas tänane päev Science Museumiga. Hämmastaval kombel ei olnudki jalad eriti ümmargused ning hommikune Hyde Park mõjus värskendavalt ning tuju tõstvalt. Komistasime poolkogemata purskkaevusüsteemi otsa ning selle ümber oli igasuguseid nimelisi pinke ning pingita kohti koos sildiga, et hakka sponsoreerima ja me paneme sulle ka pingi.<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLX8yWXmZ4tEvOJp3t0ttRHw33BuPwLzUltGsCfOrbEMnntqyE5LQt1wlqQMLfIdkS2wQLLRCk7K_72OHRMVUOBJQMfZ2iWBt9ORuxUGC8F6Iz61QlPS6QBJD8MenlnbZzVWg_M2tQg4o/s1600/20170420_095046.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLX8yWXmZ4tEvOJp3t0ttRHw33BuPwLzUltGsCfOrbEMnntqyE5LQt1wlqQMLfIdkS2wQLLRCk7K_72OHRMVUOBJQMfZ2iWBt9ORuxUGC8F6Iz61QlPS6QBJD8MenlnbZzVWg_M2tQg4o/s320/20170420_095046.jpg" width="320" /></a></div>
Olgem ausad, teadusmuuseum on pargiservast umbes kolmesaja meetri kaugusel, aga veel enne selleni jõudmist tuli teha kerge põige kõrvale. Loomulikult pidin ma Royal Albert Halli trepile astuma, kui ma juba sellise koha peale sattusin. Otse selle vastast siis ka pilt kuninglikule muusikaakadeemiale ning saimegi tagasi jalutama hakata.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhd-YuDqTpHNbL8PU-vi0k_Fn9YP0RTYmKq5pg6WzUFucwu_buaCGRuEx8kWT3ArmA_h1kpXbPjCgu58b6MHFdb8DNxUAaQzzqlSaJpqbmpMJOntlRn0nCwT9BLP4IHtABIUBdyuPDY8Kg/s1600/20170420_101400.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhd-YuDqTpHNbL8PU-vi0k_Fn9YP0RTYmKq5pg6WzUFucwu_buaCGRuEx8kWT3ArmA_h1kpXbPjCgu58b6MHFdb8DNxUAaQzzqlSaJpqbmpMJOntlRn0nCwT9BLP4IHtABIUBdyuPDY8Kg/s320/20170420_101400.jpg" width="320" /></a></div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxbyLf812tQeaV07PFFuLlPVvd3v3KkWxP4q2gMoexY08Jch5ShVfsLr5R8YymbPdW5yjgFjQAPUE9XKfWaa9GUpamePSCNINkpPvSfyattfzmCChnCZxutfV56BJwuCiLgiXjrbjStfY/s1600/20170420_101420.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhxbyLf812tQeaV07PFFuLlPVvd3v3KkWxP4q2gMoexY08Jch5ShVfsLr5R8YymbPdW5yjgFjQAPUE9XKfWaa9GUpamePSCNINkpPvSfyattfzmCChnCZxutfV56BJwuCiLgiXjrbjStfY/s320/20170420_101420.jpg" width="320" /></a>Teadusmuuseum ise oli vinge! Seal oli nii palju selliseid kohti, mille juures me lihtsalt seisime ja vaatasime ja vaatasime veel, kuidas hammasrattad liikusid, näitlikud sõnumid valguskriipsudena mööda seinale tõmmatud kanaleid liikusid, põrkusid... Ma arvan, et me keerasime (nii nagu enamasti, kui me midagi sellist näeme) ümber umbes pooled liivakellad teadusmuuseumi poekeses. Kogu muuseum oli vinge ning igal juhul tasub külastada, kui London jalge alla jääb, kuid meiele mõlemale meeldib vist kodune Ahhaa tiba rohkem. Tõsi, Tartus pole sellist kosmosetehnika ekspositsiooni, kuid seal on hiiglaslik veetuba ning palju rohkem neid "näpi mind ja pane end proovile" tüüpi eksponaate (ma mõtlen selliseid, mis pakuvad igale vanusegrupile pinget ka viiendal külastuskorral).<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdcZ-6UnfWuKM0-2PWJygJ6ZfFHZCLDOH8HW5mHSc7hDf2qWtESavWi6-M3atH0GKDvjRo7fARfCUSPYdEFzvHNpibFgnSQA97AhgYLO5YAvKfIveJClUKV7EgYmZJwcHzFLtDAZHsiOE/s1600/20170420_120058.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdcZ-6UnfWuKM0-2PWJygJ6ZfFHZCLDOH8HW5mHSc7hDf2qWtESavWi6-M3atH0GKDvjRo7fARfCUSPYdEFzvHNpibFgnSQA97AhgYLO5YAvKfIveJClUKV7EgYmZJwcHzFLtDAZHsiOE/s320/20170420_120058.jpg" width="320" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-EWtv1ym0l3-yK5N3EH8Xp4XDEYgenif0EXCHE3wV8cqJU65W6KrVIIqq0NPWdlPZMkU4E7QIrpUaPgd0-trVplTwlkWjiqEJMbtpmHxY__HTmgy0P_j3qTnqgBY6Mr9PZ8P38Y7XJHU/s1600/P_20170420_122927+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-EWtv1ym0l3-yK5N3EH8Xp4XDEYgenif0EXCHE3wV8cqJU65W6KrVIIqq0NPWdlPZMkU4E7QIrpUaPgd0-trVplTwlkWjiqEJMbtpmHxY__HTmgy0P_j3qTnqgBY6Mr9PZ8P38Y7XJHU/s320/P_20170420_122927+%25281%2529.jpg" width="180" /></a>Loodusmuuseumi me trügima ei hakanud. Jah, ma oleksin tahtnud, aga tolle ukse taga oli siherdune järjekord, millest pikemat olen ma näinud ainult London Eye juures (kuhu me ka eile trügima ei hakanud) - ilusasti jälle metallaedadega piiritletus sik-sakid ja puha. Selle asemel astusime hoopis Victoria ja Alberti muuseumi sisse (selline hiiglaslik ning tollel samal tänavanurgal üle tee). Jälle väga meeldiv kogemus ning meeletult vaatamist (ja ka ringi liikumist). Üsna sealt samast leidsime ühe väiksemat sorti raamatupoe, milles oli terve sein hinnaga 3.50£, nende hulgas ka hunnik SF Masterworks sarja raamatuid. Kõlas jumala uskumatult ja saate vist isegi aru, et päris tühjade kätega ma sealt välja ei tulnud.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9XBRX0MDccRvioVvL4Jx7zobRAd5UF_kbgVbTkOwkxJ5ofocq3EVbMpaxggAKCgFc8i-YHPyr4KpF9wDpFczbQ7cSz_ceNbfPXC7dPov3vA4upoBjG2SBAdlMSMVWEj1EcDJFzUZGbtw/s1600/20170420_195447.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9XBRX0MDccRvioVvL4Jx7zobRAd5UF_kbgVbTkOwkxJ5ofocq3EVbMpaxggAKCgFc8i-YHPyr4KpF9wDpFczbQ7cSz_ceNbfPXC7dPov3vA4upoBjG2SBAdlMSMVWEj1EcDJFzUZGbtw/s320/20170420_195447.jpg" width="180" /></a>Natuke hiljem jõudsime teise ringiga His Master's Voice'i ning sel korral nägin ma seal raamaturiiulit (peamiselt romaanid, millele on tehtud film), millel olid tõepoolest sellise hinnaga raamatud nagu Marslase pildilt näha võib. Marslane sai ka kodustatud. Ma poleks suutnud sellest külma kõhuga mööda jalutada. Te oleksite?<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkTHMhgMV1ty6QBD4QOnxCCNbXjILxhmgqXtQUPqz4Nf5WI-P8V1tMUgX06UzFAIiv0jp3ZaJchtvnVvnq9ZqAhY2EB0mMBz6SIk-pMAba2qA8OLfg-ALivJmjzT1Pa0NgCa5OmMC7zY0/s1600/20170420_171714.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkTHMhgMV1ty6QBD4QOnxCCNbXjILxhmgqXtQUPqz4Nf5WI-P8V1tMUgX06UzFAIiv0jp3ZaJchtvnVvnq9ZqAhY2EB0mMBz6SIk-pMAba2qA8OLfg-ALivJmjzT1Pa0NgCa5OmMC7zY0/s320/20170420_171714.jpg" width="180" /></a>Mingitel veidratel põhjustel jõudsime hiljem kuidagi jälle Oxfordi tänava peale välja ning kui me juba seal olime, jalutasime Baker str. pidi üles. Ei, me käinud Sherlock Holmesi muuseumis (ma pole vist piisavalt fänn, et selle eest 15+10£ välja käia. Küll aga püüdsin pildi peale tolle tüübi, kelle päevatöö seisnebki selles, et ta Baker str. 221B ees seisab ja turistidel endaga fotosid teha laseb.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEeWLXPnL1O2wQkoByKRyUC8ALeSwp7E1ycA2Qu92S2CBtciF4W64HpRdn4sMY5Ai-4LYE8x_R6wxDpbYV-huwFQbZh5xYlSxXyi1nYFufqPN6hYDAoNzMAZsXokeIwna9ZBM7PP5nXxM/s1600/20170420_131721.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEeWLXPnL1O2wQkoByKRyUC8ALeSwp7E1ycA2Qu92S2CBtciF4W64HpRdn4sMY5Ai-4LYE8x_R6wxDpbYV-huwFQbZh5xYlSxXyi1nYFufqPN6hYDAoNzMAZsXokeIwna9ZBM7PP5nXxM/s320/20170420_131721.jpg" width="320" /></a></div>
Ah jaa, sellest ma polegi veel rääkinud, et terve südalinn on täis rattalaenutusi. Selliseid lihtsaid ja kaardimakse võimalusega ning linna peal on näha, et neid rattaid ka üsna hoolega kasutatakse. Üldse on siin päris palju rattureid näha ning seda nii eraldi rattateedel, kuid ka autode vahel liiklemas. Kuidas nad seda julgevad? Kaskadööre leidub igal pool. Liikluse juures on muidugi pisut veider ka see, et mitte keegi (peale meie) ei pea miskiks jalakäijatefoori punast tuld. Autot ei tule, mine. Selgus, et ikkagi keegi tuleb, pöörab? No eks see autojuht siis tuututab pahameele väljenduseks, aga inimesed lähevad ikka üle. Ja siinsamas hotelli lähedal on üks jalakäijate ülekäik, mille keskmise polti juures olid eile närtsinud lilled ning ärapõlenud küünlad. Juhtub siin ka.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXxbAgosPZIv5KnGdeqVnlJ1tuDf92zdgitIYRp7XLvTob28DRmYrqPi6mUGZP7wAu36VCadgwhbnZ6dznCKVjlSoVrztxmyBR3-QXcCPEgmrVk6pFBF5bspGYyj4-FhTKpqhQ9QeageM/s1600/20170420_163213.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXxbAgosPZIv5KnGdeqVnlJ1tuDf92zdgitIYRp7XLvTob28DRmYrqPi6mUGZP7wAu36VCadgwhbnZ6dznCKVjlSoVrztxmyBR3-QXcCPEgmrVk6pFBF5bspGYyj4-FhTKpqhQ9QeageM/s320/20170420_163213.jpg" width="320" /></a>Baker Str. üllatas veel ühe meeldiva poega - bridž, male ja lauamängud.<br />
<br />
Sherlocki juurest edasi minnes astusime sisse Regent Parki. Kui Hyde Park on selline müttamise ja möllamise koht - liivarannaga järv ja meeletud muruplatsid, siis Regent Park on pigem botaanikaaia väike sugulane. Istusime õhtupäikese käes pingil jalasime ajal mööda voolata. Võimalik, et me kasutasime täna üldse rohkem neid võimalusi maha istumiseks, mingi väsimus oli ikka jalgades sees, kuid päeva kokkuvõtteks sai taas arutu hulk kilomeetreid maha trambitud. Aga see oli nii mõnus! Istuda loendamatute tulbipeenarde kõrval ja nautida päikest.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcHkGV5VCF_btkjtNYcYLrCvpSXPPOthC_BEhVJLTpbS91quJ2-txVR05gaxUfCHJ5Uu_UNmckGyxxMRrmLU1fXsdM54vdHQ3MXm5p2mQla43CPwybEvEdClgNohrZt_nKJpyL94Os5E0/s1600/P_20170420_174813.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcHkGV5VCF_btkjtNYcYLrCvpSXPPOthC_BEhVJLTpbS91quJ2-txVR05gaxUfCHJ5Uu_UNmckGyxxMRrmLU1fXsdM54vdHQ3MXm5p2mQla43CPwybEvEdClgNohrZt_nKJpyL94Os5E0/s320/P_20170420_174813.jpg" width="180" /></a>Ühel hetkel, kui me rahulikult pargipingil istusime, jalutas otse meie kõrvale orav. Marie jahtis ta ka telefoni sisse, alul eemalt ja arglikult, kuid hiljem juba päris lähesalt. Orav ise oli nii pagana julge, et käis ka inimeste peopesa pealt krõpsukilde haaramas (pildil olev käsi kuulub ühele umbes 9-aastasele Hispaaniast tulnud turistile (arvamus kujundatud kuuldud keele põhjal).<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmMnS2_NL9j259IgjxeGsAdqaCa6w_MeZBiSlAnKoGZOxzAcmS45dxROpPMMSP1YDI9QSOB_Z2k7hk9jZOiY_Xzr7LxjVuIlJaOhu9r1zWlXydtQ62NJTuusa3mgNKbqQ2kd7IDk5mU7Q/s1600/P_20170420_174822+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmMnS2_NL9j259IgjxeGsAdqaCa6w_MeZBiSlAnKoGZOxzAcmS45dxROpPMMSP1YDI9QSOB_Z2k7hk9jZOiY_Xzr7LxjVuIlJaOhu9r1zWlXydtQ62NJTuusa3mgNKbqQ2kd7IDk5mU7Q/s320/P_20170420_174822+%25281%2529.jpg" width="180" /></a>Kaheksast olime juba hotellis ning sisetunne ütleb, et nüüd on paras aeg magama minna. Homme hommikul siis Buckingham Palace'i juurde (meie ja veel miljon turisti) ning eks siis ole näha, mis päeval veel pakkuda on.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7ZTWBAoMsP1eYK4ajASDzIksFNz7TDLbEC1pAkT6iegbsO-9B17LqemtZms1y4iYrgBH8JBDF6e3PgfUSp59zVwR-OHHCZVf6caEFDdlPU-8__BbYUe5k83UK7rGK6TcojP-o9t2SRNc/s1600/20170420_173256.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7ZTWBAoMsP1eYK4ajASDzIksFNz7TDLbEC1pAkT6iegbsO-9B17LqemtZms1y4iYrgBH8JBDF6e3PgfUSp59zVwR-OHHCZVf6caEFDdlPU-8__BbYUe5k83UK7rGK6TcojP-o9t2SRNc/s320/20170420_173256.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdd2Ap8przfND7m4A22ZUYaa915url2krfkJ-jM4b-Howu7iByKWUYGdWFLLIq-XIg6PMvLGNZRy8H1OzUtqsbvQMjfR1p2yWIPEBYN7CFmhJOLdYias_bGQCQYXiw6j-74YYuJ2INJSc/s1600/20170420_175637.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdd2Ap8przfND7m4A22ZUYaa915url2krfkJ-jM4b-Howu7iByKWUYGdWFLLIq-XIg6PMvLGNZRy8H1OzUtqsbvQMjfR1p2yWIPEBYN7CFmhJOLdYias_bGQCQYXiw6j-74YYuJ2INJSc/s320/20170420_175637.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTQS3giMW8AMEpqoEJy3anKLf6TTKg3hWEQU244DwanrmMRBubvLbJHF1fNHaKzuwRhiS396MJviht7M-SxSCytBBuLl_BcPDZHXRcPUu4Cq1Obw1ztkqnsnHaJ4Xjv8cumjdFCuXJNhY/s1600/20170420_175800.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTQS3giMW8AMEpqoEJy3anKLf6TTKg3hWEQU244DwanrmMRBubvLbJHF1fNHaKzuwRhiS396MJviht7M-SxSCytBBuLl_BcPDZHXRcPUu4Cq1Obw1ztkqnsnHaJ4Xjv8cumjdFCuXJNhY/s320/20170420_175800.jpg" width="180" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjU8Eei8Ck8YvdhVHPExxENQjXenAwr-5cPsdvYv6kizHFKBrug3Iv5pbVRMmIW1e6adH04buavXx6UuF9u-DGhagm6kpuuE1A3gv2097d8vTYibu0sv0BT6FDRfw493IajpCRhFIZ0dVw/s1600/20170420_175843.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjU8Eei8Ck8YvdhVHPExxENQjXenAwr-5cPsdvYv6kizHFKBrug3Iv5pbVRMmIW1e6adH04buavXx6UuF9u-DGhagm6kpuuE1A3gv2097d8vTYibu0sv0BT6FDRfw493IajpCRhFIZ0dVw/s320/20170420_175843.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
Paistab, et siinkandis hinnatakse sellisei teravatipulisi liilialikke tulpe - neid oli igas värvivariatsioonis.<br />
<br />
<br />
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-47359104883809758862017-04-20T00:28:00.002+02:002017-04-20T00:34:24.591+02:00Plastiliin<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGevbjC0SqtNB7oqXb-rwhpTggkLDrabBpQ-4OwcNSjs7lLl7uJE-7JOww27Uriy2XVNGmNw6PBezFmy7jzniMxAmet71SLSbkSVqlAehJht36rrvzzRw4h9yappT1PTc1cVewUsOZATw/s1600/20170419_093146.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGevbjC0SqtNB7oqXb-rwhpTggkLDrabBpQ-4OwcNSjs7lLl7uJE-7JOww27Uriy2XVNGmNw6PBezFmy7jzniMxAmet71SLSbkSVqlAehJht36rrvzzRw4h9yappT1PTc1cVewUsOZATw/s320/20170419_093146.jpg" width="180" /></a><br />
Päris hommikul vara avastasin oma pidžaama pealt sinise pleki. Esialgu ei osanud midagi arvata. Käisime söömas ära, lõpetasin toas oma blogipostituse ning kui me linna poole läksime, oli ka pluusi peal ebamäärane sinine kahjustus. Möhh?<br />
<br />
Eileõhtust fish&chipsi ma juba näitasin. Kui ma täna hommikul olin hotellis hommikusöögi ka ära söönud, karjus minu organism millegi värske järele. Ei, ärge saage valesti aru, hommikusöök oli rikkalik - munapuder ja sink ning vorstikesed (mis on siin täiesti söödamatu saepuru). Röstsaia peale oli võimalik juustu võtta ning toanurgas oli ka mingite hommikuhelveste masin, aga tegelt oleks ma selle munapudru ja singi kõrvale hoopis ühte tomatit või poolt kurki tahtnud. Tõsi, mingit puuviljasalatit oli võimalik võtta (koosnes, hommikusöögile kohaselt, peamiselt banaanist).<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Aga kui me üheksa ajal hotellist välja saime, ununes puuviljavajadus kiirelt. Ilm oli imeline! Päike paistis, õues oli üle kümne kraadi sooja - jalutasime hõlmade lehvides British Museumi poole ning esimese kilomeetri peal oli ainult üks peatus - selleks, et nuusutada sirelite lõhna. Sirelid! Mida hetk edasi, seda vähem ootan ma tagasilendu. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT5drcby5Nv9c0KXphqjhE2aRy6TEqxwYj3sInmvceOCpUX0Do1BYJCXEFAriKi-Md_XC2wCAr0Dd7mbUyfDPy-XzbgD4h7z7YpMtnS2pwYhV47WJAtcu7qvJeQV9s6IbEjf5KyVKJPMY/s1600/P_20170419_101359.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgT5drcby5Nv9c0KXphqjhE2aRy6TEqxwYj3sInmvceOCpUX0Do1BYJCXEFAriKi-Md_XC2wCAr0Dd7mbUyfDPy-XzbgD4h7z7YpMtnS2pwYhV47WJAtcu7qvJeQV9s6IbEjf5KyVKJPMY/s320/P_20170419_101359.jpg" width="320" /></a>Oxford str. peale välja jõudes jõudis linn meieni. Sealt edasi olid ainult poed vasakul ja poed paremal, igaüks neist just nagu Potteri raamatust välja karanud . näiliselt kitsuke pood, aga see, mis fassaadi taha jäi, oli hiiglaslik, mitmekorruseline ning mõnusalt mitmekesine. Riide- ja kingapoodidesse me sisse astuda ei viitsinud, aga kui teisel pool tänavat paistis silt "His Master's Voice", otsisime küll lähima ülekäiguraja ja tormasime sisse. Metali riiuli ees hakkas ila kontrollimatult tilkuma ning klassikariiulis oli ale, Pilt on siis hoopis keldrikorruselt.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6oG0xt_Wb29YFaM-wSrmQu_tUAZNoRGHv24y-3QUXSrYB4DEDoM4zE1NAIGj-PcO_kt7FnciHxlJvs3dCEbFovv5Zki7dBRZnl3BSIpKNu0liwGSlHucQvWEn6llG8TXQJ3HLxY4RywI/s1600/20170419_112211.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6oG0xt_Wb29YFaM-wSrmQu_tUAZNoRGHv24y-3QUXSrYB4DEDoM4zE1NAIGj-PcO_kt7FnciHxlJvs3dCEbFovv5Zki7dBRZnl3BSIpKNu0liwGSlHucQvWEn6llG8TXQJ3HLxY4RywI/s320/20170419_112211.jpg" width="180" /></a>Aga jah, muuseumi poole, mille me tegelikut hämmastavalt kergesti üles leidsime. Muide, mis pagana värk brittidel mingite tobedate sik-sakkidega on. No ei saa lasta inimestel rahulikult sirges järjekorras seista ega sirget koridori mööd minna, vaid esmalt tuleb läbida suurem karussell (kaks sammu vasakule, kaks edasi, kaks paremale,...) ja siis veel järjekorraga ka samamoodi loogelda. Tundub nii väljaelamata lapsepõlveunistusena ning kui me täna turvakontrolli poole tuterdasime, siis kommenteerisin lapsele, et ju on keskmine britt lapsepõlves liiga vähe lõbustusparki jõudnud.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkbDgugoTcJXIpZR-9HKxcYuZSUsToPphiomcvKpC9EOIEcWIapzaeelFWK0UJJ4Uf5nz6eOUDezPoafBRp6eU25l3KF5Dc_yeN7sYcH8_BTINRwjxDqBbiaw3KtCFfExI0CC3rIxvQko/s1600/20170419_113740.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkbDgugoTcJXIpZR-9HKxcYuZSUsToPphiomcvKpC9EOIEcWIapzaeelFWK0UJJ4Uf5nz6eOUDezPoafBRp6eU25l3KF5Dc_yeN7sYcH8_BTINRwjxDqBbiaw3KtCFfExI0CC3rIxvQko/s320/20170419_113740.jpg" width="320" /></a>Aga sisse me saime (kõik kotid kontrolliti terariistade sutes üle). Maja oli hiiglaslik nii väljast kui seest ning ma ei hakka sellel väga palju peatuma. Antiigisaalis näitas laps mulle kaadrit, mille kohta ta nõudis lugu (kõik puuduolevad jäsemelõigud peavad ka loos varjatud olema). Olgu seegi siin fotona väljas, kuigi loo kirjutamiseni ma enne Tartusse tagasi jõudmist ei jõua. Njahh, üldse tekitasid Egiptuse ja Vana-Kreeka väljapanekud pisut hapu tunde - kogu see ilu on lihtsalt minema tassitud, selline "teaduse nimel" hauarüüstamine ja kultuuritapmine, et rumalad turistid saaksid seda vaatamas käia (nii rumalad, et nende kotid tuleb noakartuses üle kontrollida enne, kui sa nad edasi lubad) ja siis ignorantselt... näiteks McDonaldsisse minna (ilmselgelt odavaim söömisvõimalus Londoni kesklinnas).</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1X9SvZEShOM2_JgFI2dwTcES-0efANGYJappsXGzqGl5a5oX-XgdoU9J4xDx3E9lBd1-00b9Ajlx7ngUedkfb33mgQ2lsPP68lOImpMFvA9OWy_hCNdv0b71ZMD2iTMjMiMTUoC1RSUU/s1600/20170419_112420.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1X9SvZEShOM2_JgFI2dwTcES-0efANGYJappsXGzqGl5a5oX-XgdoU9J4xDx3E9lBd1-00b9Ajlx7ngUedkfb33mgQ2lsPP68lOImpMFvA9OWy_hCNdv0b71ZMD2iTMjMiMTUoC1RSUU/s320/20170419_112420.jpg" width="320" /></a></div>
Edasi hakkas aga nalja saama, sest nüüd oli aeg otsida üles mõni viisakam raamatupood. Eile õhtul ma ju nii püüdlikult joonistasin neid südamekestena tolle hotellifuajeest leitud ebatäpse turismikaardikese peale (täna ostsime tegelt ka viisaka Londoni kesklinnakaardi, aga südamete ümberkantimine polnud välitingimustes võimalik). Mõni oli pisike, mõnda ei leidnud üles, aga mingil hetkel me ikkagi ühe suure Foylesi üles leidsime.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPkc5qN-8sgwbjplBSKAMZYdc5kKy3Sx7ezQ4gI2gQeLt80uo1PVbS4ilg-GmeOGmUjmXpi9_hHJVdYq9BmgfSWBv_j0ZAshM44KQyy03yQ53vnFBEMQjiJo6zO8DkuVHWH1QGlWI0Rdk/s1600/20170419_150620.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPkc5qN-8sgwbjplBSKAMZYdc5kKy3Sx7ezQ4gI2gQeLt80uo1PVbS4ilg-GmeOGmUjmXpi9_hHJVdYq9BmgfSWBv_j0ZAshM44KQyy03yQ53vnFBEMQjiJo6zO8DkuVHWH1QGlWI0Rdk/s320/20170419_150620.jpg" width="320" /></a>Sellise Foylesi, mille majakaart näitas kaheksat korrust (tegelikult nelja, sest trepp läks maja ksekelt ning nummerdati poolkorruseid. See oli hiiglaslik ning selle valik oli võimas! Ma seisin ulmeriiuli ees arutu aja ning siis istusin seal ees tolle puki peal, millele inimesed jalgupidi otsa ronivad, kui ülemiselt riiulilt raamatut võtta tahavad ning viimaks istuseme me lapsega mõlema YA riiuli ees maas, jalad ripakil. Muide, kõik, mis pildile jäi, on YA ning tedelikult päris esimesed riiulid ei mahtunud pildile ära.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6ZbfsVuCzW9HlFXcro6l0ecleQgbUgKyI6p3IAr5DtavKs1kwOLYue-X3pH788yfPhWV-UWJRaYzRCMNGmZDlfHHaiLHSvrwKIc3Wv7PUdn_fIRCFMHTzE6NhJ5R0g7TUN4KxmXQ6f08/s1600/20170419_174901.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6ZbfsVuCzW9HlFXcro6l0ecleQgbUgKyI6p3IAr5DtavKs1kwOLYue-X3pH788yfPhWV-UWJRaYzRCMNGmZDlfHHaiLHSvrwKIc3Wv7PUdn_fIRCFMHTzE6NhJ5R0g7TUN4KxmXQ6f08/s320/20170419_174901.jpg" width="180" /></a>Kui me viimaks Trafalgar Square'i peale jõudsime, olime me mõlemad juba üsna läbi, seega jäi mul ainult üks küsimus lapsele:<br />
"Mitu kilomeetrit su jalgades veel on?"<br />
Ta arvas, et jagub ning nii me jõeserva jalutama jõudsimegi. Parlamendihoone hoovgi sai aiavarbade vahelt ära pildistatud ning korraks astusime ka Westminster Abbey hoovile. Sisse ei hakanud minema (esiteks oli seal mega rahvas ja teiseks küsinuks nad meilt 10+5£ selle lõbu ees) ning võtime sealt hoopis suuna läbi Hyde Parki taas hotelli poole.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhY03kGUdZ8SsReMoPnjbj8-f3UrNKz5L_BBcng9AekKmTCpi-uhfy6DnyRW3NEBqvvqCsmCebWqXoM_XMrkYTjtieqijSoRT37k1Q5tIm14Ac9-QIG35P29BqdzfBy2ey95vbvGMcTq14/s1600/20170419_191342.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhY03kGUdZ8SsReMoPnjbj8-f3UrNKz5L_BBcng9AekKmTCpi-uhfy6DnyRW3NEBqvvqCsmCebWqXoM_XMrkYTjtieqijSoRT37k1Q5tIm14Ac9-QIG35P29BqdzfBy2ey95vbvGMcTq14/s320/20170419_191342.jpg" width="320" /></a>Ainult selleks, et hotelli wifi abil mõni viisakam toidupood leida ning sealt mõni puuvili kaasa lohistada. Wifit kohtasime me tegelt varem ka - muuseumis oli päris hea wifi ning Foylesis ja Starbucksis kannatas ka viisakalt kasutada. Nääh, neis oli isegi parem wifi kui mul siin hotellitoas on. Teoreetiliselt on ka osa neist punastest telefoniputkadest "wifi is here" siltidega, aga praktikas... No me ühe juures proovisime, aga ei suutnud ühendust üles laadida. Võimalik, et oli lihtsalt vigane putka, võimalik, et need ongi nii väikese mahuga, et ega ikka saa küll normaalselt kasutada.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOfo7ox3fnbtyEOeroBh9rd_nWaxCVVIzqa0kDy_bP38FtgEi1sYwkGvCxponzAbqU8BxfV9Shk5S_ZBOvBtRjVh-vsUz_2v0cpKZWuVWFGv7cyj5IOumQA2CWPF5m1rywlCLqNmgkYQw/s1600/20170419_175739.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOfo7ox3fnbtyEOeroBh9rd_nWaxCVVIzqa0kDy_bP38FtgEi1sYwkGvCxponzAbqU8BxfV9Shk5S_ZBOvBtRjVh-vsUz_2v0cpKZWuVWFGv7cyj5IOumQA2CWPF5m1rywlCLqNmgkYQw/s320/20170419_175739.jpg" width="180" /></a><br />
Ah jaa! Peaaegu oleksin unustanud. Kui Siin on kõik punane. Neid telefoniputkasid pildistavad kõik ning gahekordseid busse samuti (ma oleksin seda isegi täna kogemata teinud - lihtsalt täpselt sel hetkel, kui maja pildistasin, sõitis kaadrisse suur punane buss, hetkeks jõudsin juba mõtiskleda, et ka saingi nüüd pildile tolle punase läraka või jäi ikka too meeletult pikk ridaelamu, mille elanikud ei saa endale kunagi purjuspäi kojutulekut lubada, sest muidu on peaaegu võimatu õigele uksele pihta saada. Aga ega me tööd puhkuse ajaks maha jäta ning siin ta ongi: armas punane kirjakast, mis mahutab päris palju kirju ning mida tühjendatakse ikka rohkem kui korra päevas.<br />
<br />
Kuskil veidi enne hotelli jõudmist hakkas kuklas kumisema vastus sinistele plekkidele ning kui me jõudsime, kontrollisin üles. Nüüd ma siis tean, milliseid plekke jätab sinine plastiliin, kui see arvuti põhja all ilusasti üles ka soojendada... Kurat! Tegelikult ei pea igast päevast lugu sündima. Aitab sirelilõhnast ka.<br />
<br />
Aga siia lõppu siis kaks lõbusat pildikest, mille me poeteelt leidsime - mõlemad sildid olid madala aiaga piiratud muruplatside servas - üks ühel ja teine teisel pool kitsast jalakäijate rajakest, mis paari elumaja vahelt läbi lookles. Vähemasti saime me mulle õhtuks viinamarju ning homseks paar õuna ka kotti panemiseks. Homme aga veidi teises suunas, Science Museumi poole.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJxVv5kNDdsYLvYca7-ttHD_bbq1cZdqrIBGjviaHteJJG2xKkNWYmw4_KQX_W813KbaDccoDBvKVndA4WVuw8cA8u2Co2TnDZ9EvXoAAWzGNNmxb-hKmbqoCLeGI3bR1-N6g_6jkcNPc/s1600/P_20170419_211659.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJxVv5kNDdsYLvYca7-ttHD_bbq1cZdqrIBGjviaHteJJG2xKkNWYmw4_KQX_W813KbaDccoDBvKVndA4WVuw8cA8u2Co2TnDZ9EvXoAAWzGNNmxb-hKmbqoCLeGI3bR1-N6g_6jkcNPc/s320/P_20170419_211659.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1eZkQJ-SqulYqVvmqDQuZvfyC20oWgeBBAst2j0crWBgnPiwhj05CIb8h9-t5lB2qIxCDQNaZEcwG709yXfrGevLvmuCENcHgsxQ6kpWYkJ_bBpglC4ZeiX9h8dSjP4DEIISD0mFy9UM/s1600/P_20170419_211723.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1eZkQJ-SqulYqVvmqDQuZvfyC20oWgeBBAst2j0crWBgnPiwhj05CIb8h9-t5lB2qIxCDQNaZEcwG709yXfrGevLvmuCENcHgsxQ6kpWYkJ_bBpglC4ZeiX9h8dSjP4DEIISD0mFy9UM/s320/P_20170419_211723.jpg" width="180" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br /></div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-21929165322296301182017-04-19T10:09:00.003+02:002017-04-19T10:10:52.139+02:00Lennuk!Puhkuse ajal ei ärgata kell 6.30! No hea küll, ärgatakse. Esialgu oli veel kõik hästi - teed Tartu bussijaama ma ju tean ning lahkumisega ka keegi väga kohmitsema ei jäänud. Väikeseks kõrva vastupidavuskontrolliks osutus küll Anne tänav, mis on totaalselt üles kaevatud ning seega kohvri veeretamiseks üsna ebasobivas konditsioonis, kuid ei midagi erilist. Ilm oli külm, aga õnneks tuli buss ette täpselt siis, kui me peatusesse jõudsime. Eks ma ole ka bussiga Tallinnasse mõned korrad sõitnud - pool teed magasin maha, pool tuhlasin internetis; laps vaatas samal aja Marslast.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Sealt edasi algas Marie ala. Kuni tänase päevani oli minul null lennukogemust, aga laps oli korra Berliini sattunud. Vähe sellest, et ma sain tema peale loota check-ini tegemise juures või turvakontrollist läbi minnes, sai ta oma teadmisi jagada hoopis veidrates valdkondades. Nimelt reisis ta eelmisel korral koos vanaisaga, seega leidis ta üles kohviautomaadid (muide, piparmündikakao on sõltuvusttekitav!) ja suitsunurgad. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kui check-in viimaks avati ja me pardakaartide jahile jõudsime, algas kirjaniku reis.</div>
<div>
"Kas varuväljapääsu juures olev koht on okei teile?" </div>
<div>
Muigasin. Esiteks polnud mul tol hetkel veel aimugi, kuidas ma lendamisse suhtun (noh, et bussis hakkab paha, aga karussellil mitte ning ajaloomuuseumi tornidesse ronin vabatahtlikult ja hea meelega, aga lapse toa akent pole keegi kümme aastat väljast poolt pesnud, sest ma kardan). Teiseks... Aa, olgu enne mainutud, et kehitasin muige saatel õlgu ning onu kuskil oma edasises jutus mainis ära ka, et kui kõik on valesti läinud ja lennuk alla sadanud, siis vajadusel jääb just sellel kohal olijale kohustus uks avada. Nüüd siis see "teiseks": mitte kellelgi meist pole õrnemat aimu, mismoodi me sellises situatsioonis käituksime või milleks võimelised oleksime. Ausalt öeldes ega ma tahakski väga teada. Pärast mõningast pusimist, et kumb meist on nüüd kumb (meil on dokumendifotod kuidagi nii sarnased sattunud, et kui täpsemalt ei vaata, võin isegi vabalt lapse dokumendi näppu haarata) ning milline nimi on kummal ning millise nime külge kumbki kohver läheb, saime korda... peaaegu...</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Laps lohistas mind edasi - näitas ette söögikoha ja nõudis nännipoest šokolaadi. Sai ka. Olgu, ei nõudnud, vaid lihtsalt "näitas" viisaka lapsena, et ma ka teaksin, mida sealt saada võib. Edasi tuli juba lennujaama rutiin: "Tallinn-London väljalend hilineb veerand tundi"... pool tundi... "Kuna reis on triiki välja müüdud, avatakse võimalus oma käsipagas ka pagasi hulka ära anda"... Vaatasime nagu totakad ja püüdsime aru sada, mis toimub, miks toimub ja millal me siit talvest lõpuks ometi sooja kevadesse pääseme. Pääsesime! Ainult, et enne saime veel mõned auringid Londoni eel teha. Ja seda et tegelikult oli laps varuväljapääsu juures ning mina olin umbes poole lennukipikkusejagu tagapool.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Edasi oli jälle lihtne: järgi kollaseid juhiseid! Jumal tänatud, aga see osa oligi lihtne! Dokumendikontroll võttis korrks mõlemad dokumendid kätte, küsis, kas me oleme sugulased ning seejärel keerutas veel tiiru neid dokumente ja vaatas meid uuesti. Kohvruid, mille külge me päev varem olime väikesi erksiniseid paelu heegeldanud, tulid ka kiirelt (standardmõõdus must kohver ei tundunud kuigi targa mõttena). Metroo näitab... sinnapoole! </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQUF2sG__OFs7o7vr8ItDcIwG_-aCsGBxN2MhGs5Z_MSViBNUF2wGxUqH2GCROo3BnOUW0cJVUKtQ7a4JMfO70ghL-_cx9XLB774uoJupXOBid1NDsujNh-eh_7yxZh_DpnvDyxUojFmY/s1600/P_20170418_192402.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQUF2sG__OFs7o7vr8ItDcIwG_-aCsGBxN2MhGs5Z_MSViBNUF2wGxUqH2GCROo3BnOUW0cJVUKtQ7a4JMfO70ghL-_cx9XLB774uoJupXOBid1NDsujNh-eh_7yxZh_DpnvDyxUojFmY/s320/P_20170418_192402.jpg" width="320" /></a>Emm... ja edasi? Excuse me! Esimese käest küsisime me ise. May I help you? teine tuli ise meie juurde, kui me alles tutvusime transpordivõimalustega. Selles kohas ma tundsin, et minu jaoks oli see pisut liiga kiiresti vahele tulemine. Ma oleks osanud ise ka küsima minna, kui ma oma mõtte ja tegevusega sinnamaale oleksin jõudnud. Aga metroosse me saime ning linna poole sõitma hakkasime, kuid hinges kripeldas, et minul endal oli meeles hoopis teise nimetusega peatud kui see, mida mulle lennujaamas öeldi. Aga need paar lehte, mis ma google'is välja olin printinud, olid kohvris. Õnneks polnud rongis kuigi palju inimesi, seega:</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Keerasin kohvri hellalt külili, kruttisin luku lahti, võtsin välja lehe, mille ma olngi lennujaam-hotell raja jaoks printinud. Ülejäänud käes olevad, tollel hetkel ebaolulised asjad panin kohvrisse, lukustasin selle ja tõstsin taa teistpidi seisma. Juhend oli võetud Heathrow expressile, mis läks paddington stationisse (hotellist 600m kaugusel), seega polnud sellega midagi teha. Nii, mul oli ju ka hotelli asukohaga suurem google! Keerasin koti risti, kruvisin luku lahti, kobasin välja, lukustasin koti ja tõstsin selle üles. Sellel lehel polnud jaamu peal. Metroojuhend oli nüüd ka korralikult kohvris. Keerasin kohvri külili, nikerdasin luku kallal, kaevusin taas sisse.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
"I have internet in my phone!" teatas meie kõrval istunud noormees abivalmilt. Ilmselgelt oli tal juba valus vaadata, kuidas ma "tädi läks bussi" stiilis liigutusi tegin. Google pakkus ümberistumist esimese hooga, kuid mulle hakkas juba vaikselt tunduma, et sellisel juhul leiaksin ma end lõpuks väljaspool Londonit olevana, seega otsisime edasi ning väljusime metroost teisel pool Hyde Parki. Astusime metroost välja ja.. ja vastu vaatas London oma parimas filmilikus kujus. Ja nüüd kiidame kõik londonlasi, kes on harjunud lollide turistidega - igas bussipeatuses on piirkonna kaart. Igas pargiväravas on kaart. Iga tänava nurgal on tänavanimi uurelt ja selgelt loetav. kaks miili läbi maalilise pargi jalutamist ning hotellis me olimegi.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-_Q5cnczW1j-Q7V0wTGCl0nCC9S_CptQb5iQz99j71r2F49lB-nvyww4yrVBAwtHsSnlP6P4nhvnINhU1YmYuKkziefM_0MTmezokiN6SX3Kt6GjtEslnXsAhbMVkRRu2mJ2sZIpJP3w/s1600/P_20170418_194201.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-_Q5cnczW1j-Q7V0wTGCl0nCC9S_CptQb5iQz99j71r2F49lB-nvyww4yrVBAwtHsSnlP6P4nhvnINhU1YmYuKkziefM_0MTmezokiN6SX3Kt6GjtEslnXsAhbMVkRRu2mJ2sZIpJP3w/s320/P_20170418_194201.jpg" width="180" /></a></div>
<div>
Viskasime asjad tuppa ning läksime õhtusööki otsima. Umbes sada meetrit hotellist oli hinduperekonna peetav koht, mis lubas inglise hommikusööki läbi terve päeva. Nägi väike ja armas välja, aga jalutasime edasi. Järgneva kilomeetri peal kohtasime kõikvõimalikke meile teadaolevaid kiirtoidukette, vähemalt seitset itaalia restorani, viite hiinakat, kahte kreeka kööki, nelja ameerikalikku steak house'i, kuut britipärast fish & chips lubadusega kohta ning lõpuks jalutasime tagasi tollesse esimesse ning võtsime kohe hotelli kõrval ühe väga toreda hinduperekonna käest vastu oma fish&chipsi.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_e4AM8phRyOPzIKIwfAFtWn_gzfXr0ktiBW7O3bIfJslb77dDRpaGTxduzhoagcFkQ6In08uY30-DkmEQDrgxC9qb93xNQ-8aFJlWyPJfBV9nmq8RV9784Uik6Z_UakrgovNhoNX4odM/s1600/P_20170418_193033.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_e4AM8phRyOPzIKIwfAFtWn_gzfXr0ktiBW7O3bIfJslb77dDRpaGTxduzhoagcFkQ6In08uY30-DkmEQDrgxC9qb93xNQ-8aFJlWyPJfBV9nmq8RV9784Uik6Z_UakrgovNhoNX4odM/s320/P_20170418_193033.jpg" width="180" /></a>Aga on hommik ning nüüd on aeg British Museumi poole astuma hakata (vaatamisväärtuste kaardile joonistasin eile südameid, raamatupoe asukohtadega).<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-27879153679895708332016-03-31T22:33:00.001+02:002016-03-31T22:33:12.659+02:00Kingadest ja kirjandusestKuigi öeldakse, et stereotüübid, väljendid ja kõnekäänud on võetud elust enesest, on vahel hoopis sedapidi, et elu võtab malli just eelnimetatutest. Ehk siis sel korral tuleb mul noogutada paljasjalgsete kirjatsurade kuvandi peale.<br />
<br />
Kui nüüd alustada ilusasti algusest, siis seisin ma mullu juuni alguses positsioonis, kus oli vaja tulla pealinna, et kätte saada need lilled, mida Kirjanike Liit romaanivõistluse parematele jagas. Kleidi laenasin õelt ning kuskil kapisügavustest leidsin ka kingad, millega minna. Ausõna, ma polnud juba aastait kingi kandnud ning kuigi ma neid enne reisi kreemitasin, olid need vanad kunstnahast kingad pealinna jõudmise hetkeks juba juba üsna räämas - nahk pragunenud, värv kooruv (kontsad loksusid neil juba enne, kuid mugavate kingadena olid need ikka veel alles).<br />
<br />
Ma lubasin iseendale, et kohe kui Tartusse tagasi jõuan, leiavad kingad tee prügikonteinerisse ning esimesel võimalusel ostan endale uued viisakad kontsaga kingad. Esimese osa sellest lubadusest ma ka täitsin, kuid seda va "esimest võimalust" polnud siiani ilmselgelt veel kätte jõudnud.<br />
<br />
Nüüd oli siis taas vaja pealinna sõita ning romaanivõistluse tulemusi kuulata (sel korral siis <a href="http://www.elk.ee/?p=20797" target="_blank">Tänapäeva noorsooromaan</a>), kuid kingi... Neid mul enam ei olnud ja uusi ka veel mitte. Tuhlasin kapis, leidsin ühed kotad (madalama ja laiema kontsaga kui soovinud oleks) ning tõmbasin jalga. Tõsi, ega needki uuemad ole kui paar, mille mullu suvel konteinerisse viskasin.<br />
<br />
Igal juhul lükasin hommikul kotad jalga ja hakkasin bussi peale minema. Ilus elevus sees, ilm paistis ilusam kui teistele, kuni... Kuni vedi vähem kui kilomeeter kodust astusin ma veidralt madalale. Tegin igaks juhuks veel ühe sammukombinatsiooni enne, kui aru sain, pöörasin siis ümber ja korjasin oma kaotatud kontsa maast üles. Vaatasin hetke juhmi näoga kontsa ja mõtlesin, mida paganat ma nüüd tegema peaksin. Iseenesest oli ju veel aega ning mõistlik inimene oleks otsa ringi pööranud, koju tagasi jalutanud ja siis kas või tennised jalga lükanud ning ikka veel taksoga bussi peale jõudnud.<br />
<br />
Mõistlik mõistlikuks! Mul oli rahakoti vahel natuke alla viie euro ja pangaarve miinuses. Võtsin kinga jalast, kiitsin vana aja meistrid ning püüdsin kontsa kuidagi tagasi kruvida. Peaaegu õnnestus. Nuh, nii palju õnnestus et ka see ülejäänud veidi vähem kui kaks kilomeetrit sai ära kõndida ning alles siis, kui bussijaam juba käeulatuses oli, toimus taas kontsa eraldumine. Niimoodi, konts näpus, ma bussi peale liipasingi.<br />
<br />
Tallinnasse jõudes oli juba (tänu Maarjale) plaan - osta üks liim ning elada päev üle. Astusin esimesse kioskisse sisse:<br />
"Kas teil liimi on?"<br />
"Meil kahjuks ei ole, aga äkki selles teises R-kioskis on, mis bussijaamas sees on."<br />
Noogutasin ja liipasin edasi - ühes jalas king, teises suss ning kontsaklots peopesal. Aga kui seal ka ei ole? Kujutasin juba vaimusilmas ette, kuidas ma sedasi trammi peale liipan, et kuskilt südalinnast liim leida, kuid õnneks polnud seda vaja. Jäi vaid žongleerimine ülivoolava ja kiirelt kuivava liimi, kinga ja kontsaga tingimustes, mis on kasutada bussijaamas, kui on teada, et riietele ei tohi seda mingil juhul tilkuda. Eks siis kannatasid käed. Tõsiselt, ma pole kunagi oma teadliku elu jooksul liimiga sedavõrd plökerdanud ning üsna mehine number ruutsentimeetrid minu sõrmedest (ja ühest käsivarrestki) sai liimiga kaetud ning hiljem naha pealmise kihiga koos maha kraabitud.<br />
<br />
Aga vähemasti oli mul king! Vabandust: kaks kinga. Ma olin valmis selleks, et see kõik ei toimi ning viimaks olen ma taas paljajalu pealinnas (viimati juhtus see jaanuaris 2008, kui me läksime õega Ülemistesse mulle terveid saapaid ostma, aga vanade tallad andsid kuskil bussijaama juures alla - õnneks oli tol korral laupäeva õhtu ning pime ja... nuh, nii palju kange olen ma küll, et sellega ka päeval hakkama saada, kui vaja). Siiski, kingad pidasid vastu terve päeva, isegi pool teed Tartu bussijaamast koju ning alles siis hakkas konts taas iga sammu juures naksuma. Palusin teist mõttes, et ta koduni vastu peaks. Pidas.<br />
<br />
Astusin uksest sisse, võtsin kingad jalast ja saatsin prügikasti.<br />
Ma luban, et ostan endale sel suvel uued kingad. Ausõna!miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-69436289853434274522016-03-24T13:12:00.002+02:002016-03-24T13:12:34.802+02:00uni
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; page-break-before: always;">
<span style="font-family: Cambria;">Öö võtab päevalt värvid,<o:p></o:p></span></div>
<span style="font-family: Cambria;">keerab need väsinud pesunaise käega lohakasse puntrasse <o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Cambria;">ja lükkab nurka seisma.<o:p></o:p></span><br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: Cambria;">Uned tulevad tasa.<o:p></o:p></span></div>
<span style="font-family: Cambria;">Ainult küünised klõbisevad hellalt!<o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Cambria;">Ainult hambad naksuvad mahedalt!<o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Cambria;">Sabad on peidus.<o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Cambria;"></span><br />
<span style="font-family: Cambria;">Uned tulevad tasa, <o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Cambria;">hiilivad värvide manu ja haaravad...<o:p></o:p></span><br />
<span style="font-family: Cambria;">Mille? Ja kuidas?<o:p></o:p></span><br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;">
<span style="font-family: Cambria;">Heida pikali vaid <o:p></o:p></span></div>
<span style="font-family: Cambria;">ja vaata!<o:p></o:p></span><br />
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-29455683173433861532015-02-25T21:51:00.000+02:002015-02-26T10:24:48.826+02:003. Suurele Lagedale<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjubn66NdJ3xommdC3i_ulGK6L_GS3Eb2EgutzpCDoJGrtNT7hK0KWgPEP08Az4aQDa3GGPEb5fFT1KZnk9MoUJOzOEb1WFkRNxVFyj32fvJLNUiZddR80uqrRUAVyIMA6wWUieGL-tLLg/s1600/vesi+kaitseb.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjubn66NdJ3xommdC3i_ulGK6L_GS3Eb2EgutzpCDoJGrtNT7hK0KWgPEP08Az4aQDa3GGPEb5fFT1KZnk9MoUJOzOEb1WFkRNxVFyj32fvJLNUiZddR80uqrRUAVyIMA6wWUieGL-tLLg/s1600/vesi+kaitseb.jpg" height="129" width="200" /></a><i>Esmalt tervitan Jürkat ja Metsavana, kes koos nii rõõmsalt selgeks tegid, et kodus teki all kirjutades on tulemuseks erootiline hämarulme. Pugesin siis sügavamalt teki alla, et paremini ettemääratud žanris püsida, kuid, teate, mu tekk ei mäleta enam sõna "erootika" tähendsustki, seega... Ehh,ei vabanda! Lugege ise ja laitke maha, kui tahate. Sel korral siis selline pilt, žanr ja lugu:</i><br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Lumi sadas sel
talvel eriti vihase hooga, luues hangi ja hangede taha järgmisi. Kõrgete
latttarade taha jäävad külakeskused tõmbusid üha mornimalt ja kõrgimalt
endasse, jättes kogu piiratud külalislahkuse nende harvade risttee kõrtside ja
hajali kaugtalude kanda. Sellest polnud suurt midagi, sest alates teise
poolmeetri lume sadamist ei liikunud suurtel teedel enam rändkaupmehi ega
maadeavastajaid ja kolmas poolmeeter lukustas kodusesse kinnisusse kõige
rahutumagi hinge.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ainult üks mees
tungis räätsadega üle lume kohas, kus sügaval lume all jooksid piirdetarad ja
karjamaa põlluga vaheldus. Kaks halli hunti sörkisid pakast trotsides isanda
kannul. Nii palju oli päevasest päikesetunnist juba tolku, et lumekoorik hunti
kanda suutis, kui mees endiselt igal hommikul räätsasid jalakülge sidus ja neid
ööpimeduses vandesõnade ja väsimuse valu saatel lahti sõlmis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Sa oled üks
omapärane teeline,” oli üks nõid kord mehele öelnud. Mees ei arvanud teollest
lausest midagi. Iga üksik inimene oli omapärane ja nende kohta, kes pikemaid
retki ette võtsid või tuule saatel maailma ühest punktist teise triivisid, ei
saanud just kuigi palju ühiseid sõnu öelda. “Sa otsid kohta, kuhu juuri ajada,
kuid see koht leiab sind ise.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Minu asi on vaid
õigel ajal seal olla,” noogutas mees. Teekonna osas polnud nõid talle midagi uut
öelnud. Kõike nüüd kuuldut rääkisid tuuled, laulsid unenäod ja kinnitasid truult
saatvad hundid. Kuid nõid ei andnud järele. Näis nagu oleks vanamooril vajadus
talle midagi rääkida ja nii oligi mees tol õhtul kõrtsis maha istunud ja õlle
kõrvale nõidnaise pajatusi kuulanud, et hommikul taas vaikuse saatel edasi
kulgeda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Langenud Laane
külast põgeneb talvel üks naine,” mõlkusid nõialt kuuldud sõnad mehe meelel.
“Ehk tasub sinulgi sinna poole vaadata või Suurele Lagedale ekselda.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Suurele Lagedale?”
irvitas mees. “Olgu, mis on, kuid Suur Lage on<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>deemonite maa ja sina võid mulle parem rääkima hakata, kes sulle maksis,
et sa mu kindlasse surma saata soovid.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Seda nõid enam ei
rääkinud ja ega mees rohkem küsinud ka. Hommikul võttis mees oma räsitud
välimusega pauna, kutsus hundid endaga kaasa ja hakkas taas maanteid mõõtma.
Peagi sulasid ta taldade all sügise esimesed lumehelbed, kriuksusid ja
krudisesid järgmised, pugesid põue ja saapasse kolmandad, silma ja suhu üha uued. Kui lumi sai liiga paksuks, peatus ta päevaks, hankis enesele
räätsad ja jätkas. Sel moel minnes oli ta aastatega kulutanud mitu paari
saapaid, teeninud siin ja seal juhutöödega ümarat metalli ja vaadanud
laondamatu koguse loojanguid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Kui kaks
poolmeetrit lund oli maha sadanud, leidis mees end Suure Lageda serval
sammuvana. Siin paistis maailm siledam, kuid iga lapski teadis Suure Lageda
petlikkusest. Siin polnud päevad valged, vaid hämarad. Siin polnud ööd pimedad,
vaid helklesid virmaliste pidevas lärmakas sajus. Suvel polnud siin kindlat
maad, vaid ohtlikud laukad ja mürgised taimed. Talvel polnud turvalist
redu, vaid reetlikud tuuled ja pakast trotsivad allikad.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Sihvakas jalg sirutus ette, pöid painutati sirgeks ja
kaks õrna kätt rullisid villase suka üle varvaste, veeretasid sukaserva üle
sääre, põlvest mööda ja kintsu peale puhkama. Kaks habrast kätt silitasid veel
hetkeks üle sukakanga ja sirutatud pöid sukeldus varbad ees kulunud kinga
sisemusse. Paks villane seelik varjas jalgade sihvakuse, kui naine pingilt
tõusis, et mantel üle õlgade tõmmata ja uksest väljuda. Suur ruuduline rätik
kattis naise tumedaid juukseid ja mantel õõtsus lopsakate rindade võnkumise
rütmis. Külavärava juures naine peatus, heitis veel viimase pilgu maja poole,
mis oli ta kasvamist pealt näinud.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Kui ma su siin võtan, oleme me seotud” urises väravat
valvanud poiss.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Kui sa mind siin maha toetad, sünnitan ma sulle tütre,
kuid veel enne kui kolm aastat mööda läheb, on sul küla peal veel kolm last.
Mine parem kohe praegu ja leia oma õiglane kaaslane üles,” ohkas naine.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Ja sepp ei sobinud sulle ka?”<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Sepp ei suudaks meist kumbagi õnnelikuks teha.”<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Nõid!” sajatas poiss ja naine kehitas õlgu. “Kakskümmend
aastat on külas kõik valesti läinud. Alates päevast, mil meile nõid sündis. Mine!
Mine ja vabasta meid oma taagast.”<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Uus päev, uus
pakane, uus hämar valgus vajutas oma pitseri mehe näole. Ta tõusis, haaras
mantlitaskust paar pala ja astus edasi. Kura ja Pera, mehe alatised kaaslased,
vaatasid pahura pilguga oma isanda poole. See oli juba kolmas päev ilma
lõkketa, ilma sooja söögita.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Pole mõtet
magajaid tulega ärritada, kui midagi küpsetada pole,” sisistas mees hunte
patsutades. Kaks hunti vahetasid mõne pilgu ja kadusid vaateväljast. Mees ajas
räätsad jalga ja jätkas oma teed. Vahel vaatas ta kaugusesse, püüdes leida oma
kaaslasi, vahel otsis varjudes noore naise kuju, kuid peale hämara vaikuse ei
paistnud Suurel Lagedal midagi. Isegi igavene tuul näis veidikeseks vaibuvat.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Lume alt paistev
hiiglaslik kivi ja selle kõrval kasvav kuusk ilmusid vaatevälja veidi enne
õhtust pimenemist. Mees teadis, et seisis haldjakivi ees ja puu oli
lohutusepiits.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Iga koht on sama
hea kui teine,” ohkas mees ja astus väravale lähemale. Kura ilmus mõned minutid
hiljem, hambus hiiglaslik jänes ja Pera vedas enesega üht metsikut kassi. “Olgu
siis täna lõkkga öö,” raputas mees pead, “kui te mind juba kuiva kivi ja puu
juurde juhatasite ning lihagi endaga tõite. Olge te tuhandest tänatud!”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Kõrtsipealne tuba oli väike ja räämas. Nurgas õilmitsesid
ämblikuvõrgud, madrats oli mulluste hiirte poolt puretud, kuid naine ei teinud
sellest välja. Ta lasi ruudulisel rätikul voodile langeda, võttis palitu
õlgadelt ja asus ümisemise saatel juukseid lahti punuma. Pikad tumedad lokid
looritasid ta kuukahvatut nägu, kui ta siidiseid juukseid siledamaks harjas.
Ednaga rahule jäänuna raputas ta mõned korrad mänglevalt pead, lubades
kiharatel küünla valguses tantsida.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Ta otsis välja rasvatopsiku ja võidis pakasest pääsenud
huuli. Hellalt liugles sõrm läikiva määrdega üle ta alahuule vasemalt paremale
ja tagasi. Huul paindus sõrme teelt eemale, et hiljem taas trotslikult iseenda
eest seista. Ka ülahuul hoidis ta sõrme pikalt enese päralt ja naine vaatas
kõike veekausi peelgeldusest pealt. Tema huuled, mis olid veel noored ega näinud
pakasest liiga räsitud, ootasid kannatamatult parkunumaid huuli, tugevamaid
lihaseid, kuid täna oli kõik vaid mäng tema enese sõrme ja rasvase määrdega.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Purjus võõras vajus üle ta toaukse. Naine tõusis, lükkas
käed puusa ja vaatas võõra iharaisse silmadesse.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Kui sa mind praegu pikali paned, veedame me kolm ööd
koos,” teatas ta karmilt,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>“ ja seejärel
jätkad sa ikkagi teed lõunasse. Vahimehed saavad haisu ninna ja püüavad su
kinni veel enne kui suure sillani jõuad. Mine parem kohe ja sul on lootust vahtide
eest pagema saada.”<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Mees vaatas tol ööl
pikalt virmaliste mängu. Just nagu igal pakaselisel ööl, oli kangas tema all
lumel ja hunt kummalgi küljel vastu ta keha surutud. Ilma oma huntideta oleks
ta juba ammu surma saanud, selles polnud enam kahtlustki. Nüüd oli see juba
igapäevane, et hundid lisaks eneste vajadustele ka tema jaoks liha hankisid
ning ta oli neile selle eest tänulik. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Kura ja Pera olid
teda juba aastaid saatnud. Koos võitlesid nad sõjas Lääne needusolendite vastu,
koos olid kandnud haavu ja vigastusi, koos maha jätnud oma pered ja sünnikodud.
<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Pere,” ohkas mees
vaikselt. Kord oli tal olnud naine ja kaks imeilusat last. Kord oli tal olnud
maja ja põllumaa, piima andvad lehmad ja rammusad lambad, kuid siis tuli sõda
ja võttis kõik. Needuse vaimud tegid põduraks ta lapsed ja tapsid kaasa.
Needusi ajavad nõiad surmasid kümneid ta kaaslasi, hukkasid kura karjakaaslased
ja lõikasid Pera ära omadest. Nad oli kolm üksikut hinge, kes taas kord kurjade
vaimude ja deemonite kodus konutasid. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Suurel Lagedal
polnud nõidu, kes kurje vaime oma sõdades kasutaksid. Suure Lageda deemonid
olid selleks liiga võimsad, nii räägiti, ja mees oli õnnelik selle pisikese
tõsiasja üle. Temal enesel polnud suurt tähtsust, kuid kuskil külades elasid
pered, kes üksteisele veel olulised olid, kaaslaste seljataguseid kaitsesid,
armsamaid voodisooja kaasa võtsid ja lapsi kandsid ja kasvatasid. Mõne
erkkollase virmalisevihu ajal tundus talle, et temagi peaks seda veel tegema,
kuid tavapärase rohelise naastes meenus ka koht, kus ta viibis, külm lumi ta
külje all ja läheduse näljas olevad hundid külje vastas. Ta sasis huntide
kasukaid ja püüdis magama jääda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Külad olid selja taha jäänud, teed, mille ääres või
külalislahkeid nägusid kohata, ei jooksnud Suure Lageda läheduses. Inimesed
kartsid seda paika, teadis naine. Õigusega kartsid, noogutas see osa temast,
mis maailmas palju enamat nägi kui inimsilm tabada suudaks. Suur lage oli
matnud tuhndeid ja kord kõnnib siit üle suur sõda, mis viib vesistesse
haudadesse liiga palju häid mehi. Vägevd deemonid saavad taas häiritud ja väega
maa võtab oma osa.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Viimane võõras jalutas tormavas tuisus otse naise
mantlisiilu sisse. Võõras peatus, püüdis viimasel hetkel kinni naise, kelle
tasakaalu ta paigast oli löönud ja jäi pikalt imetlema naise lummavalt õrna
nägu.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">“Kui sa mind siin pikali paned,” sõnas naine vaikselt,
“muutus lumi me all veeks ja kui sa me kohale kuuseokstest varju ehitaksid,
saaks sellest hommikuks maja. Me mõlemad jääksime ellu, kuid kumbki meist
poleks õnnelik. Ma kannaksin sinu kahte last, kuid sina ei suuda armastada
nõida.” Naine ohkas ja jätas: “Mine parem edasi sinna, kuhu teel olid. Seal
ootab sind kuldsete juustega neid, kellega kohtumist sa kahetsema ei hakka.”<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Kui võõras oli kaugusesse kadunud ja viimane päike kustunud,
laotas naine mantli lumisele pinnale, sõlmis patsi lahti ja hakkas juukseid
siludes laulma. Ta püüdis veenda deemoneid oma ohutuses, ta soovis maksta
ülepääsu eest ja rahustada rahutuid. Laul muutus tasahilju valjemaks, rütm
teravamaks, sõnad selgemaks. Oma heleda hääle saatel tõmdas ta pluusi seljast
ja voltis selle lumele. Aluskleit langes pluusile peale.<o:p></o:p></span></i></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET">Laulu rütmiga kaasa minnes ja külma trotsides silitas
naine kord üht, kord teist käsivart. Jõulisema rea saabudes kulgesid sõrmed ta
paljale kõhule, liuglesid rindade alt ja tantsisklesid üle tumedate prinkis
tippude. Ta lasi laulul endast võimust võtta, toetas käed selja taha mantlile,
lükkas pea kuklasse ja surus pakasest väreleva rinna vastu virmaliste muutuvat
mängu.</span></i><span lang="ET"><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Siht ei ole enam
kaugel, teadis mees lõket kustutades. Siin pool paistis lumi madalam olevat,
justkui oleksid haldja või deemonid sadu tagasi hoida suutnud. Külm oli
halastamatu kaaslane, juba näpistas ta valusalt mehe paistes sõrmi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Kas ühte või teist
pidi,” ohkas mees kasukanööpide kallal kohmitsedes. Huntide pärast soovis ta
vastu pidada ja nii sündis ka otsus: “Kui me paari päeva jooksul ei leia, mida
otsima tulime, siis pöördume Suurelt Lagedalt eemale. Vahest järgmine talv
annab vastuse,” ohkas ta lisaks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Räätsad krusidsesid
lumel endise usinusega ja mees seadis sammud kaugemale lääne poole,otse
päikeseloojangu suunas. Roosatav taevas kriipis hämarusega harjunud silmi.
Suure Lageda taevas näis esimest korda jagavat valgus, kuid seda vaid
narrimiseks, et tuuni jooksul taas hääbuda, kasvatada varje, mis peagi olid
valgusest taas eristamatud. Pimedus laskus, virmalised kosusid ja mees
valmistus öök peatuma, kui veider laul teda enda poole tõmbas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Deemoni väele ma
alla ei vannu,” siunas ta endamisi, kuid pöördus siiski heleda hääle suunas.
“Naise häälega te mind ei köida!” vannutas ta veel vaikselt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ja seal see oli –
kerge lumest tuulemüür ning müüri taga lõke. Üksik noor naine istus lõkke ääres
ja keetis kannuga vett.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Mul on liha,”
kohmas mees tervituse asemel. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ja minul on
kohvi,” naeratas naine. Naeratas! Mees ahmis silmadega naise läikivroosasid
huuli. Külmast ehk veidi kahvatud, kuid täiuslikud ja elavad. Mees vaatas naise
tumedaid lokke ja sõlmis mõttes oma sõrmed neisse juustesse. Ta istus naise
kõrvale ja toetas justkui muu seas käe naise selja taha.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Kui sa mind siin
pikali paned,” sosistas naine, “muutub lumi me all veeks. Kui sa me kohale
kuuseokstest varju ehitad, saab sellest hommikuks maja. Me mõlemad jääme ellu.
Sel teel saab olema tülisid ja kaklusi, kuid ma luban sulle, et leppimised on
sama kuumad kui tüli selle eel.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Veel enne kui naine
lausega lõpuni jõudis, tõstis mees oma pahema käe ja lükkas õrnalt kuni naine
selili langes. Ta käsi liikus alla, kus villane undruk kattis siredaid sääri.
Sõrmed voltisid mängeldes seelikuääre kõrgemale, peopesa hiilis üle suka tiheda
koe, puges eddevaatlikult aluskleidi serva alla, kuni leidis tee katmata
nahani.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Mees tõusis, et
enne magusat olemist varikatus ehitada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Sa püüdsid nõia
kinni,” sosistas naine mehe tegutsemist jälgides.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ma püüdsin naise,”
kõlas lühike vastus, kui väits okste kallal askeldas. Vai vajus naise pea taha
lumme ja kummalegi küljele, mantlist loetud sentimeetrite kaugusele.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Sul on poeg
paelaga käe ümber seotud,” ohkas naine vaikust lõhkudes.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Selleks ei pea nõid
olema.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Sul on tütar
hõbeniidiga südame küljes.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ka selleks ei pea
nõid olema,” vastas mees raskelt ja heitis end mantlist tehtud asemele. Ta
käsi leidis uue tee undruku alla, muukis lahti rõivaid hoidvad paelad ja
haagid ning ese haavalt muutsid üleriided oma asukohta jättes mehe ja naise
virmaliste valgel hingavatena mälestustest puhastuma.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ma olen nõid, sa ei
saa seda muuta ja tuleb päevi, mil sul on raske leppida.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ja tuleb ka
teisi,” vastas mees huultega naise rindu puudutades. “Ma leidsin naise. Sina
tead, ehk isegi armastuse, mida ma veel näha ei oska.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Armastus on mu
paremas peopesas tugevalt lukus,” ohkas naine ja tõstis oma rusikas kätt. “ma
ei tea veel, kas ma seda sulle avada tahan.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Mees suudles
esitletud kätt, libistas huultega üle surve all olevate sõrmenukkide ja
naeratas: “Vähemalt on see ootel,” ja naine avas peo.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Hulk aega hiljem
vaatasid virmalised kaht mantli ja kasuka vahele peidetud kogu, kel kirju
undruk sääri kattis. Kaks üksildusest väsinud keha põimusid ühiseks soojuseks,
mille kummalgi küljel lebas kuumav hunt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Miks sa külast
põgenesid?” uuris mees vaikselt. “Kas nad... Kas nad tahtsid sind põlema panna
nagu neis veidrates kaugkülades vahel nõidadega tehakse?”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Hullem,” ohkas
naine napilt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Miks siis? Keset
talve lahkumine oleks võinud su hukata.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Nad tahtsid mind
mehele panna,” ohkas naine ja puges sügavamale mehe põue. Mees naeratas ja
hundid nihkusid veelgi lähemale.<o:p></o:p></span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<br /></div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-92176842913337379462015-02-24T11:00:00.002+02:002015-02-24T11:03:56.627+02:00Haige olemine on ikka tõeliselt saadanast. Pagan! Ehk ma pean tõsiselt läbi mõtlema variandi, kui kolmapäeval ikka tuleb haigusleht võtta. Muide, selles osas saaksin ma oma käe valgeks - ma siiani polegi kordagi haiguslehel olnud, aga kui kolmas päev nohuga (mis algas nii ilusasti) lõpeb endiselt masendava palavikuga, siis peaks vist vaimselt valmistuma.<br />
<br />
Ühest küljest on see totakas sisemise kohustuse tunne. Ei taha nagu teisi enda eest tanki lükata, sest ilmselgelt peab keegi siis vabast päevast välja tulema. See oli kuradi oluline põhjus, miks ma värske nohuga (ja palavikuga) laupäeva ja pühapäeva tööl käisin. Tundus absurdselt ülkohtune panna reede õhtul kell kümme ülemus tanki, et ta hakkaks öösel tüdrukuid läbi helistama ja neid vabast nädalavahetusest pikkadeks päevadeks tööle kutsuma. Nii halb ju ka ei olnud ja kannatas täitsa elada. Tavaline viirus tõmbab end ise koomale ja need kaks vaba päeva, mis nädala algus toob, peaksid ju olema piisavad enda tervemaks magamiseks.<br />
<br />
Aga kui ei ole? Tundub, et ei ole. Eks siis tuleb hakata selle pagana haiguslehe peale mõtlema. Me oleme tööl ikka naljatanud, et meil pole palk piisavalt suur, et haige olla (nii olen ma oma ülemustele alati vastanud, kui ma mingi värske nohu või kerge palavikuga viirusega tööl olen olnud), aga päris ära tappa nagu ka ei tahaks. Viimane aasta on näidanud päris mitmeid minust vaid mõni aasta vanemaid noori naisi, kes jala pealt insuldi või infarktiga kukuvad. Selle statistika osaks nagu ka ei tahaks hakata, eks ole. Pealegi, siis poleks minust väga pikaks ajaks mingit töö tegijat.<br />
<br />
Aga nali naljaks, haige olemine on majanduslikult ikka räige põnts. Ma juba olen oma selle kuu eelarve miinusesse lasknud ja pean vist hakkama mingeid s.o.s. plaane koostama. Kurat! Ma olin nii uhke, et vahelduse mõttes jookseb üks kuu ka normaalselt maha ilma, et ma põdema, paanitsema või varuplaane tegema peaksin. Aga siis pange sinna paar apteegikülastust ja paar mäge pabertaskurätikuid, bussipiletid, milleta muidu hakkama saaks ja loomulikult ka see, et nädalavahetuse tööajaks ei jaksanud ma midagi kodus valmistada, vaid elasin puhtalt selle peal, mida söömiskõlbulikuna poest osta saab - ja sujuvalt ongi mitukümmend ülearust eurot kulunud. Jee! Kui nüüd aga haiguslehe peaks võtma, siis võib korstnasse kirjutada ka järgmise kuu eelarve. Arvutused, mida ma ses osast tegin, olid liiga jubedad siin kajastamiseks.<br />
<br />
Muide, tegelikult pole viieaastasel ja kolmekümne viie aastasel tattninal absoluutselt mingit vahet. Tahaks täpselt sama moodi tuima pilguga (ok, mitte multikat ega minecrafti) vahtida ja lakkamatult viriseda. Nina valutab, selg on väsinud, tahaks lugeda ja kirjutada ja veelkord lugeda... Aga hiljemalt kümnendal leheküljel ei suuda silmad enam rida hoida...<br />
<br />
Ja eile oli ju juba peaaegu mõnus... Ok nohu ja nõme ja nii edasi, aga palavikku peaaegu ei olnudki (võimalik, et tänu kahele lõunaunele). Tahan pai! Ja kommi! Ja et keegi teine minu eest süüa teeks ja koristaks ja et keegi viitsiks lakkamatult kuulata, kui ilgelt nõme see maailm on... Phähh!<br />
<br />
Aga kuna asendamatud pole olemas, siis tuleb end rahulikult ja virisemata terveks ravida ja seejärel edasi võidelda - kümne küünega oma koha eest siin maailmas ja selles ühiskonnas... Rahu! Atšihh!<br />
<br />
Ahjaa, nii palju veel, et kaneelised pannkoogid meega, vaarika-mustsõstramoosi tee ja kõrvitsa püreesupp (ohtra sibula ja muskaadiga) on mu parimad sõbrad! Ehk kui keegi teine ei tee, siis tuleb vähemasti ise endale haigena pai teha.miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-39660296458854172642015-02-22T19:53:00.001+02:002015-02-23T10:47:04.242+02:002. Uks kuhu iganes<br />
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-indent: 14.2pt;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht2oiJfoqzxPMyQ129AXqNJ5LyyaeNQaxUJuQipx-QD0kyJyCwr4qYsb6tAWZrRQVnmYSFh-7GDpZO12AAfeO1Tkl3-SYPmq2bA89XIuqlHg1FJt_-KYb8yxrOEe__gaofe4bceT0I-Ak/s1600/uks+loori+taha.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEht2oiJfoqzxPMyQ129AXqNJ5LyyaeNQaxUJuQipx-QD0kyJyCwr4qYsb6tAWZrRQVnmYSFh-7GDpZO12AAfeO1Tkl3-SYPmq2bA89XIuqlHg1FJt_-KYb8yxrOEe__gaofe4bceT0I-Ak/s1600/uks+loori+taha.jpg" height="133" width="200" /></a><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt;">Silmade </span><span style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt;">taga on maailm, silmade ees on
maailm, silmad ise on maailm. Just nii õpetati Lerenile alates päevast, mil
temast kolmanda ajakorra maagiaõpilane sai. Esimese ajakorra maagid laususid
loitse ja muutsid või lõid illusioone silmade ees olevasse maailma. Silmade
esine maailm – maailm, mida nähakse ja kui puu muuta kiviks nii, et kõik
vaatlejad sõltumata ajast ja ruumikorraldusest edaspidi seal kivi näevad,
masinad kivi tunnetavad ja spektraalanalüüsi abil kuvavad, siis ongi tegemist
„silmade esise maailma“ muutmisega.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Parempoolne monitooring annab
tulemuseks laiskus!“ käratas isand. Leren võpatas, kuid korraliku pingutamise
asemel, lasi õige pildi hoopis käest.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Vabandust, isand!“ pomises ta vaikselt,
uuesti pingutama hakates.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Sellest pole tolku, poiss,“ ohkas
isand. „Istu maha ja räägi mulle, kas sa üldse tahad maagiatööstuses läbi
lüüa?“ Saanud vastuseks poisi noogutuse, jätkas isand: „Sa oled lausa
erakordselt nõrk silma esise maailma maagias ja su telekineetilised sõnumid on
nii pagana krüpteeritud, et isegi luure otstarbel kasutades kuluks liiga kaua
aega õige pildi lahti muukimiseks. Me lõpetame tänaseks, kuid enne kui sa
järgmist korda minu juurde tuled, pead sa suutma pidada kõnelusi mõne kaugema
planeediga. Ma ei soovi mingeid teise ajakorra alguse teksti ümbersõnastusi,
vaid konkreetset vestluse ülekannet, selget pildiedastust! Midagi sellist,
millega tehnoloogia toime ei tule.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Teise ajakorra maagide elu oli
keerulisem. Vahepealsete aastatuhandete paaniline tehnoarendamine mürgitas
tahtmatult planeedi maagilist võimakust, kuid teatud vigade tasandil suudeti
siiski mängida silmade esise maailma muutustega. Tõsi, tulemused olid enamasti
väiksemamahulised ja ebamäärasemad kui vana aja maagide kohta käivates
tekstides räägiti. Mitte keegi ei suutnud enam kivi kullakamakaks muuta. Parim,
mida suudeti saavutada, oli imeõhuke kullatud kiht kivi pinnal. Ometi polnud
tehnoarendamine maagia seisukohalt vaadatuna päris mõttetu olnud ning pärast
suuremaid ajuuuringute analüüse, kõrgtehnoloogilist eksperimenteerimist suudeti
tuvastada, et kõikidest neist, kel oli annet silma esise maailma loitsude teel
moondamiseks, oli osadel ka oskus silmade taguse maailma teistmoodi
kasutamiseks.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Kuulujutud liiguvad kiiremini kui
inimene, mõtted tempokamalt sõnadest ning ideed ja unelmad kiiremini
valgusestki. Teise maagiaajastu maagid olid sidepidajad kõikide maailmade
vahel. Tehnotuhanded olid inimkonna üle Universumi laiali pillutanud, kuid enne
teise ajastu maagide tõusu, oli kommunikatsioon vilets, hakkiv ja kümneid
aastaid ajast maas. Sidemaagid, keda koolitati silmade taguse maailma kaudu
suhtlema, jättes kõrvale kõik välise maailma füüsikaseadused, kasvasid üha
rikkamaks ja tugevamaks, kuni nad viimaks kukutati.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Leren noogutas, oli juba toast välja
teleporteerumas, kui isand hõikas: „Ahjaa, ma tahan tolle planeedi visuaalset
maketti!“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Kolmanda ajastu maagiat,“ mühatas Leren
endamisi ja astus klassiruumist oma tillukesse magamiskambrisse. Maagia
õpilaste elamistingimused olid kasinad kuid vajadusi arvestavad. Mitte keegi
neist ei tohtinud kasutada tavapäraseid hõljuksõidukeid, vaid liikusid kas jala
või hilisemate õpingute ajal juba teleporteerumist kasutades. Siin polnud
midagi tegemist maagiaga, vaid kõigest ruumi füüsikaliste seaduste ja tõenäosusega
manipuleerimisega, mis vastas selgetele valemitele ja allus tehnoloogilisele
loogikale – eseme ümberpaigutamise lihtsus oli võrdelises seoses eseme sisemise
mina-teadvuse suurusega ja pöördvõrdelises vahemaa kuubiga.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Jälle poosetad!“ See oli punapäine
Krio, Lereni toanaaber, kes voodil vedeledes turtsus.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Anna endale aega, keskendu arvutustesse
ja sa saad ka hakkama!“ Arvutused, pidev ja lakkamatu universumi kõverruumi
ümberarvutamine oli Lereni trump. Ehk võis seda tõesti poosetamiseks nimetada,
kuid samas . miks pagana pärast oleks ta pidanud kasutama treppe, koolihoovi ja
veel kord treppe, kui enda ruumis ümber paigutamine oli sedavõrd lihtsam.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Arvutamisega saan ma hakkama,“ ühmas Krio.
„See on see pagana loll tunne, et kui mu arvutused alt veavad, lõpetan ma kus
iganes.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Oota!“ keeras Leren end kannalt ringi,
lõbustatud pilk silmis. „Sina, kes sa andsid peksa neile lõunast tulnud ülikutele
juba siis, kui nad sinust pea jagu pikemad olid, kardad teleporteerumise
lõhestumist?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Krio ja Leren alustasid</span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">õpinguid samal ajal. Leren ei unuta iial,
kuidas ta võõristavalt punapäist poissi vaatas. Krio tuli kõrgklassist, kandis
viimase tehnoloogia saavutusi endaga alati kaasas, hoidis oma pea nii püsti, et
vihmasema ilmaga oleks niiskus ta ninasõõrmeisse tunginud. Seda muidugi juhul,
kui Kriol oleks olnud samasugune väike nina nagu Lerenil, mitte mägede suur ja
kergelt kongus monstrum keset nägu. Kui paar vanemat lõuna rikkurit nende
kallal norima hakkasid, sai Lerenile kiiresti selgeks, et Kriol on päris
mitmeid põhjusi uhke olemiseks ja paremsirge, mis niidab pea jagu pikemaid ülbikuid,
muutus internaatkooli tingimustes üheks olulisimaks neist.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Kriost ja Lerenist said toanaabrid ning
pinginaabrid neiks mõneks aastaks, mil teise ajastu kombe kohaselt suurtes
rühmades õpiti. Krio oli tugevam loomingus ja Leren arvutustes; Krio silma
esise maailma maagias ja Leren silma taguses. Nad olid lahutamatud ja täiendasid
teineteise võimeid, juhendasid vastastikku ja Krio klobis suurima heameelega
läbi kõik, kes emmale kummale neist vähegi teravama sõna ütles. Tänasel päeval
vaatas Krio kõikidele oma kaasõpilastele ülalt alla ja noore mehe õlad olid
vähemalt kaks korda laiemad kui ta toakaaslasel. Nüüd olid nad ülemastme
õppurid, kellele väiksemad alt üles vaatasid, kuid Leren teadis, et kui vaja,
sõidaks Krio ka täna pasunasse neile, kes Lereni kohta halva sõna julgevad
öelda.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Kuule, Krio! Kui sa nüüd olukorrale matemaatiliselt
lähened, siis kummal juhul on ilmumise tõenäosus suurem, kas põrandalaudade
sisse või nende peale? Mida väiksem on keskkonna energiatihedus, seda suurem on
tõenäosusega manipuleerimise võimalus. Ja ma ei pea siin silmas hetke
energiatihedust vaid energiatihedust üle võimaluste kõvera ehk arvesta ka seda,
et põrandalauda saab vajadusel kasutada primitiivse relva või kütusena.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Just nagu ma ei teaks seda! Ja ma ju
teleporteerun, kuigi mitte koolis ja kindlasti mitte sel moel nagu sina. See on
tegelikult päris võigas vaatepilt, kuidas su keha varbast alates molekulihi
kaupa ilmuma hakkab.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ja mina pidasin seda kergeks koputuseks
uksele või hoiatuseks, et ma olen nüüd tulemas,“ kehitas Leren õlgu. „Puhas
gravitatsioonilise aegruumi geomeetria. Pooled meie meistrid kasutavad seda
varianti.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ehk kaheksa selle planeedi parimat
maagi, tahtsid sa öelda. Mitte ühtegi maagiavälist isikut ma seda kasutamas ei
tea, seega joonistad sa liikumise üle maagia võrgustiku? Aga see on ju jama ja
sa tead seda isegi! Maagilised jõujooned reostati juba esimese tehnoajastu ajal
ning teine tehnoajastu solkis ära ka vaakumkandelised jooned, mis telepaatia ja
kaugsidega seotud on.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ja-jah, ja silm ise on maailm ning kui
me laseme oma kahe murdumispinna vahelise olluse hiiglaslikuks areneda, selle
teiste samasugustega liidame, saame uue jõujoonte võrgustiku, mille abil
manipuleerida nii sellega, mis on silme ees kui ka sellega, mis silme taga.
Kurat! Seda õpiku teksti oskab iga kaheksaaastane rääkida, kes vähemalt nädala
siinses asutuses viibinud on ja ometi ei vii õpik mind grammigi edasi mu
järgmises ülesandes.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Millises?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Soovimata vastata, Leren vaikis. Ta
vedas end oma voodi juurde ja vahtis tühjal pilgul kuuli, milles oli vaid
valgus. Kaks puud, tilluke uks ja valgus – tema silma sisene maailm sellisena
nagu ta meister seda omal ajal nägi.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Su silmade sisene maailm on lõputu juba
õppimatagi,“ oli meister nende esimesel kohtumisel rääkinud. Seal on küll puud,
mis kajastavad murdumispindade olemasolu, kuid korraliku koolituse juures
suudad sa need puud teiseteisest eemale ajada ja sinust võib saada maag.
Tahaksid sa seda?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Leren oli vaid noogutanud. Maagia oli
taas populariseerinud ning kuigi kõik teadsid, et tänapäeva maagia pole
ligilähedaseltki selline nagu iidsetel aegadel, unistas pea iga kuueaastane, et
just tema avastatakse ja maagiat õppima kutsutakse. Leren oli praktilise
meelega poiss ega julenud neist asjust unistada, sestap oli ta tõeliselt
üllatunud, kui tema esimene õpetaja maagi kooli kutsus ja Lerenit katsetada
lasi.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Nii sai temast õpilane koolis, kus
esimestel aastatel õpiti nagu vangid – iga laps pikkadeks päevadeks tooli külge
aheldatud. Ainult ahelaid polnud ja veidi hiljem sai Leren teada, et just nii
õppisid teise ajastu maagid. Tol ajal hiiglaslikes kombinaatides, kus vormiti
sadade viisi sidepidajaid, kes valdavas enamuses vaid valitsuste heaks töötasid
ja planeetidevahelise telegraafi rolli omasid. Jõujooned olgu tänatud, et
vanemas vanuseastmes taas esimese ajastu maagia õppemeetodeid kasutati – vaata oma
meistri tegemisi, abista teda abitöödel ja õpi kõike, mida näed, kuuled, tunned
või mille tunnetus justnimelt puudu on.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Makett,“ teatas Leren viimaks Kriole. „Makett
minu planeetidevahelisest vestlusest.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ehk ühe maailma kasutamise muutmine
teise maailma tajuks.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Jap! Läätse murdumispindade
aktiivkasutus, silmasisene ümber krüpteerimine ja muu taoline pask, millega ma
hakkama ei saa.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Sina! Arvutamisgeenius ei saa vajaliku
ümberkrüpteerimisega hakkama?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Pole ma mingi geenius! Aga, tead, see,
millest sa enne rääkisid – see jõujoonte tunnetus. Kui nüüd mõtlema hakata,
siis võib sul õigus olla. Minu gravitatsiooniline aeg-ruum, mille
fluktuatsioone ma mõõdan ja läbi tõenäosusemanipulatsiooni ära kasutan – peamiselt
kasutan ma tegelikult tehnovirvenduste ruudustikku, kuid tehnovirvendus on
ühtlasi maagia reostus ja võimalik, et sealt alt on võimalik tunnetada ka
jõujoonte ning vaakumjoonte kulgemise mustrit.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Olgu! Ma püüan selle üle veidi
mõtiskleda, kui sa mulle millalgi piisavalt aega annad.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Palju on piiravalt?“ irvitas Leren.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Kui ma su larfi iga päeva näen, siis
pole seal kindlasti piisavalt aega. Kui sa aga kõrgesse oma ülesannet täitma
suundud ja sealt enne tagasi ei tule, kui sul kolmanda maailma iga
manipulatsioon selge on, siis olen ma ehk suutnud mõne järgmise küsimuse
formuleerida. Muide, mind on alati imestama pannud, et miks, lummuse pärast, on
su silmasiseses maailmas see totakas uks? See oleks justkui mingist veidrast
lasteraamatust välja lõigatud dimensioonirändamine.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ma saan sinna sisse,“ kehitas Leren
õlgu.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Päris sisse? Mitte nii nagu toimib
silmataguse maailma kommunikatsioon, et sa sirutad välja ja kogud kokku
jagatava info või viskad midagi endast välja? Mitte nii nagu normaalsed
inimesed silmasisemust tajuvad? Sa tead, et me vaatame seda maailma, sikutame
suuremaks, väiksemaks, viskame välja, kuid see on alati nagu õhupalli
venitamine. Maailm ise ei muutu.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Jap, päris sisse. Nii nagu me astume
mööda tänavat. Uks laseb sisse ja laseb mu teadvusel taas silmade taha tõmmata,
kui tahtmine või vajadus peaks tekkima. Aga see ei ole lahendus! See ei vii
mind mitte kuhugi!“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Mis mõttes ei vii mitte kuhugi! Kas
meister nõudis maketti silmade esises maailmas või peldalt maketti?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Maketti, täpsustamata kujul,“ ei
suutnud Leren sõbraga sammu pidada.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Mees, silmasisene maailm on sinu oma!
Sinu isikliku fantaasia ja maailmatunnetusega piiritletud. Sa võid olla
arvudefriik, aga ära tule mulle ütlema, et sinu fantaasia ülemine piir ongi
valge igavik!“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Hei-hei! Valgel igavikul pole häda
miskit. Kogu selle aegruumi ruudustiku ja tõenäosuse pidevate algoritmide
kõrval on valge igavik üsna meeldivaks vahelduseks.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Krio oigas. „Kas sa eksid seal ära?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Kui ma tahan,“ kehitas Leren õlgu.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Kaotad ukse silmist ja tajust?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Samad sõnad.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ja seal on perspektiiv ja silmapiir?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Enamasti mitte. See oleks liiga palju
arvutamist. Pealegi ütleb mu sisetunne, et uks toimib paremini, kui ukseesise
osas suuri eeldusi pole või see su ootusi petta ei saa. Iga ese, iga reegel ja
värv on meeldiv mingist vaatenurgast, kuid võib valmistada täieliku pettumuse
mõnel teisel hetkel.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Sinu maailm, sinu fantaasia,“ sosistas
Krio. „Mees, sul on ikka eriliselt sitt fantaasia! Olgu, ma siis kasutan oma
loomevõimet sinu eest. Kuhu see uks veel viib, lisaks su silmadetagusele
maailmale?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ee, ma ei tea, aga ma võin katsetada.“
Leren viskas end voodile pikali, lasi silmal kinni vajuda ja suunas kogu oma
teadvuse silmade tagaküljele. Õrnalt teadvusega surudes, nügis ta tagumist
murdumispinda – koputas uksele, nagu ta ise armastas mõelda. Uks avanes ja
vajus selja taga uuesti kinni. Leren hingas sügavalt sisse, mõtles hetke, kuhu
ta minna tahaks, avas seejärel ukse ja läks.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Mees, raisk, kao mu silmast ära!“ röögatas
Krio mõned minutid hiljem.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Hei, ma olen siin juba päris jupp aega.
On sul vast maailm loodud! Pole ime, et su kirjandid kordades elavamad olid kui
minu omad.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Kao minema! Tõmba uttu! Pask, oli mul
vaja sulle ideid anda!“ Terve maailm Lereni ümber võnkus sisse kumavast karjest.
Nüüd ta siis teadis, mis tunne oleks olla õhupalli sees, mille kilese pinna
vastu on surutud ruupor.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Rahune!“ röögatas Leren. „Mul ongi
parem idee!“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Kui Leren Krio silmast kadus, ohkas
kannatanu kergendunult. Aga Leren ei hakanud teisel voodil rääkima. Leren ei
avanud silmi, ei ilmutanud mingitki kohal olemise tundemärke. Meditsiinilises
mõttes oli poiss koomas. Krio avas Lereni silmalau ja uuris, kuid ka seal,
tolles kolmandas maailmas polnud Lerenit kohal.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Kulus tund, teine ja kolmas. Kuid õhtu
ööks sai, ei pidanud Krio enam vastu, vaid läks meistrit otsima. Muidugi sai ta
sõimata nii iseenda kui Lereni rumaluse eest, kuid teravate sõnade peale kehitas
Krio juba aastaid õlgu. Mis nad temaga ikka teeksid? Viskaksid koolist välja?
Vaevalt! Seejärel tegi meister sedasama, mida Krio mitme tunni eest: kuulas
Lereni südant, uuris kõiki kolme maailma, tunnistas noormehe koomas olevaks ja
istus voodi kõrvale muudatusi ootama.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">Kuuendal päeval, kaheksakümmend kuu
tundi pärast meistri lahkumist tulid ka oodatud muudatused. Leren avas silmad,
tõusis istukile ja laskus sealsamas pikali. Silmade esine maailm ei peaks ringi
käima!</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Miks ma tilguti all olen?“ küsis ta
segadusse sattudes.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Sa oled tagasi! Sa oled päriselt
tagasi!“ kriiskas Krio. „Kurat, ma kartsin, et sa ei leiagi enam teed tagasi.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Mis mõttes? Ise sa käskisid mul ust
katsetada. No ma siis arvutasin veidi. Astusin ukse kaudu silmade ees olevasse
maailma ja teleporteerusin. On tõeline lust, kui sa pead kaasas vedama ainult
oma vaimset olemust ja võid füüsiliste molekulide arvutused täielikult kõrvale
jätta. See avab absoluutselt uusi võimalusi.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ja sa arvutasid kuus päeva
teleporteerumise võimalusi?“ ei suutnud Krio hästi uskuda.</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Mitte ainult ja enne kui ma midagi
targemat öelda oskan, peaks mõneks kuuks või aastaks teaduse poolt kinnitatud
universumi toimimise võrranditesse süvenema. Noh, et kui kasutada siin ära neid
võimalusi, mis avanevad kõikidele läbi graviton-antigraviton infokannete, siis
peaks maagilise tasandi teleportatsioon olema võimalik… no ütleme, et vähemalt
lähimate asustatud planeetideni. Olgu, selleks tuleb enne võikaid arvutusi teha
ja lihtsast aegruumi muutuste jälgimisest siin ei piisa.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Mida ma teinud olen!“ oigas Krio. „Loomulikult
tahad sa nüüd, et ka mina end matemaatika sügavustesse pressiksin ja sind su materiaalse
reaalsuse uurimises aitaksin?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Tahad sa saada sama võimsaks kui
esimese maaigaajastu maagid? Muuta kive kullaks ja luua tolmust toitu?“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Just nagu see võimalik oleks! Kümned
tuhanded aastad teaduse arengut ja mõistuse ratsionaliseerimist on maagilised
jõujooned praktiliselt tapnud. Halloo! Kes sa oled ja kus sa oled, vaata
kalendrisse ja uuri, mis planeet su jalge all kõigub! Pealegi on silmade sisene
maailm uus saavutus maagia valdkonnas. Uus ratsionaliseerimata jõu kasutamise
võimalus.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Vastupidi!“ ergutas Leren. „See oli kasutusel
nii esimesel maaiga ajastul, kui ka teisel, kuigi siis juba vähem, sest nad, idioodid
kasvatasid endale jalgadel raadiosaatjaid, mis kandsid infot kiiremini ja
kaugemale kui nende tehnilised analoogid. Mõtle seestamistele! Mõtle vaimu- ja
kummituslugudele. See pole mitte midagi muud kui kahe murdumispinna vahelise
massiivi uksena kasutamine.“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Ma ei mõista!“</span><br />
<span style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; text-indent: 14.2pt;">„Oh jah, räägi nagu lapsega. Sa tead,
mis asi on lääts? Ja seda, et sellel on kaks murdumispinda – üks sisenemiseks,
teine väljumiseks ja kokku murravad nad maailma täpselt nii nagu sinu silm
suudab. See, mida meile õpetatakse on oma silmaga manipuleerimine. Me ei saa
manipuleerida pindadega, mis on füüsilise maailma osad, vaid ainult sellega,
mis on nende vahel. Aga sinagi tead, et sedasama läätse pilti koos kahe
murdumispinnaga tunti juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi ning toonased
geeniused ei vajanud üldlevinud ja meistrite poolt kinnitatud teooriat selle
kõige rakendamiseks. Silmasisene maailm on piiratud vaid kujutlusvõimega. See
pole mitte lihtsalt uks, vaid Uks Kuhu Iganes.“</span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-indent: 14.2pt;">
</div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4087930821569226626.post-4387316969750342102015-02-18T15:59:00.003+02:002015-02-18T22:42:04.815+02:001. Mälestused<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhec9mtkM0IkL87v4FMo-M5dd25xL2rBDhKjQNYN0KZuMI_cXf9hN-6YwVgwONR0iXJ7lnK6k0RjWd8a9vz7eS9ZKlxojm6Q_iFH89fEAPqI7FpTViAE2JeAWYjoxLaRE923mPueqb9LW4/s1600/j%C3%A4%C3%A4loor.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhec9mtkM0IkL87v4FMo-M5dd25xL2rBDhKjQNYN0KZuMI_cXf9hN-6YwVgwONR0iXJ7lnK6k0RjWd8a9vz7eS9ZKlxojm6Q_iFH89fEAPqI7FpTViAE2JeAWYjoxLaRE923mPueqb9LW4/s1600/j%C3%A4%C3%A4loor.jpg" height="138" width="200" /></a><span lang="ET">Vesi laiub minust
vasmal ja paremal. Mälestuste jõgi kulgeb aegade algusest igviku lõppu ja mina
liigun vooluga kaasa. Vooluga kaasa, kuid voolu ei ole – aeg seisab. On vaid
vesi mu all, udutekina ümber, härmatisena kaldapuudel ja jää raskusena paadi ja
robustse mõla küljes. On vaid vesi ja külm, jõepõhjas, kiilu all unustus. Ja on
üks ebamäärane lootus!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Räägitakse, et vesi
toob lunastuse ja unustuse. Räägitakse, kuidas vee jõul võib maailm muutuda
hoopis teiseks. Kui te kuulaksite hoolega mu kodulinna preestrit, kõneleks ta
teile veest, mis teeb imikud usklikuks ja vanurid rõõmsaks. “Ja kui seal samas
kirikus ringi vaadata, võiks arvata, et vesi avab ka rahakotisuu, lastes
müntidel ja tugeval paberil lainetena korjanduskasti veereda,” lisab mu ema
tõredalt. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Nüüd laiub vesi
minust vasemal ja paremal. Iga lainevirvendus, mis tagant läheneb, lükkab mu
paati edasi ja ainus, mida ma oma mõlaga teen, on tüürimine. See siin on minu
rada, mis viib kõhklematu ülbusega allikast ookeani poole, sest igaviku lõpus
on ookean, mis on loodud meie kõikide naerust ja pisaraist, tarkusest ja
lakkamatust rumalusest, loovusest ja rakkudest peos, lilledest, sõprusest,
uriinist ja roojast.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Kui ma viimati
vanaemaga kirikus käisin, püüdsin hoolega tähele panna, kas ema sõnades on tõde
või luiskamine, mida ta nii tihti meie, laste, narrimiseks kasutas. Jah, ma
olin siis kõigest kümneaastane, kuid vool oli olemas ja inimesed olid olemas ja
ühele eriti karjuvale imikule, kes minu meelest hoopis ema rinda oleks vajanud,
valati vett peale. Kõik olid õnnelikud, kuid mina ei mõistnud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Jäta hoolega
meelde!” oli ainus, mida mu vanaema ütles. Vanaema meelest oli vesi vaid vesi.
“See kustutab janu ja puhastab su riideid, kuid mingit liigset posimist ära
sellelt oota,” armastas ta mulle rääkida ja kui vanaisa jutustas mustast veest,
mis põletab mäludesse auke, raputas vanaema vaid pead.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Paps, ära räägi
õuduslugusid lapsele, kelle fantaasia on liiga suur!” hurjutas siis ka mu ema.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Kuid ometi tead ka
sina, Katrin, et ududesse on võimalik kaotada nii tee kui mõistus. Sa oled ise
sel rajal olnud.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Paps!” röögatas
ema ja tormas toast. Mulle, lapsele, ei räägitud tol ajal rohkem. Vanaisa
jutustas lugusid vetest, mis voolasid, laiusid, sadasid taevast, tõusid
pinnasest või mähkisid su ühtlase niiskuse sisse. Paps jutustas, kuidas igas
neist võib leiduda maagia ja valesti vaadates võib tabada sind see, mida enim
kardad.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Jah, ma pean küll
ausalt ütlema, et tegelikult rääkis vanaisa lugusid palju enamast kui veest. Ta
jutustas meile ka tulest ja mägedest, kaugetest kuningriikidest, piraatidest ja
kohaliku kohviku muutuvast menüüst. Ma olin tol ajal kõigest laps ja mind
paelus vaid vesi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Kui jõgi teeb
käänaku, püüan ma paati tasakaalustada, seda suunata ja veega kaasa pöörata.
Ei, see ei tule mul alati välja ning vahel juhtub ikka veel hetki, mil ma
kõrkatesse takerdun, kaldaga põrkun või paadi jõel risti pööran. Vesi aga
pressib halastamatult edasi, ikka allikast ookeani poole. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Kui mu vanaema
mõistis, kuidas vesi mind lummata suudab, andis ta endast parima. Just nii nagu
ta viis mind kirikusse, viis ta mind ka surnuaeda, palus vaadata inimeste
pisaraid, kutsus udus sihte leidma ja äikeses tantsima. Tema oli taimetark,
kelle hinge jaoks oli vett vaja vaid selleks, et nõmmliivatee korralikult
kasvaks ja raudrohi maantee ääres tolmuvabana püsiks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Vaata ja jäta
meelde!” õpetas ta mulle metsalagendikul kastet näidates. “Vesi on vaid vesi
just nagu tuli pole midagi enamat kuumast põlemisest. Igaühel on oma rada ja
kuigi ma veel ei tea, millisena sinu oma kulgeb, pole õppimine iial kellelegi
halba teinud. Kui sul täiskasvanuna vähemalt pool mõistust alles peaks olema,
suudad sa oma rajal püsida ja igast raskest hetkest välja tulla.“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ka mu ema püüdis
mulle vett veena näidata, kuigi tulemus oli tihti just vastupidine. Ta oli meie
linnakese ämmaemand, kelle käe all iga lapse silmad esimest korda ilmavalguse
tarvis puhtaks pesti. Oli neid, kes arvasid, et mu ema teeb esimese ristimise,
annab esimese õnnistuse. Ema pesi neid maailma jaoks puhtaks ja kui ma veidi
suuremaks kasvasin lubas ta seda minul teha. Ma mäletan, kuidas iga kord imiku
nägu pühkides, vaikselt laususin:<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Et sa näeksid vett
vihmana ja taevast kohana, kus lennata!”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma ei tea, kust see
lause pärit on, kuid arvan, et seda kasutas mu tädi Ellen, kui õpetas ilma
ennustamise lihtsamaid nüansse. Nägemises oli maagiat samapalju kui vees. Täna
tahaksin ma hullumeelse kombel naerda, kui neid õppetunde meenutan. Täna, mil
ma olen oma raja kõige veidramas kohas: <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>hoian mälestuste jõel korda, tallan vett, mis
ümbritseb mind kõikjalt!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Vasemale minust
jäävad asjad, mida mäletatakse – oks, mis kriipis põlve nii katki, et seda pidi
mõnele ravitsejatest näitama; kivi, mille peale asetati imik, kes sündis väljal
ilma, et ema oleks majadeni jõudnud, ratas, mis põhjustas tolle koleda avarii,
milles lõhuti autosid ja maju ning üks väikene poiss lahkus tagasi vaatamata igaveseks.
Neist on õpitud, talletatud südame tagatubades kas hirmust või armastusest,
kuid alati vajadusest kasutada neid järgmise käänaku sirgemaks voltimisel. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Minust premale jääb
see, mis on oluline olnud, kuid unustuse hõlma vajunud. Siitki on õpitud,
kogemus kogutud, kuid viimaks ese ise või sündmus täielikult peast pühitud ja
igaviku kolikambrisse loobitud. Kõik on oluline, kõik talletatakse moel või
teisel. Iga samm on vajalik, et teha järgmist, iga nähtud lill aitab hinnata
järgmise ilu; iga loetud sõna aitab tajuda kuulatava sügavust. Parema kalda
puud on meid niisama palju kasvatanud kui vasema kalda omad, olgugi, et me ei
mäleta nende olemasolugi. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Mina lähen vooluga
kaasa. Vasakul on, mis juhtub ja talletub, paremal, mis juhtub ja ununeb. Seal
on enam. Unustatud on suuremaid puid, loendamatuid välju ja hetki. Kümnest
heinamaast, mida jalg katsub, suudab mõistus taasjoonistada vaid ühe, justkui
poleks teised neist iial eksisterinud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Sa ju tead, Leena,
et kõik meie pere naised on ühel või teisel moel ravitsejad?” usutles mu
tädidest noorim mind mu neljateistkümnendal sünnipäeval. “Me näeme rohkem ja
teame enam ning seetõttu saame olla abiks neile, kes ise ei oska või ei soovi.
Oled sa juba mõelnud, mida sa teha kavatsed?”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Mina raputasin tol
korral vaid pead. Suured ohkasid nõutult ja ema silma nurka kerkis pisar. Nad
ei seletanud mulle, et kui ma oma teed ise ei leia, võin ma end sootuks kaotada.
Nad ei rääkinud, et vanaisa lood, iga viimne kui neist, olid tõesed ja alati
täituvad. Ma olin laps ja soovisin veel aastateks just selliseks jääda. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Õel augustiudu aga
ei oodanud. Vaevu oli sügis esimesi lähenemismärke näitama hakanud, kui meie
maja paksu piimja udu sisse mässiti. Vanaisa haaras laternad, vanaema käskis
mul paigal istuda, ema ulatas mu pihku ühe oma põllepaeltest, justkui oleksin
ma aastane, kes muidu võib hoovil eksida. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Udu vajus üha
tihedamaks. Esmalt ümbritses see maja, peagi imbus see tuppa, muutes rõskeks mu
riided ja juuksed, nahaalused igapäevamõtted ja südamesoppide unistused.
Seejärel ma teadsin, et udu ei kao enne kui mina olen kaasa läinud ja oma
rajale astunud. Üheks hetkeks lasin ma kõrvadest läbi kõik lood, mida vanaisa
rääkinud oli. Mu paps oli tark mees, kuid mina pidin tõusma, astuma sammu pealt
oma sirget rada ja minema edasi, õppima oma teed, kukkuma oma armid, et
päevaks, mil aeg saab õigeks, suudaksin ma aidata endast väetimaid just nii
nagu seda teevad mu ema ja tädid, vanaema ja tema õed, enne neid nende emad ja
tädid ja nii tagasi kuni aegade alguseni.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma tõusin toolilt,
lasin põllepaelast lahti ja kuulsin udus ema anuvat karjatust. Muidugi oli mul
valus, kuid minema pidi - tee ei oodanud, aeg ei jäänud seisma lihtsalt selleks,
et mina saaksin kauem last mängida. Astusin need kuus sammu toaukseni,
loendasin sammud üle köögi ja läbi esiku. Kordagi eksimata, millegi otsa
põrkamata leidsin ma tee välisukse lingini ja astusin oma teele. Küllap oli
seegi proovilepanek, kui ma mälus kombates väravani viivat looklevat rada
tallasin. Ma ei eksinud! Kindla käega haarasin õhku ja tabasin täpselt värava
lukku.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Oli peaaegu kuulda,
kuidas mu sidemed kodumajaga katkesid, kui ma tol udusel hetkel väravast välja
astusin. Värava küljes oli latern, mis pidi valgustama mu tagasiteed, kuid
keegi ei saanud kindel olla, kas ma iial seda valgust enam näha saan.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Mis edasi?”
küsisin ma udult, kui värava enda taga sulgesin, kuid udu vaikis. Seisin seal
hetke ja teise, tundsin, kuidas minutid ja tunnid minust möödusid, jalade
tuimemaks muutusid ja riided rõskusest üha raskemaks vajusid. Ometi oli
väravast edasi astumine nii keeruline. Ma teadsin, et see on otsustamise koht.
Kui ma valin õigesti, jõuan ma viimaks igale poole, kuid kui ma peaksin oma valikutes
eksima, ei kajasta ka karmimad vanaisa lood seda, mis ees ootab. Keegi lihtsalt
ei teadnud. Need, kes kadunuks jäid, ei saanud ju enam rääkida.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ma valin vee!”
teatasin ma udule. Vesi oli mu hinges sündimisest saati ja nii ma end jõe poole
pöörasingi. Muidugi ma kartsin seda, mis ees ootamas oli, kuid hirm sundis
selgemalt mõtlema, teravamalt kuulama ja mööduvale ruumile keskenduma.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma leidsin meie
pisikese paadi, südusin nööri lahti ja lükkasin mõlaga kaldast eemale. Niiskus
muutus jaheduseks, valgus üha igavamaks ja mingil hetkel istusin ma paadi põhja
ning uinusin. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Kui ma ärkasin, oli
udu hajunud ja mind ümbritsesid võõrad veed ja veel võõramad kaldad. Jõgi auras
mu all, luues uut udu. Kaldapuud olid härmas, rohi seisis jäiste piikidena
vallidel. Mu hingeõhk andis pildi karmist pakasest, kuid minul, olgugi suvises
kleidikeses oli vaid kergelt külm. Ma olin teelt eksinud, arvasin tol hetkel.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Päev läks ööks, öö
päevaks ja mu paat libises aegamisi mööda vett. Ma olin pime ja kurt tol ajal,
ega suutnud hoomata kallaste laulu. Oli see viiendal või kuuendal päeval,
lugemine läks valevuses liigkiiresti saasi, kui ma esimest korda söögile
mõtlesin. Ma ei tundnud nälga ega janu! Paanika krahmas kahe käega mu õlgadest
ja surus oma põlved mulle roiete vahele. Ma pidin olema mis? Kes? Surnud? Ei!
Kõige segasemateski vanaisa juttudes polnud surnutel pulssi, lohutasin ma end.
Sel juhul olin ma elus? Ilma söögi ja joogita näis segi võimatu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Lükkasin paadi
kalda lähedale ja püüdsin sellest välja astuda, kui maailm liigahtas mu all,
sundis tagasi pati tagasi jõele. Lükkasin paadi uuesti kalgale, haarasin käega
okstest ja karjatasin, kui jäine külm oma hambad mu sõrmedesse lõi. Vahest
pidin ma maabuma teisele kaldale? Lükkasin paadi üle jõe, kuid teine kallas oli
sama karm mu vastu, lubamata mind kaldale.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Sa ei ole veel
mälestus,” kuulsin ma sosinat oma unes ja ärkasin. Olin endiselt tullukeses
paadis, kulgesin endiselt jõel, mida kattis aur ja ääristasid jäised kaldad.
Tol hetkel andsin ma alla ja kukutasin end üle paadi serva jõkke, et veidi
hiljem taas paadis ärgata, sel korral tilkuvalt märjana külmetades. Ma ei tea,
kas need olid hallutsinatsioonid või rääkis ümbritsev vesi, kui sosin mu südame
all sisistas: “Sa ei ole veel unustus.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma õppisin vaatama.
Vasak kallas oli alati hõredam – seal polnud tihedaid võpsikuid ega
fiiklaslikke metsasalusid, vaid madalad pajupõõsad ja jäätunud lilled. Olid
madalad kiviaiad, kui paremal kõrgusid mäed.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma õppisin kuulama.
Vaikse järjekindlusega kujutlesin ma okste taga lugusid, kivides õppetunde ja
terveid mälestusi. Lugusid vestsid oksad nii vasakult kui paremalt. Ühtviisi
lood, ühtviisi konserveeritud ja jäised – nii oli ja seda enam ei muuda.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Jõgi voolas edasi,
ikka allikast ookeani poole. Mina liuglesin vooluga kaasa ja kuulasin
teravamalt, vaatasin täpsemalt. Nii ma taipasingi viimaks erinevust neis
mälestustes – ühtesid teati, teisi unustati. Ühed olid, et jääda ja teised, et
minna. Naersin tol päeval, olles kindel, et mu õppetund on õpitud ja jõgi laseb
mu kaldale, kuid uued külmavillid pihkudes sosistasid hoopid teist lugu.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma ei tea enam
ammu, kaua ma siin olnud olen. Aasta või kolm? Mu juuksed ulatuvad vööni ja
kleit, mis mingil põhjusel ei kulu, on jäänud lühikeseks, jättes mu randmed
jaheduse meelevalda ja pahkluud katmata. Ma pole palakestki söönud, kuid mu
puusad on arenenud ja rinnad. Mitte enam tüdruk, kes lasi ema põllepaelast
lahti, vaid naine, kes peaks oma laste jaoks põllele paelu õmblema.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Endiselt kulgen ma
üle aurava veel unustuse kohal, endiselt lookleb mu tee mälestuste jäise
selguse vahel. Ma tean nüüd, et puud kahel kaldal pole erinevad. Mälestused on
mälestused. Pole häid ega halbu nende liigist, pole väikesi ega suuri. Kõik
hetked ja mõtted pargitakse jõeäärsetesse puudesse, iga külmunud pung kannab
kellegi väikest või suurt lugu. Nii on see nende lugudega, mis meelde jäävad,
kui ka neil, mis unustuse hõlma vajuvad. Igaüks neist oli selleks, et astuda
sealt edasi. Igaühes oli õppetund, mis võeti kaasa, kuid nüüd on mul lootus.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Ma leidsin hommikul
omaenese mälestuse ajast, mil ma veel väike olin.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Mamps!” hõikasin
ma vanaema, kui me jõe ääres jalutamas käisime. “Miks on jõe paremal kaldal
kõrgemad uhkemad kui vasemal?”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Ei ole nad ühti
uhkemad! Uhkus on inimese rumalus, kuid puud pole lollid.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Mitte seda!” raputas
väike Leena pead. “Nad on kõrgemad ja tervemad.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Vanaema seisatas,
pani marjakorvi maha ja vaatas mulle tõsisel ilmel otsa.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Kui sa selle teada
saad, oled targem kui mina. Pinnas on sama, puud on samad, jõud, mida nad
endaga kannavad on samavõrra edasiviiv ja ahjus põlevad mõlemad heleda
leegiga.” <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Siinkohal mälestus
lõppes, kuid jõe kohal heljuv udu saatis mu südamesse tolle lause lõpu: “...ja
tema oli piisavalt tark, leidmaks rada, mis viib koju tagasi.”<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">Paat liugleb
endiselt igavikulise rahuga allika poolt tõugatuna ja ookeani kutsel. Udu
tantsib aurava vee kohal, puud ägavad härmatise raskuse all ja kuskil mu ees on
teerada, mis viib mu koju tagasi.<o:p></o:p></span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;">
<span lang="ET">“Kogu mets ei mahu
mu puukuuri,” sosistan ma endale juba viiendat korda sel järjekordsel valgel ja
jahedal päeval. “Mullused puud peavad kuumavaks toaks saama, et tänavune saak
katuse alla mahuks, kuid osa pinde jääb alati kuuripõrandale maha.” Ma naeratan
ja püüan hoida oma paadi jõel. Ehk on mul veel mõned aastad vaja õppida. Ehk
tuleb mul veel mõnda aega liuelda vooluga kaasa, kuulata igavikku ja rääkida
iseendaga, kuid mina pole veel mälestus! Mina pole veel unustus! Ma olen teel,
mille iga samm, olgu see meeles või unustatud, olgu see ilus või kurb, on
ühtmoodi oluline järgmise sammu astumise jaoks.<o:p></o:p></span></div>
miirahttp://www.blogger.com/profile/01167645506273813675noreply@blogger.com3